Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Voolutugevused keevitamisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
steel, powerKanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4 3.7 10.3 14.2 16.0 15.0 9.9 4.6 -5.7
Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 6 Kolmas kodutöö õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused Lähteandmeteks on Teie proovitüki 1. rinde enamuspuuliigi keskmine diameeter (rühmitamata andmed). Kopeerige see tulp sellele samale töölehele. Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 4.921 dispersioon, 7.352 standardhälve, 2.712 standardhälbe viga 0.183 valimi maht,
Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948 Näitaja 1 2 3 4 5 Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57 Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00 Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70 Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84 Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35 Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33 Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00 Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III 6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.5
jrk ni xi ni * xi ni 2 1 1 2 2 2089.25 2088.49 0.04 4 2 1 4 4 1910.42 1909.69 0.08 7 3 1 7 7 1657.17 1656.49 0.12 8 4 1 8 8 1576.75 1576.09 0.16 9 5 1 9 9 1498.34 1497.69 0.2 13 6 1 13 13 1204.67 1204.09 0.24 18 7 1 18 18 882.59 882.09 0.28 24 8 1 24 24 562.09 561.69 0.32 26 9 1 26 26 471.25 470.89 0.36 34 10 1 34 34 187.92 187.69 0.4 35 11 1 35
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku silo 35 9.7
provide the horizontal spreading forces and floats and groundropes the vertical forces. The obvious difference in rigging is the third wire or central warp (b), which runs from the vessel to the clump (c), a heavy weight which can consist of short lengths of chain cable shackled together or a custom made device (Fig. 12) designed to roll rather than be dragged along the bottom. Warp length/water depth ratios are similar to those used with the single demersal trawl and bridles/sweeps (d) can be steel wire, combination wire, chain or a mixture of all three. Normal towing speed used is around 2.5 knots. 13 Beam trawls are used to harvest whitefish, mainly flatfish such as sole, plaice or megrim together with angler and other species found hard down on the seabed. Each net is fished from an outrigger boom, one on each side of the vessel (Figure 14), and towed from here on a single warp (a) shackled to a
2.31 teach taught taught 2.32 tell told told 1 en 15 2.33 think thought thought 1.1 write wrote written 2.34 understand understoodunderstood 1.2 take took taken 2.35 wake woke, waked woken, waked 1.3 speak spoke spoken 2.36 win won won 1.4 ride rode ridden 1.5 hide hid hidden, hid 1.6 give gave given 1.7 forget forgot forgotten 3 111 (3 similar) 10 1.8 fall fell fallen 3.1 cost cost cost 1.9 eat ate eaten 3.2 cut cut cut 1.10 drive drove driven 3.3 hit hit hit 1.11 do did done 3.4 hurt hurt h
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 18 86 8.Mineraalvesi
1.1 ? . , , . - . 1.2 ? ? , . 1.3 . , , . 1.4 . , . , . . 1.5 . . , . 1.6 , , , , . 1.7 . , 1. . 2. , . 3. . 4. . 5. . 6. , : 7. , . , . , . 8. , , , . , , . , , . 2.1. . ? - ? , . - ? . . - / / - ? 2.2 . 2.3 . 1. . . . , , . , . ! , . - : , - , , . - . - , . . - , , , . -, : . . - , , , . . 3.1 . , . , . 2. . , , . , , . , , - . . 3.2 3.6 . . 3.7 3.3 . . . . 3.8
AS KATZ & PARTNERID KINNITAN AMETIJUHEND Toomas Tobu Juhatuse esimees 13.05.2009 1. ÜLDANDMED 1.1. Ametikoha nimetus sekretär. 1.2. Otsene ülemus on juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. Korralduslikes küsimustes töötab sekretär tihedas koostöös juhatuse liikmete, partnerite ja juhatajaga. 1.3. Sekretäriga sõlmib ja lõpetab töölepingu juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.4. Sekretäri asendaja määrab juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.5. Asendaja määramiseks peab sekretär oma võimalikest puudumistest ette teatama vähemalt 7 päeva, v.a puudumine haiguse tõttu. 1.6. Sekretär juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusest ja korraldustest, töös
