saamiseks tuumaenergiat. Samuti ka voolava vee ja tuule energiat, mis on loodussäästlikumad. Kõige tavalisem viis on selline: kateldes põletadakse sütt ja õli, sealne vesi hakkab keema ja muutub auruks, suure rõhuga aur läbib turbiini ja paneb selle rootori pöörlemad, turbiin omakorda panevad pöörlema generaatorite rootorid, mille pinge on umbes 25 000V. Peale seda juhitakse elekter mööda juhtmeid transformaatorini, kus tõstetakse pinge kuni 400 000 voldini. Seejärel edastatakse seda elektriliinide abil trafodeni, kus pinge kohandatakse 220 voldini. Sealt edasi juhitakse elekter majadesse. Tavaliselt on elumajades pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas
S. Milgrami katse Aastatel 1960 1963 korraldas Stanley Milgram Yale'i ülikoolis katset. Katse eesmärgiks oli tungida inimese autoriteeti ja südametunnistusse. Katse nägi välja järgnevalt: üks katseisikutest pidi ära õppima terve hulga sõnapaare ja esitama neid teisele, kes pidi talle valede vastuste korral andma elektrilööke. Elektrilöökide tugevus suurenes iga tehtud veaga. Elektrigeneraatoril oli võimalik anda lööke alates 15 voldist kuni 450 voldini. Kuni 105-voldise löögi juures oli kuulda vastaja uratust. 120 voldi juures oli karjatus, et löögid on valusad. 150 voldi juures karjus vastaja: ,,Laske mind siit lahti. Ma ei taha enam eksperimendis osaleda. Ma keeldun!''. 270 voldiga muutusid tema protestid agooniakarjeteks. 300 ja 315 voldi vahel kisendas ta, et keeldub vastamast. Pärast 330 volti jäi ta aga vaikseks. Vastuse puudumist võeti kui valet vastust. Kui teine katseisik (elektrilöökide andja) soovis aga
märkamatuks meist abitumad. Inimesed võivad olla üksteise vastu väga julmad, nagu näitab hiljuti korratud Milgrimi elektrisokieksperiment. Test sisaldas endast vabatahtlikku, näitlejat ja juhendajat. Näitleja oli aheldatud elektritooli külge, juhendaja küsis näitlejalt erinevaid küsimusi. Vale vastuse korral paluti vabatahtlikul ,,ohvrit" karistada järjest suurenevate elektrisokkidega. Selgus, et 83% katsealustest jätkasid piinamist kuni 450 voldini, olgugi, et näitleja oli juba 150 voldi juures nutma purskenud. See näitab, et me suudame valmistada teistele kohutavaid piinu ilma vähemagi kõhkluseta. Mitte ainult Eestil, vaid kogu maailmal oleks hädasti vaja Aphroditet, kes paneks inimesi ümbritsevat märkama ning üksteisest hoolima. Ta vähendaks või kaotaks sootuks julmuse, hoolimatuse ning isekuse ja tooks maailma rohkem armastust.
Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18 000-20 000 V. Selle laengu “maandussurinat” kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui kleit või seelik tõmbub ümber säärte, eriti talvel, kui mantel seljast võtta. Taas üks staatilise elektri ebameeldiv külg. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub ka õhu suhtelisest niiskusest. Külma talve korral on keskküttega korteri õhuniiskus umbes 30-35 %. Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem potentsiaal koguneb meie kehale. Kõige ohtlikumad kuud on talvekuud novembrist veebruarini, vähemohtlikud juunist septembrini. Staatilist laengut tunnevad inimesed erinevalt. Mõni on väga tundlik, teine ei tunne midagi, see oleneb naha elektrijuhtivusest.
Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia jaotuse kohtades tarbijate vahel seatakse üles pingemadaldustrafod, mis vähendavad pinge vajaliku suuruseni, näiteks 6 kV-ni ja lõpuks vähendatakse pinge veel kord elektrienergia tarbimispaikades madaldustrafode abil 127, 220 või 380 voldini ning juhitakse vahetult elektritarbijateni ettevõtetes või eluruumides. Peale nende põhiliste rakendusalade kasutatakse trafosid mitmesugustes elektriseadmetes (soojendus- ehk kütte-, keevitus jms.), samuti raadio-, side-, automaatika- jne. Seadmetes. Sõltuvalt otstarbest jaotatakse trafod üldotstarbelisteks jõutrafodeks ja eritrafodeks. Üldotstarbelisi jõutrafosid kasutatakse elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena
Second level Third level Fourth level Fifth level PLII-HAPPEAKU PINGE Aku elemendi nominaalpinge on 2,105 volti (V). Pideva laadimisreziimi pinge on 13,4...13,8 V. Tavalise laadimisreziimi pinge on 14,2...14,5 V. Hapnikku ja vesinikku hakkab eralduma 14,4 V juures. Pärast laadimist langeb pinge kiiresti 13,2 voldini ja siis aeglaselt 12,6 voldini. Täislaetud aku pinge koormuseta (tarbijata) on 12,6...12,8 V. Tühjendatud aku pinge koormuseta on 11,8...12,0 V. Tühjendatud aku pinge tarbijaga on 10,5 V. Tavaliselt akupurke 6 tk. järjestikku, Unom = 12V Happeakude kohta on oluline teada: 1- Enamus akusid on 6-purgilised, nominaalpingega 12V kuid on ka 12-purgiga, nom. pingega 24V. 2 12 Voldise aku pinge on 12,6 ... 10V tühjenemisel.
võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000- 20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul. Laeng purskub enam- vähem iseenesest, kui õhu suhteline niiskus on väiksem kui 25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut.
Pinge tõstmine on vajalik elektri ökonoomseks kaugete vahemaade taha transportimiseks, mis Eestis toimub pingel 330 kV.Edasi liigub elekter tarbimise piirkondlikes keskpunktides asuvatesse sõlmjaamadesse, kus pinge alandatakse kas piirkondlikuks ülekandeks (110 kV) või kohalikuks jaotuseks (10 kV, 20 kV pingetel). Enne jõudmist tarbijani läbib elekter veel üht alajaama, kus pinge alandatakse tarbimiseks sobiliku 230/400 voldini. Kasutatud kirjandus: http://ww2.eas.ee/vfs/4731/42 Kuidas t88tab moodne alajaam.pdf http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/energiam/elekter.html http://www.pakritp.ee/? page=4&subpage=4&type=news&lang=et&PageNum=4&newsid=84 http://www.tresorgas.ee/index.php? frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=19 http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevandamine_ee http://www.epl.ee/?artikkel=307865 http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam
kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000-20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul. Laeng purskub enam- vähem iseenesest, kui õhu suhteline niiskus on väiksem kui 25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut.
