Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallinn über Riga nach Vilnius, bilden am 23. August 1989, genau 50 Jahre nach dem Hitler-Stalin-Pakt zwei Millionen Menschen eine Kette, um für die Unabhängigkeit der baltischen Staaten zu demonstrieren (Baltische Kette). Volkslieder werden auch heute in baltischen Staaten an staatlichen Gedenktagen in überlieferter bzw. 'moderner' Fassung (z.B. mit bekannten
Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815) Clemens Brentano, Achim und Bettina von Arnim, der Gebrüder Grimm Flucht von rellen Problemen ->romantische Vergangenheit Rückbesinnung auf die altdeutsche Sprache u. Literatur Volkspoesie (Märchen), Volkslieder => nationaler Selbstbewusstsein Spätromantik (1815-1840) E.T. A. Hoffmann, Eichenhoff, Brentano, Achim von Arnim, Tieck Hervorhebung der Schattenseite d. menschl. Psyche Hinwendung zu Religion, Spiritualität die Sehnsucht nach der “alten Ordnung” Abrechnung m. d. Gedangengut der Aufklärung http://www.philipphauer.de/galerie/caspar-davi d-friedrich-werke/?pagenr=2 http://www.zeit-und-wahrheit.de/spaetromantik-li teratur-230/ http://www.lerntippsammlung.de/Epoche-d--Rom
Christian von Wolff 16791754 Lõi nn terve mõistuse filosoofia, peetakse üheks ratsionalismi rajajaks Saksamaal Ei talunud ateiste Lõi hulga saksakeelseid teadustermineid Pooldas valgustatud absolutismi . Johann Gottfried von Herder 17441803 Saksa filosoof, kirjanik ja folklorist Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus Taunis sõda Teoses "Rahvaste laulud" ("Volkslieder", 17781779) avaldas ka 13 eesti rahvalaulu Tsitaat: "Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob." "Torm ja tung" (Sturm und Drang) saksa noorte kirjanike liikumine, ideeline juht oli Herder. Veel liikmeid : Friedrich von Schiller ja Johann Wolfgang
üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992, juuli-august toimub esimene liivi laste suvelaager 1992, august hakkab ilmuma lätikeelne ajaleht Lîvli 1995, sügis Läti Ülikoolis luuakse läänemeresoome keelte kateeder, esmakordselt ajaloos hakatakse liivi keelt Lätis õpetama ülikooli tasemel
rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. · 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. · pannookoorid hakkasid kujunema 19
omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut,
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegsesse plvkonda kuulusid peamiselt
aufmerksam, was im Jahr 2005 durch ein großes Festival gewürdigt wurde. Neeme Järvi ist Dirigent von Weltruf, ebenso sein Sohn Paavo Järvi (derzeit Cincinnati Symphony Orchestra und hr-Sinfonieorchester Frankfurt). Im Popularbereich kommt dem Pianisten Olav Ehala eine große Bedeutung zu, der zahlreiche Filmmusiken schrieb und bei Theaterproduktionen mitwirkt. Ester Mägi schreibt ähnlich wie Veljo Tormis viele Kompositionen und Volkslieder für Chor um, die während der Besatzungszeit der Sowjetunion in Vergessenheit zu geraten drohten und seit der Unabhängigkeit sehr populär geworden sind. Zu erwähnen ist das alle fünf Jahre stattfindende Sängerfest, wo Zehntausende, vereint zu einem Chor, nationales Liedgut singen. Estland ist momentan auch sehr erfolgreich mit Acts wie Eda-Ines Etti, J.M.K.E. Tanel Padar, Malcolm Lincoln, Vaiko Eplik, Kerli und Vanilla Ninja in der europäischen Pop-Kultur integriert.
