martsipani n.ö kosutava ravimina. 16.sajandi lõpu poole oli üks apteeker, kes kasutas martsipani armumeditsiini jaoks. 5 Jaanika Priimägi Referaat MARTSIPANI ASSORTIMENT Lisaks klassikalisele toormartsipanile tuntakse veel figuur-, katte-, Viini ja piimamartsipani. Kattemartsipan on suhteliselt pehme konsistentsiga, nii et sellega saab edukalt tortide ja kookide pealispindu katta. See sobib ka voolimiseks, ainult et soojas kipuvad vastavad figuurid lössi vajuma. Viini martsipan ehk persipan ehk vale-martsipan pole tegelikult päris tõeline, sest seda valmistatakse suhkrust ja aprikoosi- või virsikuseemnete sisust. Välimuselt hallikas, kuid hinnalt suhteliselt odav, kõlbab persipan hästi täidisteks ja segudeks. Piimamartsipani jaoks keedetakse mandlimassile lisatav siirup piimaga. Martsipani
see ei pragune kuivamisel nii hõlpsalt. Mandlivaesemas tootes ulatub suhkru koguhulk kuni 75 protsendini. Väga levinud on ka selline maius, milles mandlite ja suhkrute vahekord on üksühele. 3. MARTSIPANI ASSORTIMENT Lisaks klassikalisele toormartsipanile tuntakse veel figuur-, katte-, Viini ja piimamartsipani. Kattemartsipan on suhteliselt pehme konsistentsiga, nii et sellega saab edukalt tortide ja kookide pealispindu katta. See sobib ka voolimiseks, ainult et soojas kipuvad vastavad figuurid lössi vajuma. Viini martsipan ehk persipan ehk vale- martsipan pole tegelikult päris tõeline, sest seda valmistatakse suhkrust ja aprikoosi- või virsikuseemnete sisust. Välimuselt hallikas, kuid hinnalt suhteliselt odav, kõlbab persipan hästi täidisteks ja segudeks. Piimamartsipani jaoks keedetakse mandlimassile lisatav siirup piimaga. Martsipani tootmiseks kasutatakse ka teisi pähkleid, näiteks india pähkleid või maapähkleid ehk arahhist
Õpetaja kutsub lapsed laua juurde, kus on rukkileiva tükikesed ja kausiga rukkijahu. Õpetaja seletab lastele, et jahust tehakse leiba. Seejärel palub ta lastel proovida nii jahu kui leiba. Õpetaja küsib lastelt maitsete erinevuste kohta. Seejärel seletab õpetaja, et sellest jahust saabki seda leiba, kui sinna lisada veel komponente. Õpetaja seletab ka, et ei ole olemas ainult rukkileib, vaid ka must leib, peenleib ja teraleib. Näitab nendest leibadest pilte ja valida endale voolimiseks lemmik leib. Õpetaja jagab igale lapsele tüki plastiliini ja räägib, et nüüd hakkame ise leiba tegema. Õpetaja näitab ette, et kõigepealt tuleb plastiliin käte vahel soojaks teha ja seejärel kera kujuks voolida. Seejärel vajutatakse see veidi lapikuks ja vajutatakse sisse triibud. Õpetaja kutsub lapsed enda juurde ja räägib, et nüüd proovime, kuidas leiva küpsetamine käib. Kõigepealt näitab ta ette liigutused ja loeb suuliselt laulusõnad. Siis teevad lapsed seda koos
mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud. Terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on ka piir. Laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, koorimisnoa puhul aga võiks seda vältida. Veekeetja
Mida rohkem suhkrut, seda rabedamaks muutub martsipan Toodete katmine martsipaniga Martsipani lahtirullimiseks pustatakse lauale tuhksuhkur ning rullitakse martsipan soovitud paksuseni. enne toote katmist võib martsipanile mustrirulliga teha peale mustri. Seejärel keeratakse martsipan ümber puurulli ning keritakse koogile lahti. Kaunistamine suhkrumassiga Suhkrumass on martsipaniga sarnane materjal kookide ja tortide katmiseks ning figuuride voolimiseks. Martsipanist erineb suhkrumass oma värvuse poolest ( suhkrumass on täiesti valge), ta on plastilisem, aga mitte nii hea maitsega. Kaunistamine sokolaadiga Sokolaadist kaunistuste valmistamiseks on mitmeid mooduseid: Tempereeritud sokolaadimass valatakse madalale alusele ning hangunud sokolaadist lüüakse vormiga või lõigatakse terava noaga välja soovitud kujundid. Sablooni abil - soovitud kujund asetatakse näiteks tordile, valatakse sisse temereeritud
valmistamiseks, harilikult tuleb lisada vaid vedelikku. Leivaleotis - pooltoode, mis on saadud vees leotatud tahke leiva peenestamisel. Leivapuru - pooltoode, mis on saadud tahke leiva peenestamisel. Lõppkerkimine - tainakute hoidmine kindla temperatuuri ja õhu suhtelise niiskuse juures nende kobestamiseks ja vajaliku mahu saamiseks. Martsipan - peenestatud mandlitest ja tuhksuhkrust koosnev maius, mis sobib nii täidisteks kui ka kaunistuste voolimiseks. Mehaaniline kobestamine - taigna kobestamine taigna segamisel segamismasinas või rõhu all antava süsihappegaasi, hapniku või õhu toimel. Munamääre - kaunistuspooltoode, mis on valmistatud munade või melanzi ja vee intensiivsel segamisel. Nisueeltaigen - retsepti ja tehnoloogilise juhendi kohaselt nisujahust, veest ning pärmist valmistatud eeltaigen. Nisutaigen - nisujahust valmistatud taigen, mida iseloomustab elastsus ja venivus.
Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad. Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad. Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast
................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10 Merilin Jürine Noad Sissejuhatus Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestimiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast- noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Nugadega puututakse kõige enam kokku, kui valmistatakse toitu. Nuge on palju erinevaid. Õiget nuga kasutades hoian kokku aega ja seda on lihtsam kasutada. Merilin Jürine Noad Ajalugu Vanimad nugade leiud osutuvad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta
................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10 Merilin Jürine Noad Sissejuhatus Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestimiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast- noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Nugadega puututakse kõige enam kokku, kui valmistatakse toitu. Nuge on palju erinevaid. Õiget nuga kasutades hoian kokku aega ja seda on lihtsam kasutada. Merilin Jürine Noad Ajalugu Vanimad nugade leiud osutuvad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta
Kvaliteetsed mikserid on mitme-kiiruselised - osadel seadmetel vahetatakse kiiruseid käsitsi, veelgi paremad on anduritega kahes või isegi enamas reziimis juhitavad seadmed. 4 Elektrita töötav mehhanism Kööginuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Valikukriteeriumid
· Kasutatav rühmatööna, individuaalteraapias, paariteraapias. · Materjalid: naturaalne savi, voolimisalus, nõu veega · Töö kestvus 45-60 minutit. Eelneval seansil on antud kodutöö mõelda lemmikloomast ja võimalusel ka pilt kaasa võtta, mille alusel iseloomustatakse oma valikut. Võib kasutada ka ilma eelneva ettevalmistava faasita, andes teema seansi algul. Enne voolima asumist kirjeldab igaüks oma lemmiklooma paari iseloomustava repliigiga. Voolimiseks sobilik aeg ca 20 minutit. Kui looma kuju valmis, siis igaüks kirjeldab emotsioone, mis neid valdasid voolimise ajal ning põhjendavad lemmiklooma valikut. Eesmärgiks on läbi lemmiklooma ennast avada teistele, tunda ära oma iseloomuomadusi lemmikloomas, oma nõrkusi ja tugevusi, emotsioone. Hea harjutus grupitöö algfaasis, kus üksteist ei tunta ja kombatakse teisi ja läbi teiste ka iseennast. Kui aeg võimaldab (kui seanss kestab näiteks 2x45 min), võib lasta joonistada pildi oma
Anda kõigile rühmadele sõna. Kokkuvõte/kordamine (umbes 12 min) Veenduda, et kõigil Nüüd panevad kõik oma lauale aluskile. Lapsed kuulavad, mille järel panevad oma lastel oleks soovitud Nüüd voolime plasteliinist oma aastaaja lauale aluskile. plasteliini värvid kujukesed. Kõigile lastele jagada olemas. Veenduda, et voolimiseks plasteliin ja alus, kuhu Lastele anda kätte plasteliin ja alus. kõik lapsed teeks voolida. Kui laual kile pole, siis anda aluse peale. Kui laps lapsele kile ja lasta tal see lauale panna. Öelda, et tehke kujud aluse peale. hädas ideedega, siis Panna enne kasutatud pildid kõigile näidata talle pilte ja
perekonda kuuluv teravili.Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. -Päike (lk 510)- Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutn tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aasta -Nuga (lk 509)- Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. -Jõgi (lk 511)- Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veegavooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängimerre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all XIV Raamat: Püha sõda Horemheb kogub sõjaväge ja alustab Aziruse vastu sõda
liivsavimullad- tänu soodsale vee ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalne savimullad-taimetoitainete poolest rikkad, raskesti haritavad, kuivavad aeglaselt ja soojenevad aeglaselt, suure veemahutavusega, kuival ajal kattub savimuld koorikuga, optimaalne harimisaeg on väga lühike Sõrmeproovi põhimõte: võetakse veidi uuritavat mulda, see niisutatakse veega sellise konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel üritatakse mullast voolida ca 3mm läbimõõduga nöör. See milline on mulla plastilisus määrabki mulla lõimise. Savi – saab käte vahel veeretada 3mm jämeduseks nööriks, mis rõngasse keeramisel ei pragune Raske liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keeramisel nöör praguneb Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub
Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 9
.80 Keskmine savi s2 >80 Raske savi s3 savi-s 10..20 Saviliiv sl 20..30 Kerge liivsavi ls1 40..50 Raske liivsavi ls3 30..40 Keskmine liivsavi ls2 Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga: Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 15
