elektriahelat või osa läbiva voolutugevuse suhe . Võimsus P (1W) - Elektriahelas tehtav töö ühes sekundis Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektriahel) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks . Keemiliste vooluallikate liigitus : Galvaanika elemendid - ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatavad Galvaanielementide ja patareide parameetrid : Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral. Sisetakistus elemendi takistus , mia avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule. Mahtuvus eletrkihulk , mida värske element on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel. Erienergia elemendi mahtuvuse ja pinde korrutis mahuühiku kohta.
L.Galvani ja A.Volta avastus - elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt.
arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Metallide tehnoloogia, materjalid. Mari-Liis Kuuse TTÜ EMERA alusõppe lektoraat. 2015 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega 9. Liidete kvaliteedikontroll Kirjandus: Kübarsepp, J., Kommel F., Laansoo A. 2001. Metallide tehnoloogia. Juhendmaterjalid harjutustöödeks. TTÜ Kirjastus
Elektrolüüsil kehtib Faraday augud, n-tüüpi pooljuhil aga elektronid. Kui ühendada elektrolüüsiseadus: katoodil sadestunud aine mass p-tüüpi pooljuht vooluallika +ga ja n-tüüpi pooljuht on võrdeline vuulutugevuse ja ajaga. vooluallika-ga, siis laengukandjad hakkavad liikuma 3.Transistorit saab kasutada elektrisignaali üksteise poole ja läbivad tõkkekihi. Seda nim. võimendamiseks. Parempoolne patarei tekitab + pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad töötab nagu ventiil. vastupidiselt emitterist baasi
temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A = q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N = = = I = t t R +r Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R
· korrosioon on eksotermiline protsess ja toimub isevooluliselt; · metallide redutseerimine ühendist on endotermiline protsess, metallide tootmiseks tuleb kulutada energiat. 7. Elektrolüüsi põhimõtte selgitamine, sulatatud ja lahustatud soolade elektrolüüsi saaduste leidmine, elektrolüüsi kasutusvõimalused 8. Galvaanielemendi (keemilise vooluallika) tööpõhimõtte selgitamine. Keemiliste vooluallikate näited. 9. Sulamid, nende omaduste võrdlus lähtemetallidega, eelised puhaste metallide ees ja tähtsamate sulamite koostis (teras, malm, duralumiinium, pronks, messing, joodis) 10. smetallid: leelis ja leelismuldmetallide · iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) · keemilised omadused (võrrandid) ja ohutusnõuded kasutamisel · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning
Keivin Kivimägi 9.kl Elektromagnet 1820. a., pärast keemiliste vooluallikate kasutuselevõtmist, tegi H. Ørsted juhusliku avastuse, mis sai tänapäeva magnetismiteooria aluseks. Nimelt märkas ta, et vooluga juhtme lähedusse sattunud magnetnõel pöördus alati juhtmega risti olevasse suunda. Kui lähtuda oletusest, et jõujoonele asetatud (magnetiline) dipool pöördub otsaga, kus asub positiivne laeng (põhjapoolus) jõujoone suunda, tähendab joonisel kujutatu, et magnetvälja jõujooned vooluga juhtme ümber kujutavad suletud kõveraid
algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1+U2+U3+U4 Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus Tehnik mõõtis pingeks releemähise Ohmi otstel 12 V ja mähist läbivaks
põhimetall, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel Keevituse vooluallika koormatavus, ED koefitsent Näitab keevitamise aja ja tsükliaja suhet Keevitamise aeg/tsükli aeg = % Tsükli aeg on 10min ED koefitsent antakse erinevate keevitusvoolude korras, alustades maksimaalsest. Keevitusvoolu vähenedes ED koefitsent alati suureneb. Keevitusvoolu määramine Ik min = 30 * de (A) de- elektroodi läbimõõt (mm) Ik max = 30 * (de-1) (A) Keevitusseadmete (vooluallikate) tingmärgid Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk
Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Skeemid · Lihtsamaid vooluringe saab koostada taskulambipatareid ja lampi juhtmetega ühendades. Suhteliselt lihtsad on mänguasjade vooluringid, palju keerukamad on korterite elumajade, veelgi keerukamad autode ja muude masinate vooluringid. · Vooluringide koostamisel on aluseks skeemid. · Skeemidel kasutatakse tingmärke, sest vooluallikate, tarbijate ja muude komponentide tegelike kujutiste joonistamine on keerukas ja tülikas2 . Lüliti Allikas: http://www.1728.com/project2.htm Skeemi joonistamine Allikas: http://www.kpsec.freeuk.com/cdiags.htm Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool
Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõu, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega. Galvaanelemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende
Soojuslik toime- vooluga juht soojeneb, nt soojust andvad aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud. 5) Juhi elektritakistus on põhjustatud vastastikmõjust liikuvate laengukandjate (elektronid, ioonid) ja soojusliikumises olevate aineosakeste (metallis ioonide, elektrolüütides vee molekulide) vahel. Elektrijuhi takistus sõltub temperatuurist, temperatuuri suurenedes juhi takistus samuti suureneb, sest soojusliikumise intensiivsus kasvab ning takistab rohkem laengukandjate liikumist. 6) Vooluallikate liike: Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks, ta on energia muundur. keemilised vooluallikaid (galvaanielemente, elementide patareisid, akusid) füüsikalis-mehaanilisi (generaatorid vesi, aur, sisepõlemismootor), (päikesepatareides muundatakse mingil muul moel.. ala fotosüntees vmt), (kütuseelement midagi ringi ei aeta, umbes nagu akus, aga mitte päris (kuidagi vahetatakse elektrone vmt)) 7) Seaduse sõnastusi
1. Määrata keevisliite ja keevisõmbluse tüüp. 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja tuua keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 3. Keevitusmaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite jms ning keevitusparamaatrite põhimõtteline valik. 4. Vooluallikate, voolu liigi ja vooluallika põhimõttelise tunnisjoone valik. 5. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus ning liidete kvaliteedikontroll. Detail (I-tala) Materjal: süsinikteras; paksus (s, mm): 25; tootmismaht: mass; protsess: 21/111. 1. Keevisliite ja keevisõmbluse tüüp Selle detaili puhul on kasutatakse T-liidet ehk vastakliidet ning nurkõmblust. 2. Keevitusprotsesside võrdlus Käsikaarkeevitus (111) Punktkontaktkeevitus (21)
Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldusega 4) Keevitusparameetrite ja lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, vooluallikate põhimõtteline valik 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus 6) Liidete kvaliteedikontroll 2. Kaitsegaaskaarkeevituse MIG-keevituse ja TIG-keevituse võrdlus. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus (141) Keevitatavad materjalid Keevitusviisi kasutatakse Võimalik keevitada kõiki kõikide keevitatavate metalle. Kasutatakse õhukeste
On võimalik ka vastupidine protsess.See on magnetvälja abil kutsuda esile elektrivool.Seejuures ilmneb,et voolu esile kutsumiseks peab kontuuri(suletud juht)läbiv magnetvoog muutuma.Magnetvoog väljendab magnetvälja suurust(jõujoonte koguarvu mis kontuuri läbib).Vool indutseeritakse kui muutub kontuuri läbiv magnetvoog.Indutseeritud voolutugevus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seda asjaolu võib ära kasutada generaatorite e vooluallikate saamiseks.Homogeensesse magnetvälja pannakse pöörlema raam.Raami pöörlemisel muutub kontuuri läbiva magnetvoo suurus(jon12)(jon13) 8)Segaühenduse lahendus
inertsi tõttu liikumist ja mõõteriist näitas vooli olemasolu mähises. Katsega tõestati, et elektrivool metallides on tingitud vabade elektronide suunatud liikumises. Joonis 1 Elektroväli aines tekitatakse vooluallikate poolt. Päikesepatareid Kalkulaatorites Elektrivool vedelikes Elektrivool saab tekkida hapete, aluste, soolade vesilahustes ehk elektrolüütides. Joonis 2 - Kui lisada vette vasksulfaati (CuSO4), siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSO4 molekulid vase(Cu) positiivseteks ja SO4 negatiivseteks ioonideks. Joonis 2 Kui ühendada anood vooluallika
kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik. 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus. 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega. 9. Liidete kvaliteedikontroll. Variant 4, Joonis 1 – Toru Tegemist on I-õmblusega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on põkkliide Harjutustöö variandi andmed : Variandi nr. Materjal Keevitusviisid
koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame valemist (1) tuletise takistuse R järgi. Tähistame R ümber Rm -iks ning võrdsustame tulemuse nulliga: Siit R r m = . Järelikult on tarbijal eralduv võimsus maksimaalne siis, kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed. Maksimaalne kasulik võimsus on aga arvutatav valemist: Vooluallikate kasutamisel pole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur on defineeritud kasuliku ja koguvõimsuse suhtena ning see arvutatakse valemist: Valemeist (1) ja (3) järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saavutamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne ( R r m = ), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri η lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m
Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga. Pingestamata väljundite korral on mõlema siirde läheduses kontsentreerunud lisandioonide ruumlaengud. Ruumlaengute elektriväli kujutab endast kaht ühesugust potentsiaalibarjääri (kahe dioodi vastulülitus). Väliste vooluallikate puudumisel on siirde voolud võrdsed nulliga. Transistori kasutamisel võimenduselemendina pingestatakse üks siire päri- ja teine vastassuunas. Esimest nimetatakse emittersiirdeks, teist aga kollektorsiirdeks. Keskmist pooljuhtkihti nimetatakse baasiks. Emitterväljastusega ühendatakse toiteallikas UE (pingega ca. 1 V) ja sisendsignaaliallikas Usis. Kollektorväljastusega ühendatakse toiteallikas UK (pingega mõnikümmend volti) ja koormustakisti Rk
elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna”. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Esimene vooluallikas L. Galvani ja A.Volta avastus – elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitemete vooluallikate konstrueerimisel. Galvani ja Volta katsed olid eelkäijaks paljude teadlaste tööle, katsetele ja avastustele, mis muutsid elu kogu meie planeedil, viisid inimkonna ajajärku, mida kokkuvõtvalt iseloomustab sõna „elekter”. Tänapäev Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad
koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame valemist (1) tuletise takistuse R järgi. Tähistame R ümber Rm -iks ning võrdsustame tulemuse nulliga. Siit Rm = r Järelikult on tarbijal eralduv võimsus maksimaalne siis, kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed. Maksimaalne kasulik võimsus on aga arvutatav valemist. Vooluallikate kasutamisel pole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur on defineeritud kasuliku ja koguvõimsuse suhtena ning see arvutatakse valemist: N 1 IU U ¿ = = N I või IR R ¿ = I (R+r ) R+ r
(R) juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades läbima maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 on maksimaalne, leiame tuletise võrrandist [1] takistuse R järgi ning võrdsustame tulemuse nulliga: Siit Rm=r. Seega tarbial eralduv võimsus on maksimaalne siis kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Maksimaalne võimsus on aga arvutatav valemist Vooluallikate praktilisel kasutamisel ei ole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga või Valemitest [1] ja [2] järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (R m=r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. Tabel 1.
kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5. Lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik. 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus. 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega. 9. Liidete kvaliteedikontroll. 21/ISO5870-C Variant 1, toru, süsinikteras, paksus 2mm, masstootmine, protsess 111/21. Käsikaarkeevituse (111) ja punktkontaktkeevituse (21) võrdlus
kinnituma vahetult keevitatava detaili või keevituslaua külge. Hoiduda tuleks mitme keevitusseadme ühislülitusest ühe ja sama detaili keevitamiseks, sest kahe keevitusseadme vahel olev pinge on nende vooluallikate tühijooksu pingete summa. Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb
Kaadmiumoksiid reageerib kergesti hapetega ja õhu süsihappegaasiga ning kontsentreeritud leelislahuste toimel moodustab kadmaate nagu kaadmiumkloriid, kaadmiumkarbonaat ja dinaatriumtetrahüdroksokadmaat. Kadmaadid tekivad ka nõrgemate leeliste toimel kaadmiumhüdroksiidile, näiteks dibaariumheksahüdroksokadmaat (Karik ja Truus 2003). Võrreldes tsingiga avalduvad kaadmiumi oksiidi ja hüdroksiidi amfoteersed omadused nõrgalt. Kaadmiumoksiidi kasutatakse vooluallikate elektroodides, orgaanilises sünteesis, eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003). Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite saamiseks (Karik ja Truus 2003).