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. Esimeste laulukooride loomine
NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused Elavas kasutuses („esimene elu“) - Kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud) NB! Laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda. Väljaannetes ja arhviisi („teine elu“)
,,kultuur" ja ,,rahvas" Metsik Rahvas Tsiviliseeritud inimesed Primitiivne (ARHAILINE) Talupojad Eliit - Suuline=kirjakeelne Kirjaoskamatud Kirjaoskaja, haritud - Kirjaoskuseta Maal elav nn alamkiht Linnas elav nn ülemkiht Johann Gottfried Herder - 1744-1803 - Riias 1764-69 - Volkslieder, 1778-79 (Stimmen der Völker in Liedern) 19. sajand Eesti folkloristikas Estofiilid: 1) Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846 2) Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 3) Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 4) Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 ,,Spielgas" avaldas esimese rahvaluule kogumise üleskutse (1843) 5) Arnold Friedrich Johann Knüpffer 1777-1843 Kadrina pastor, üks suurimaid eest rahvalaulude kogu 6) Alexander Heinrich Neus 1795-1876
o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Õppis Königsbergi ülikoolis; töötas 1764-1769 Riias; Avaldas mh. väljaande ,,Volkslieder" (1779-1779), 2 tr. ,,Stimmen der Völker in Liedern" (1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie);
On kogunud ka materjale muinaspaikade kohta. võnnu kihelkonna kroonika. Tema materjalid on Kirjandusmuuseumis. Otto von Huhn. Kogus teateid. Oli ametilt arst. Alustas kogumist tervihoiu olude kohta, aga laienes. Põhiliselt 19.sajandi esimese veerandi kohta. käsikirjas Riia ajalooarhiivis olemas. Andmed ka kiriklikust statistikast. Iga khk kohta on kaart ja väljavõte, kus on peal khk piirid, mõisad. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund: Johann Gottfried Herder. Rahvaluule looming. Volkslieder – rahvalaulud, 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu. Valgustuse ja romanitsmivaheline lüli. On baltlaste jaoks „vapiloom“. Riias oli eraülikool, Herder Institut. Carl Friedrich parun Schoultz von Ascheraden. Ainus aadli esindaja Balti valgustajate seltskonnas. Oli üks liberaalseimaid aadleid, kes on läinud ajalukku talurahvareformi pooldajana. Andis oma talupoegadele eraseaduse, et ei tuleks ette arusaamatusi. Viis selleni, et hiljem sündisid ülekubermangulised talurahvaseadused
Inglismaal sõnastas Thoms rahvaluulemõiste, nimetades seda sisuliselt minevikust pärit aineloendiks. · Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit. Valgustusajastu tähtsus: kirjakultuuri domineerimine tõrjus välja suulise rahvaluule ja seda hakati koguma(Herder pani aluse Euroopa rahvaluule uurimisele ja kirjutas ,,Volkslieder", kus võrdlevalt eurooplaste rahvalaulud). Samuti tõlgiti eeposeid vanasematest perioodidest. Üleüldine rahvuslus muutis rahvalaulud päevakohaseks ja populaarseks. Riik hakkas huvi tundma oma rahva vastu ning tekkisid vastavad teadusharud, mis huvitusid rahva elust, arvust ja mingil määral ka pärimusest. Kes on need inimesed, kes meie maal elavad? 1846. aastal võttis Thoms juba kasutusele rahvaluule mõiste. 4
F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald – „Kalevipoja” koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne
uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne.