A southern English accent is usually taught to foreigners as it is the most easily understood. Regional movements of people For over a century there has been a drift of people from the north and west to the south-east of England. Some of the major reasons for this movement are listed here. 48. A decline in the farming workforce and rural population (rural depopulation). 49. The exhaustion of raw materials (coal and iron ore). 50. The decline of the basic heavy industries, such as steel, textiles and shipbuilding. Those wishing to work had to move south. 51. Higher birth rate in the industrial cities meant more potential job-seekers. Movements away from conurbations Since the mid-1950s, large numbers of people have moved out of London. At first these were the people who were forced to move as large areas of 19th-century inner-city housing were demolished. Many of these people were rehoused in one of the several new towns which were Citycreated around London. More
At the heavier end of the range, paraffin wax is an alkane with approximately 25 carbon atoms, while asphalt has 35 and up, although these are usually cracked by modern refineries into more valuable products. The shortest molecules, those with four or fewer carbon atoms, are in a gaseous state at room temperature. They are the petroleum gases. Depending on demand and the cost of recovery, these gases are either flared off, sold as liquified petroleum gas under pressure, or used to power the refinery's own burners. During the winter, butane (C4H10), is blended into the petrol pool at high rates, because its high vapor pressure assists with cold starts. Liquified under pressure slightly above atmospheric, it is best known for powering cigarette lighters, but it is also a main fuel source for many developing countries. Propane can be liquified under modest pressure, and is consumed for just about every application relying on petroleum for
Olulist valemite sisestamisel Suht- ja absoluutaadressid: valemite ko Valemi sisestamist alusta = märgiga (võib ka + või -). Valemites saab kasutada liitmist (+), lahutamist (-), korrutamist (*), jagamist (/), astendamist Ruumide hinnad (^, sisestada nt Alt+94 lauaarvuti klaviatuuri numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimis
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1. Integreerimislüli 1 1 voimendus1 Sisendiks kasutada konstantset signaali. s Variandid Constant Transfer Fcn To Workspace k=1; 3; 4.5
prt aasta puu rin pl asim kaug d1 164 2009 1 1 MA 4 2 8 164 2009 9 1 MA 11.5 12.4 12.8 164 2009 7 1 MA 12.5 10.5 7.9 164 2009 11 1 MA 17.5 15 8.1 164 2009 6 1 MA 18.5 9.3 17 164 2009 12 1 MA 22 15 15.4 164 2009 13 1 MA 26 12.6 24.3 164 2009 16 1 MA 32 10.6 15 164 2009 15 1 MA 33 12.1 19.4 164 2009 17 1 MA 35.5 11.3 16.7 164 2009 3 1 MA 37 4 14.6 164
geothermal heat--which are renewable (naturally replenished). In 2006, about 18% of global final energy consumption came from renewables, with 13% coming from traditional biomass, such as wood-burning. Hydroelectricity was the next largest renewable source, providing 3% (15% of global electricity generation),followed by solar hot water/heating, which contributed 1.3%. Modern technologies, such as geothermal energy, wind power, solar power, and ocean energy together provided some 0.8% of final energy consumption. While there are many large-scale renewable energy projects and production, renewable technologies are also suited to small off-grid applications, sometimes in rural and remote areas, where energy is often crucial in human development.Kenya has the world's highest household solar ownership rate with roughly 30,000 small (20100 watt) solar power systems sold per year.
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/
1·1 Chapter 1 Routine maintenance and servicing 1 Contents Air cleaner element renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Fuel filter renewal - fuel injection engines . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Alternator drivebelt check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Hinge and lock check and lubrication . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 Automatic transmission fluid level check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 Idle speed and mixture adjustment . . . . .