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896)
Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga (1/R=1/R1+1/R2). Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Voolutugevus sõltub vooluallika ning juhtide omadustest. Galvani ja Volta (lõi 1799. a. esimese keemilise vooluallika) avastus, et elektrilaeng võib tekkida kahe eri metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Et tekitada juhis kestvat elektrivoolu, tuleb ühendada juht suletud vooluringi, milles on vooluallikas. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallika sees eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laetud osakesed ning koondatakse vooluallika poolustele. Poolusi on kaks, positiivne `+' ja negatiivne `-`, mille vahel on elektriväli
veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhkru ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti. Tahma lisamisel kummile suureneb ka elastsus ja kulumiskindlus. Tahma kasutatakse veel kosmeetikavahendite, kopeerpaberi, vooluallikate, lõhkeainete ja muu valmistamisel. Fullereenid Nende struktuuri võib võrrelda lappidest kokkuõmmeldud jalgpalliga, kui lappideks oleksid viis- või kuusnurksed tükid ja nende tippudes asuksid süsiniku aatomid. Fullereenide nimetus anti arhitekt R. B. Fulleri järgi, kes koostas analoogilise konstruktsiooniga kandekoorikud. Senini tuvastatud kõige lihtsamas fullereenis C20 on 20 süsiniku aatomit, kõige enam on uuritud fullereeni C60
investorfirmaks.[8] Pilt 1 6 Lõppsõna Keemilised vooluallikad on tänapäeva inimese elus väga olulisel kohal, sest need on enamus mobiilsete tehnikaseadmete funktsioneerimiseks vajalikud – alates käekella galvaanilisest patareist, lõpetades auto sekundaarallikast elektriakumulaatoriga. Referaadis on olemas enamus vajalik informatsioon, mida keemiliste vooluallikate kohta uurija peaks leidma. 7 Viited [1] Vikipeedia, Keemiline vooluallikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_vooluallikas [2] Vikipeedia, Galvaanielement: http://et.wikipedia.org/wiki/Galvaanielement [3] Vikipeedia, Elektriakumulaator: http://et.wikipedia.org/wiki/Elektriakumulaator [4] Vikipeedia, Primaarelement: http://et.wikipedia.org/wiki/Primaarelement
Transistore saab paigutada kahe tasakaaluseisundiga lülitusse. Üks transistor juhib ja teine ei juhi ning sisendsignaal võib nende olekut vahetada. Selliste lülitustega modelleeritakse binaarkood (0 ja 1). Dioodide ja transistorite sagedamini kasutatav materjal oli varem germaanium, kaasajal räni. Viimasel ajal leiab enam kasutamist ka galliumarseniid. 12. Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte. pnp- või npn-transi ehitus, vooluallikate ühendamine ja polaarsused, transi sisend- ja väljundvool ühise emitteriga lülituses. Seos emitteri-, baasi- ja kollektorivoolu vahel. Volude suunad ja laengute liikumine transis. Kollektorivoolu tüürimine baasivooluga, emitterivoolu ülekandetegur ja baasivoolu võimendustegur. Bipolaarse transi sisend- ja väljundtunnusjooned. Bipolaarne transistor tähendab seda, et temas on kasutusel kaht liiki laengukandjad (elektronid ja augud). Transistori ehitus:
- soojuslik siseenergia (soojusenergia õigemini soojus), - elektromagnetiline (elektrivälja-, magnetvälja-kiirgusenergia), - tuumaenergia, - gravitatsioonienergia. 5. Energiatihedus Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg). Energiat ruumalaühiku kohta nimetatakse energia ruumtiheduseks (tähis e). Energiatihedusega iseloomustatakse välju, keskkondi ja aineid, sealhulgas ka näiteks keemiliste vooluallikate aktiivainete energia salvestamise tõhusust. 6. Geofüüsika, geofüüsikalised ressursid ning nende kasutamise võimalused. Geofüüsika – Maa füüsika. Teadus, mis uurib Maa koore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri.