Letten" Eesti paralleeliks, kuid Petri lähtub kirjalikest allikatest. Ta kritiseerib pärisorjust ning kirjeldab oma teose teises köites eestlaste elu ja olukorda, rahvakultuuri ja .kombeid pärisorjuse kriisi perioodil. Johann Gottfried Herder (1744-1803) avastas rahvaluule õigupoolest alles Riias tegutsedes. Rahvalaule avaldamiseks hankides pöördus ta ka Hupeli poole, kellelt saigi seitse eesti rahvalaulu ja üheksa vanasõna, mis ilmusid ta kuulsas teoses ,,Volkslieder" (1778-79, aastal 1815 postuumne väljaanne pealkirjaga ,,Stimmen der Völker in Liedern"). Teine eesti rahvalaulude avaldaja oli Herderist inspireeritud Christian Hieronymus Justus Schlegel, kes oli mõnda aega töötanud koduõpetajana Eestis ja seejärel Peterburis. Eestimaal reisis ka saksa kirjanik Johann Gottfried Seume (1763-1810), kes oma 1805. aasta rännaku kohta avaldas valgustusmeelse pärisorjust kritiseeriva raamatu ,,Mein Sommer 1805", mis Venemaal kohe keelustati
Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu
Herderil on terve hulk olulisi teemasid ja kirjutisi. 1772. aastal artikkel ,,Keele tekkimisest", 1773. ,,Kirjutis Ossianist ja vanade rahvaste lauludest". Sellel ajal oldi veendunud, et Ossiani laulud olid ehedad. 1773 kirjutas ka Shakespeare'ist. Shakespeare'ist räägib austusega suure hulk selle perioodi õpetlasi ja kirjamehi. ,,Ideid inimkonna ajaloofilosoofiast", tema peateos, suur mõju. Tundis huvi rahvalaulude vastu, erinevate rahvaste vastu. 1778-1779 ,,Volkslieder" ulatuslik ja oluline teos, alus kogu Euroopas lahvatanud rahvalaulude kogumisele. Oluliseks sai Saksa eeskuju ka Balti piirkonnas, ärkamisaeg 19. sajandi teisel poolel tõi eesti rahvapärimuse kogumise. Suurimaks saavutuseks Saksamaal kujunes Weimari klassitsism. Hiline, pöörab pilgu antiikeeskujudele, kuid juba uuelt tasandilt. Vaieldakse, kas oli pigem klassitsistlik või romantilise varjundiga. ,,Faust" on Weimari klassitsismi suurteos, mis võtab kokku valgustuse saavutused.
Loodussuhte iseloomu alusel seostati eestlasi teiste soome-ugri rah- vastega ning vastandati neid nii indo-euroopaliku kultuuri kandjatele kui slaavisugu rahvastele. Oma aja kontekstis oli sellel tugev identiteedi- 1 Oluline mõju läti ja eesti rahvakultuuri uurimisele oli saksa kõrgharitlase Johann Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde. Herder oli kirjavahetuses August Wilhelm Hupeli jt kohalikke olusid hästi tundva- te baltisaksa haritlastega. 2 Looduskujundite kasutamist baltisaksa haritlaste teostes vaatleb Maie Kalda artik- kel "Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad" (2004: 31–43). 244 Kadri Tüür, Timo Maran poliitiline tähendus
Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd.
Skandinaavias ja Hollandis. Kooperatiivid alandavad hindasid, parandab toodete kvaliteet, see annab töölistele ettekujutluse ettevõtlusest, töölised organiseerivad. Tööliste ettevõtlikkus kasvatab kodanike aktiivsust, mis on vajalik oma õiguste eest võitlemisel. Kooperatiivide liikumine vähemradikaalne, kui anarhism v kommunism. 20. 5. 2009 NATSIONALISM Johann gottlib fichte natsionalismi isa Johann Gottfried herder "Volkslieder" oli objektiivsete kriteeriumite pooldaja. Keel esmane kriteerium ning kultuur. Oli seotud eesti ja lätiga. Väärtustas igat kultuuri ja keelt, oli oluline, et valitseks keelte paljusus. Igal rahval on oma vaim. Ernest Renan subjektiivne koolkond. Rahvus pole muud, kui yhe grupi elanikkonna soov elada koos. Deklaleeris, et rahvus on see, mis on koos teinud suuri tegusid ning soovivad teha edaspidigi. Rahvast yhendab ka kannatusterada. Anthony D. Smith etniline mudel ja kodanlik mudel