Alajõgi-004 Nüld Näitaja 1992 1993 Aasta äravool, mln m3 43.81 37.75 Aasta äravoolumoodul, l/s/km2 9.90 8.55 Aastakeskmine kontsentratsioon, mg/l 5.96 2.39 Aasta ainehulk, t 260.94 90.23 Aasta aine ärakanne, kg/km2 1863.9 644.5 Lävend Valgla, km2 Kasari017 2641 Vihterpalu002 474 Keila019 635 Väike Emajõgi035 1054 Õhne036 269 Pedja046 776 Kääpa013 266 Avijõgi005
Q = 103/0,97*28/60 = 49,5 l/min 2.4 Kruvipumba ja elektrimootori valik Tabel 3. Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 13 Sergei Dombrovski MM42 Valin IMO pumba: 6D-137 [Tabel 3. ] Q=83 l/min n= 299 p/min p= 100 bar Specifications- Series 6D Casing- High shock capacity ductile (nodular) iron. Consult Imo for steel case availability. Rotor Housing- Pearlitic gray iron for rotor sizes 106 through 187; bronze sizes 218 and larger. Power Rotor- Alloy steel, nitride hardened and thread ground Idler Rotors- Pearlitic gray iron, induction hardened and thread ground for sizes 106 through 187; alloy steel, nitride hardened and thread ground Gaskets- Cellulose and non-asbestos fiber Seal & Bearing- Type B: Buna N bellows mechanical seal, Buna N o-rings and
Tartu Secondary School of business JAMAICA Form 10 A Tartu 2007 Introduction.................................................................................................................................3 Geography...................................................................................................................................3 History.........................................................................................................................................3 Economy..................................................................................................................................... 4 Econometrics...............................................................................................................................6 Climate................................................................................................
Nr. I,mA I, A U, V N1, mW % E-U, V R r R/r E, V 0 100 1 0 0 0 2.9 0 2.9 0 2.9 1 95 0.95 0.3 28.5 10.34483 2.6 0.315789 2.736842 0.115385 2.9 2 90 0.9 0.45 40.5 15.51724 2.45 0.5 2.722222 0.183673 2.9 3 85 0.85 0.6 51 20.68966 2.3 0.705882 2.705882 0.26087 2.9 4 80 0.8 0.8 64 27.58621 2.1 1 2.625 0.380952 2.9 5 75 0.75 0.9 67.5 31.03448 2 1.2 2.666667 0.45 2.9 6 70 0.7 1 70 34.48276 1.9 1.428571 2.714286 0.526316 2.9 7 65 0.65 1.1 71.5 37.93103 1.8 1.692308 2.769231 0.611111 2.9 8 60 0.6 1.2 72 41.37931 1.7 2 2.833333 0.705882 2.9 9 5
Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT-1 (Andmete kood: 38 42 36) OSA A 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standarthälbe, mediaani ja haarde hinnangud Keskväärtus N 1 ´x = N ∑ xi i=1 ´x =53,24 Dispersioon N 1 s x 2= ∑ N−1 i=1 ( x i−´x )2 s x 2 =705,69 Standardhäve s x =√ s x 2 s x =26,56 Mediaan Me=51 Haare R = xmax – xmin = 94 – 9 = 85 2. Keskväärtuse μ usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10: sx s ( P ´x −t α , N−1 ∙ √N ) < μ< ´x +t α , N −1
Climate: cold temperate; potentially subarctic but comparatively mild because of moderating inf luence of the North Atlantic Current, Baltic Sea, and more than 60,000 lakes Terrain: mostly low, f lat to rolling plains interspersed with lakes and low hills Natural resources: timber, iron ore, copper, lead, zinc, chromite, nickel, gold, silver, limestone Land use: arable land: 6.54%, permanent crops: 0.02%, other: 93.44% (2005) Environment current issues: air pollution from manufacturing and power plants contributing to acid rain; water pollution from industrial wastes, agricultural chemicals; habitat loss threatens wildlife populations (Central Intelligence Agency, 2012, ISSN 15538133). 2.1.3 People and Society Ethnic groups: Finn 93.4%, Swede 5.6%, Russian 0.5%, Estonian 0.3%, Roma (Gypsy) 0.1%, Sami 0.1% (2006) Languages: Finnish (official) 91.2%, Swedish (official) 5.5%, other (small Sami and Russian speaking minorities) 3.3% (2007) Religions: Lutheran Church of Finland 82
Estonian Business school Ettevõtluse õppetool EKSPORDI PLAAN Kodutöö *** Lektor Jüri Piiper Tallinn 2010 SISUKORD 1. Firma kirjeldus..................................................................................................................2 1. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine...........................................................2 2. Firma ekspordi valmiduse hindamine.............................................................................. 3 3. Ekspordi sihtriigi valimine...............................................................................................3 4. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus.....................................................................................4 5. Tulemusriikide sügavam analüüs...................................................................................