MUUD MAIUSTUSED 1. Halvaa - idamaise päritoluga maiustus, põhitoorained on pähklid või seemned ja suhkur. 2. Marmelaad - zeleetaolise konsistentsiga maiustus suhkrust, glükoosisiirupist, püreest ja maitse- ning lõhnaainetest, tarretamiseks kasutatakse agarit, pektiini või zelatiini. 3. Martsipan - põhiretsepti kuuluvad jahvatatud mandlid ja suhkur. Sortimendiks on: Klassikaline martsipanimass (valmistatakse batoone) Figuurmartsipan (kujude voolimiseks) Kattemartsipan (tortide jaa kookide katmiseks) 4. Sefiir - õunapüreest, suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) kohev maiustus, tarretamiseks lisatakse pektiini. 5. Närimiskumm ehk näts - koostisesse kuuluvad kummialus, suhkur, maisisiirup, pehmendid ning lõhna- ja maitseained, suhkruvabades nätsudes kasutatakse suhkru ja siirupi asemel aspartaami, mannitooli ning sorbitooli, populaarsed ka ksülitooli sisaldavad nätsud 6
Sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks. Liivsavimullad tänu soodsale vee- ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalsed (eelkõige ls1 ja ls2). Savimullad taimetoitainete poolest rikkad, kuid kuivavad pikaldaselt ja on raskesti haritavad. Kuival ajal kattub savimuld koorikuga. Optimaalne harimisaeg on väga lühike. Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.
20..30 Kerge liivsavi ls1 30..40 Keskmine liivsavi ls2 40..50 Raske liivsavi ls3 50..35 Kerge savi s1 65..80 Keskmine savi s2 >80 Raske savi s3 savi-s Mulla lõimise määramine nn sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva kansistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi- 3mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune Raske ls- rõngasse keeramisel nöör praguneb Keskmine ls-nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub Kerge ls- rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub Saviliiv- võimaldab endast peos veeretada kuulikese Liiv- tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peao laiali. 15. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss.
20..30 Kerge liivsavi ls1 30..40 Keskmine liivsavi ls2 40..50 Raske liivsavi ls3 50..35 Kerge savi s1 65..80 Keskmine savi s2 >80 Raske savi s3 savi-s Mulla lõimise määramine nn sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva kansistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi- 3mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune Raske ls- rõngasse keeramisel nöör praguneb Keskmine ls-nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub Kerge ls- rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub Saviliiv- võimaldab endast peos veeretada kuulikese 4 Liiv- tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peao laiali. 11
Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos
looaladel ja raiesmikel. Enamlevinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning samuti meie kõrgustike ümbruses nii Pandiveres kui ka Lõuna-Eestis. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena, eriti sorte. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. Haljastuses on hariliku s. kasutamine olnud aktiivne ja seda eeskätt põõsaste väikese hooldusvajaduse, dekoratiivsuse, haiguskindluse ja kättesaadavuse tõttu. Annab aga hõlpsalt juurevõsu, seetõttu tasuks kasvatamiseks jätta põõsastele rohkem ruumi. 30. Perekond kuslapuu ja sinine kuslapuu
ning tarvitatakse kompvekkide, halvaa jms. valmistamiseks, neist saadakse väärtuslikku pähkliõli, mida kasut. õlide, värvide, lakkide, seepide tootmiseks. · Puitu, mis on punakasvalge, ühtlase ehitusega, painduv ja vastupidav, kasutatakse küttena ja joonistussöe valmistamisel. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. 33. Perekond kuslapuu (Lonicera) perekonda kuuluvad heitlehised või harvem igihaljad põõsad või puitunud varrega väänliaanid. Perekonnas on u. 200 liiki pms. põhjaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopikas. Eestis kasvab looduslikult kuusikutes ja kuuse-segametsades sinilille ja jänesekapsa
...15 aastast. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Paljundada on lihtne seemnetega, ka vegetatiivselt lookvõrsikutega. Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena, eriti sorte. Hariliku s. on maltspuiduline, puit on hajulisooneline, punakasvalge, pehme ja elastne, erikaal 0,6 gr/cm³. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. Sarapuule on omistatud kõiksugust väge ja peetud seda maagiliseks puuks. Laialt on tuntud sarapuu piksevastane võlujõud, samuti peletab sarapuuvits eemale mürkmadusid. Rahvameditsiinis on sarapuud kasutatud vähe lehtede hautis aitab veenilaiendite ravil, isasurbade leotis puhastab nahka jne.
annaabi.ee 