Arvati, et pärimuses on säilinud mälestusi endistest aegadest, mil inimesed elasid loodusega suuremas kooskõlas, olid tundelisema ja õilsama loomuga ning nende keel oli laulev ja luuleline. Neist väärtustest püüdsid haritlased osa saada rahvaluulet kogudes, uurides ja jäljendades. Rahvalaulu mõiste tõi käibele saksa õpetlane Johann Gottfried von Herder 18. saj. lõpul. Ta avaldas erinevate rahvaste laule kogus "Volkslieder" ("Rahvalaulud", 2 köidet, 17781779), kus oli trükitud ka mõni eesti rahvalaul. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud. Rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika, kuid rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda. Muusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt
Herder kutsus üles hakata rahvaluulet koguma süstemaatiliselt. Rõhutas selle kultuurilist väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti kuulsad Napoleoni okupatsiooni ajal peetud kõned. Rõhutas just Saksamaa missiooni Euroopa kultuuropärandi kandmises, kuid seda pole võimalik täita ilma poliitilise võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev Räägitakse subjektiivsest ehk polünteristlik koolkond(?). Subjektiivse koolkonna olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel
Herderil on terve hulk olulisi teemasid ja kirjutisi. 1772. aastal artikkel ,,Keele tekkimisest". 1773. ,,Kirjutis Ossianist ja vanade rahvaste lauludest". Sellel ajal oldi veendunud, et Ossiani laulud olid ehedad. 1773 kirjutas ka Shakespearist, aitas tema renomeed tõsta. Shakespeare'ist räägib austusega suure hulk selle perioodi õpetlasi ja kirjamehi. ,,Ideid inimkonna ajaloofilosoofiast", tema peateos, suur mõju. Tundis huvi rahvalaulude vastu , erinevate rahvaste vastu. 1778-1779 ,,Volkslieder" ulatuslik ja oluline teos, alus kogu Euroopas lahvatanud rahvalaulude kogumisele. Saksamaal koguti väga palju kokku (ka nt Goethe ja Brentano kogusid). Oluliseks sai Saksa eeskuju ka Balti piirkonnas, ärkamisaeg 19. sajandi teisel poolel tõi eesti rahvapärimuse kogumise. Suurimaks saavutuseks Saksamaal kujunes Weimari klassitsism. Hiline, pöörab pilgu antiikeeskujudele, kuid juba uuelt tasandilt. Vaieldakse, kas oli pigem klassitsistlik või romantilise varjundiga
arusaamu ja tõekspidamisi järgiv kogukond. Kultuuriliselt neutraalne, kaasahaarav. Arenenud liberaalsest liikumisest, põimunud liberaalsusega ja kodanikuigustega *Ida- Euroopa- rahvuslus kui etniline kuuluvus. Sünnipärane kuulumine, mis välistab poliitiliselt või kultuuriliselt liituda soovijaid. Rahvus kui kaasasündinud nähtus. Etniline mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Stalin: ,,Rahvus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile." Ta rõhutab, et rahvus pole ükski neist eraldi, vaid kõik peab olema olemas. Kas rahvuse moodustab mingid objektiivsed tunnused nagu Stalin arvas? Saksa rahvusliku ärkamise kesksed figuurid olid Fichte ja Herder. Mõlemad pidasid rahvuse
Mägi, Epp Vasar, Liis Alas, Mart Hemmo. rahvaluule folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). rahvaluule kogumine rahvaluule kogumisele ja uurimisele pani Euroopas aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder" (17781779). Herder oli ka esimene, kes võttis kasutusele rahvalaulu mõiste. Eestis hakkasid rahvaluulele ja selle kogumisele tähelepanu pöörama Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed 1870. aastail. Suure ulatuse sai see Jakob Hurda juhtimisel sajandi lõpukümnenditel. 1888. aastal avaldas ta elavat vastukaja leidnud üleskutse rahvaluule kogumiseks. Selles osales rohkem kui 1300 inimest. Nende töö tulemusena pandi kirja üle 114 tuhande lehekülje rahvaloomingut
annaabi.ee 