VEKTORARVUTUS 32. 3.13 m/s, 3.13 m, 6.25 m/s, 21.9 m 1. 2.24 km, 63.4º põhjast itta 33. 2.5 m/s2 2. 2.12 m ja 2.12 m 34. 300 N 3. 12.7 m, 39º põhjast läände 35. 9440 N 4. 13.7 km 36. 390 N 5. 17 37. 0.46; 0.40 6. 4.50 38. 50 N 7. 100º 39. 188 N 8. 12k 40. 6.63 N 41. 44 m/s SIRGLIIKUMINE 42. 15º 9. 55 m 43. 590 N, 290 N 10. 10 s, 30 m/s, 150 m 44. 2.6·108 m 11. 4.9 m, 20 m, 44 m 12. 5.2 m/s, 10.1 m, -24.2 m/s, -18.4 m; LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS ±11.3 m/s; 1.53 s, 11.5 m; -9.80 m/s2 45. 20 kg m/s; 2000 N 13. 9.0 s 46. J = 16.5i + 8.5 j kg m/s; 1.9·
Tallinn University of Technology Department of Electrical Engineering Report on laboratory work 1 on General Course of Electrical Drive SENSORLESS DRIVE POWER FLEX (ALLEN BRADLEY) Jüri Lina 666BMW Group M16 Variant 2 Tallinn 2014 1. Functional Diagram 2. Tables of observations Task Operation/Record Observation 1 Reverse the motor speed. How long Time to reverse was 16 does the motor reverse
inhabitants were to local lords. Gradually over the next centuries the whole region came to be called the Low Countries, or Netherlands, including present-day Belgium. (3) 7 During the 9th and 10th centuries Scandinavian raiders, called Vikings, frequently invaded the coastal areas, sailing far up the rivers in search of loot. The need for a stronger system of defenses against such marauders gradually led to an increase in the power of the local rulers and their vassals, the nobles, who were largely a warrior class. Concurrently, the towns began to grow in importance, as artisans and merchants settled in them and improved their defenses. The gradual development of powerful towns was a notable feature of Dutch history during the 12th, 13th, and 14th centuries, and the area became an important trading centre. Under the leadership of wealthy merchants the towns began to challenge the power of the nobles who ruled the
Ekspordikava kulumaterjalide tabel kululiikide lõikes Jrk Toetatav tegevus Vastutav isik Teostajad Aasta Kuu Projekt kokku Oma- EAS Kulu protsent nr finantseering projekti maksumusest 1 Toodete sihtturu vastavusse viimine nõueteg 1.1 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Soome Vabariik 2010 19000 9500 1.2 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Rootsi Kuningriik 2010 19000 9500 1.3 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Taani Kuningriik 2010 21000 10500 1.4 Ettev
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline
consideration. It cannot be assumed that women are only at home because of obstacles to labour force participation. Women are not necessarily exploited because they work in part-time low paid sectors, but rather that this is the result of choice to prioritize home life. Womens didn´t see themselves as exploited, instead they valued what work gave them: freedom, social networks, ability to escape the house and the power within the home. Individual women´s aspirations have to be investigated, rather than deduced from social policies or official ideologies. Full time work can be the result of contingent and almost random events in women´s life, rather than particular lifestyle. Women can have some expectations entering into the labour market with a particular orientation, but this expectation may not be permanently fulfilled. So decisions, regarding to
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detaili töövõimet?
9 11 12 15 k 17 t0,95(24) 27 X2+ 33 X2- 33 34 38 39 41 44 46 48 52 56 59 66 83 88 97 98 98 99 1 4 N 25 24 xx 49.72 1.710882 σ 868.7933 13.84843 s 29.4753 7 36.41503 M 44 Haare 90 8 2 Δμ 10.08575 Alumine piir 39.63425 9 Ülemine piir 59.80575 σ al piir 572.5944 σ ül piir 1505.661 3 10 t-statistik 0.047497 X -statistik 2 26.0638 N(μ,σ) X2-statistik U(0,100) X2-statistik DN-statistik 0.13 F-statistik 0.142 Seerijate ar
annaabi.ee 