hakkab vesi voolama madalamal oleva anuma suunas. Elektrotehnikas nimetatakse selliseid tasemeid potentsiaalideks. Kui vooluallika klemmidel on erinevad potentsiaalid, siis saab selle ühendamisel vooluringi tekkida pinge. Niisiis pinge on potentsiaalide vahe. Pinge mõõtühik on volt (lühend V). Sulle teada pinged on taskulambi patareil 4,5V, elemendil ehk ümargusel patarel 1,5V, auto akul 12V, valgustuseks kasutataval vooluvõrgul 230V ja tööpinke käivitaval vooluvõrgul 400V. Vooluallikate erinevaid nimipingeid võib võrrelda erineval kõrgusel olevate veeanumatega. Voolutugevus on elektri (laengute) hulk, mis läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis. Ristlõige on see pind, mida näed kui vaatad juhtme otsa. Mida suurem elektrihulk läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis, seda suurem on voolutugevus. Suurema ristlõikega juhe talub suuremat voolutugevust. Voolutugevuse mõõtühik on amper (lühend A). Sinu tuba valgustavat lampi läbib vool tugevusega kuni 0,5A,
NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse: termopingete vähendamiseks ja
järgi ning võrdsustame tulemuse nulliga: N1 r Rm 2 0 R r Rm 3 Siit Rm=r. Seega tarbial eralduv võimsus on maksimaalne siis kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Maksimaalne võimsus on aga arvutatav valemist 2 N 1m 4r Vooluallikate praktilisel kasutamisel ei ole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga N IU U 1 N I [2] 2 IR R
d. (elekter)kaarkeevitust Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Jootmisprotsesse liigitatakse kõvajoodisjootmiseks ja pehmejoodisjootmiseks Select one: a. kasutatava joodise sulamistemperatuuri järgi b. kasutatava joodise kõvaduse järgi c. liitetugevuse järgi d. kasutatava joodise sulamisaste järgi Question 14 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on Select one: a. kõrgendatud töösagedus b. tühijooksupinge reguleerimise võimalus laiades piirides c. piiratud lühisvool d. voolu reguleerimisvõimalus Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millise elektroodiga keevitades satub kõige vähem vesinikku õmblusesse? Select one: a. rutiilkattega b. aluselise elektroodiga c. happelise elektroodiga d. tsellulooskattega
-U ( ) r= J r-vooluringi sisetakistus Kirchhoffi reeglid 1.seadus: Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga. st. punkti tulevate ja sealt väljuvate voolude summad on võrdsed. : Ik = 0 Ahela sõlmeks nimetatakse punkti, kus koondub rohkem,kui kaks juhet. 2.seadus: Kinnises kontuuris võrdub emj. algebraline summa pingelangude (IR) algebralise summaga. Mistahes kinnises ahelas on pingete summa null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Elektrivool metallides ja elektrolüütides Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama
Laiatarbe kasutuses on laiemalt levinud elemendid ja patareid: Silindrilised elemendid (2-5) ja neist moodustatud patareid (6). Lapikutest plaatidest koostatud patareid (1). Samasuguste mõõtudega toodetakse ka NiCd akusid. Nööpelemendid (7). Analoogilise kujuga on ka liitiumelemendid. 1 2 3 4 5 6 7 Eri firmade ja tähistussüsteemide vastavustabeli leiad viimaselt leheküljelt. Keemiliste vooluallikate põhilised iseloomustussuurused on: Nimipinge V - Pinge koormuseta vooluallika klemmidel. Enamusel primaarelementidel ~1,5 V v.a. liitiumelementidel, mille nimipinge on 3 V. Pliiakudel 2,1 V ja Ni-akudel 1,2V. Mahtuvus Ah või mAh - Allikast saadava voolu ja aja korrutis Akusid iseloomustab veel: Tagastustegur - Akust saadava laengu ja laadimisel salvestatud laengu suhe Külmkäivitusvool A - Pliiakudel saadav maks
kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis elektrivoolu (ENE 2, 1987:525)), tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1. Galvaanielemendid
kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis elektrivoolu (ENE 2, 1987:525)), tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1. Galvaanielemendid
Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. 12. Metallide saamine ühenditest, elektrolüüs, korrosioon
on iga tarviti vooluallikaga ( või vooluvõrguga ) otseühenduses (=moodustab voolahela omaette haru ) . Rööpühendus tagab voolu tarbimisel ja jagunemisel järgmised eelised : 1) Võimaldab iga üksiku tarviti või ka tarvitite grupiülejäänusest sõltumatu sisse-või väljalülitamine ( lüliteid saab vooluahelasse ühendada vastavalt soovile ) 2) Vooluahela üksiku tarviti riknemisel ei katke vool üheski teises tarvitis 3) Puudub vajadus erinevate pingetega vooluallikate kasutamiseks või elektrilise pinge reguleerimiseks sõltuvalt tarvitist Erinevate ühendusviiside korral kehtivad elktriliste põhisuuruste ( I, U , R ) vahel erinevad seosed Jadaühenduse seosed : *voolutugevus on kõigis üksikosades ( tarvitites ) ühesuurune ja võrdne üldse voolutugevusega : I1)=12= ... = In = I *pinged üksikosade otstel on võrdelised ükaikosade takistusega (=pinge on seda suurem , mida suurem on üksikosa takistus ) :
Nominaalne klemmipinge (nullvoolupotentsiaal) iseenesest ei n¨aita u¨he v~oi teise keemilise vooluallika t¨uu¨bi headust. K~orgema summaarse pinge saamiseks v~oib alati u¨hendada mitu elementi j¨arjestikku (n¨aiteks 9 V patareid sisaldavad t¨uu¨piliselt 6 elementi nullvoolupotentsiaaliga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse j¨a¨anud energiahul- gaga. Seda seost kasutatakse n¨aiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Vooluallikate asendatavuse ja u¨hilduvuse huvides on hea, kui sama kujuga patareide ja akude nullvoolupotentsiaalid on l¨ahedased (t¨uu¨piliselt 1,5 V v~oi selle kordne). YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 17 Mangaan-tsinkelement ("odav" taskulambipatarei) C
8 Volta edaised uuringud olid suunatud sellele, et teha kindlaks, milliste metallide kontakt kutsub esile kõige suurema efekti. Ta avastas, et ühel metalli võib edukalt ka asendada söega. Ja 1799. aasta lõpul demonstreeriski Volta esimest enda konstrueeritud keemilist vooluallikat. L. Galvani ja A.Volta avastus elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitemete vooluallikate konstrueerimisel. Galvani ja Volta katsed olid eelkäijaks paljude teadlaste tööle, katsetele ja avastustele, mis muutsid elu kogu meie planeedil, viisid inimkonna ajajärku, mida kokkuvõtvalt iseloomustab sõna ,,elekter". Ka Galvani tõlgendus oma katsetulemustele ei olnud täiesti vale. Umbes sada aastat hiljem avastati, et tuksuv süda tekitab nõrku elektriimpulsse. Galvani katsed liikuvate elektrilaengute mõjust lihaste kokkutõmbel on aga aluseks
sisenema sõlme mistahes ajavahemiku vältel niisama suur laeng kui sealt väljub, s.t dqsis=dqvälj. Järelikult peab sõlme sisenevate voolude summa võrduma sõlmest väljuvate voolude summaga. Kirchhoffi esimene seadus. Mingisse sõlme sisenevate voolude ja sealt väljuvate voolude algebraline summa võrdub nulliga. See seadus järeldub otseselt elektrilaengu jäävuse seadusest. Kirchhoffi teine seadus. Suletud vooluahelas võrdub kõigi vooluallikate elektromotoor- jõudude algebraline summa kõigil tarbijatel ja vooluallikatel olevate pingelangude algebralise summaga. n on ahelas sisalduvate vooluallikate ja m ahelas sisalduvate tarbijate arv. Kirchhoffi teine seadus seob omavahel mistahes suletud vooluringis tekkivad pingelangud ja seal sisalduvate vooluallikate elektromotoorjõud. Iga vooluallika elektromotoorjõud tuleb võtta märki arvestades kui selle suund ühtib meie
Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Juhi takistus ja eritakistus. Takistuse sõltuvus temperatuurist. Ülijuhtivus. Voolutugevus, pinge ja takistus juhtide jada- ja rööpühenduse korral. Juhtide kombineeritud ühendused. Elektrivoolu soojuslik toime. Elektrivoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Alalisvooluallikad. Kõrvaljõud. Vooluallika elektromotoorjõud. Vooluallika sisetakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Klemmipinge. Vooluallika tööreziimid. Vooluallikate jadamisi ja rööbiti ühendamine. Elektrivool vedelikes. Elektrolüüs. Faraday I seadus elektrolüüsi kohta. Elektrolüüsi rakendusnäiteid. Elektrivool gaasides. Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Kasutusnäited. Elektrivool vaakumis. Termoemissioon. Elektronkiir, elektronkiiretoru. Elektrivool pooljuhtides. Klassikaline elektronteooria. Tsooniteooria. Juhi, pooljuhi ja dielektriku elektrijuhtivuse põhjendamine tsooniteooriaga. Pooljuhtide omajuhtivus ja selle
Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust; Rööplülituse kogutakistuse pöördväärtus (ahela kogujuhtivus) on võrdne selle elementide takistuste pöördväärtuste (juhtivuste) summaga. Kirchoff'i reeglid. 1. Summaarne vool hargnemispunktis on null 2. Pingelangude summa igas suletud alamringis peab võrduma sellesse ringi kuuluvate vooluallikate elektromotoorjõudude summaga Kirchoffi märgireegel: summa element võetakse miinusmärgiga, kui alamahela ümberkäigusuund on vastassuunaline vooluallika polaarsusega (elektromotoorjõu märk) või voolu suunaga takistil (pingelangu märk). Loeng 13. Ampere'i seadus: sõnastus; valem skalaar- ja vektorkujul. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme
juhtmematerjalina. Rauda kasutatakse ka elektroodimaterjalina keemilistes vooluallikates (raudnikkelakud). Hõbe (Ag) on valge läikiv metall väga hea peegeldumisvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega. Puhtalt kasutatakse teda väiksemates kontaktides ning ta on mitmete metallkeraamiliste kontaktide põhiline koostisosa. Dielektriku pinnale kantuna võib hõbe olla kondensaatorite elektroodideks. Teda käsutatakse ka suure mahutavusega keemiliste vooluallikate, näit. hõbetsink-akumolaatorite elektroodidena. Kuld on kollane metall, väga vastupidav korrosioonile, kasutatakse elektroonikas ja elektrotehnikas eriti vastutusrikaste kontaktide korrosioonikindlate katete, fotoelementide jne. valmistamiseks. Plaatina (Pt) on hallikasvalge, keemiliselt vastupidav, hästi töödeldav metall. Kasutatakse elektroonikas. Elektrotehnikas valmistatakse plaatinast kõrgetemperatuurilisi (kuni 1500 °C) termopaare ja takistustermomeetreid.
Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest. Ohmi seadus vooluahela osa kohta I= Ohmi seadus kogu vooluahela kohta (sisaldab vooluallikat) Juhtiv materjal allub Ohmi seadusele, kui selle materjali eritakistus on sellele rakendatud elektrivälja suurusest ja suunast sõltumatu. Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule’i-Lenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 5. Kirchoffi seadused; vooluallikate kasutegur; magnetväli vaakumis. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Kirchhoffi esimene seadus. Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis
keevitusel, halb reguleeritavus, suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Alaldi alalisvoolu elektrikeevitusagregaat. Tavaliselt paiknevad elektrimootori rootor ja generaatori ankur ühisel võllil; eraldi võllide korral ühendatakse need siduriga. Inverter kõrge töökindlus, väikeseid energiakadusid ja suuri võimsuslülitusi igas üksikus seadmes. Alalis/vahelduvvooluinverter on seade, mis muudab vahelduvvooluks. Keevituse vooluallikate valik: kasutatavaid keevitusviise ja nõudeid keeviste kvaliteedile, keevitavaid materjale, keevitatava materjali paksust, keevituskaablite pikkust, teisaldatavust ja selle vajadust, tootmismahtu ja kasutamise intensiivsust. Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Selle puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist
elektrolüüdil); Li - veidi hiljem, Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff, Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe Kasutamine – K-Na sulam , Li - tuumareaktoris soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7 . 10H2O – booraks; KCl – sülviin; K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit. Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses;Na – rakkudevahelises vedelikus. Li –
annaabi.ee 