traatmähisega pooli. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate hulka. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA
ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Pardakaamera Satelliidi pardakaamerat kasutatakse missiooni käigus Maast ja lahtikerimisel olevast traadist piltide tegemiseks. Eksperimendimoodul Satelliidi peamiseks missiooniks on elektrilise päikesetuulepurje katsetamine. Selleks on vaja satelliidist välja kerida peenike alumiiniumtraat, mis laetakse elektriliselt +500 voldini, kasutades selleks elektronkahureid. KOOLI_NIMI 6 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Satelliidi eesmärk ESTCube-1 loomisel on kõige olulisem tudengite õpetamine, aga satelliidil on ka teaduslik eesmärk - Soome teaduri Pekka Janhuneni poolt leiutatud elektrilise päikesepurje ühe võtmeelemendi esimene katsetus kosmoses. Tudengisatelliidi
..100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 m, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 m, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur 40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad
..100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 mΩ, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 mΩ, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur –40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad
Kui igas sekundis läbib juhet 1 kuloni suurune laeng, siis on voolutugevus 1 amper. q= J*t (J- voolutugevus(A); t- aeg (s)) 3. Takistid 4 oomi, 5 oomi ja 20 oomi on ühendatud rööbiti, skeem ja kogu takistus? 4. Kui suure takistusega takisti tuleks 51 oomisele takistile rööbiti ühendada, et kogu takistus oleks 50 oomi? 5. Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti, starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus? 6. Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel? 7. Pingejagur, skeem + kasutus? 8. Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Dzauli, Lensi seadus. Dzauli seadus Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Elektrivoolu töö A=I*U*t Võimsus P=A/t
vV mA V µA + + + + Joonis nr.1 Joonis nr.2 3. Töö käik. a) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 1. Kasutada germaaniumdioodi D 1. Muuta alalispinge väärtust 0 1,1 voldini. Mõõta pärivoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik 1. 4. Tabel. U päri V 0 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 I päri mA U vastu V 0 30 60 90 120 150 µA I vastu b) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 2. Muuta alalispinge väärtust 0 150 voldini, mõõta vastuvoolu suurused, tulemused kanda
volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis
Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nullile, ehk . Lühis: + Heal vooluallikal on sisetakistus väga väike, seega voolutugevus on väga tugev. Pikaajalist lühistamisest tuleb hoiduda!!! Kuid just lühisvoolu mõõtmise teel saab määrata elemendi sisetakistus ja hinnata elemendi kasutamiskõlblikust. ÜLESANDED 1. Autoaku elektromotoorjõud on 12,4 V ja sisetakistus 0,02. Käivitamisel langeb pinge aku klemmidel 10 voldini. Kui suurt voolu tarbib käiviti ja milline on tema võimsus? 2. Aku tekitab voolu tugevusega 10A, kusjuures tema klemmipinge on 12V. Millise aja jooksul teeb see aku ära töö 1 kWh? Milline on selle aku elektromotoorjõud, kui tema sisetakistus on 0,03? 3. Lapiku patarei klemmide külge ühendati tester. Kui tester töötas voltmeetrina, mille takistust võib lugeda lõpmata suureks, siis näitas ta 4,4V
kasutada saab kolmandat, kahjustamata juhet, on võimalik kaugus rikke asukohani leida järgmist skeemi kasutades 7 Mõõdetakse püsiva õlgade takistuste suhtega alalisvoolusillaga silmust, mis koosneb kahjustamata juhtmest R3 ja ühest kahjustatud paari juhtmest Kahjustatud paari teist juhet kasutatakse toitepinge lülitamiseks silla ühte diagonaali Kui üleminekutakistus Rr on suur võib suurendada kasutatava toite pinget 100 ja isegi 500 voldini Silla tasakaalutingimusest ra(rc + rx) = rb(Rs - rx) saame leida takistuse rx suuruse rx = (rbRs - rarc )/( ra + rb) Eelmises valemis on Rs juhtmete R1 ja R3 summa, mis võetakse varasematest mõõtetulemustest või mõõdetakse Kui võtta ra = rb, saame leida takistuse rx suuruse lihtsama valemiga rx = (Rs - rc )/2 Kaugus lx leitakse suhtest lx = rx / rkm siin rkm on takistusega R1 juhtme 1 km takistus mõõtmistemperatuuril
on see reguleeritav. Pärast andurite signaalide läbitöötamist on arvuti võimeline igal hetkel määrama väntvõlli pöörlemissageduse Väntvõlli pöörlemise alguse signaal (R) on väga nõrk (mõni mV) ja seetõttu tugevalt mõjutatav mitmesugustest häiretest. Väntvõlli pöörlemissageduse tõustes tõuseb ka anduri mähise pinge, mis väntvõlli suurematel pöörlemissagedustel võib tõusta mitmesaja voldini. See nõuab arvutile tervet rida kaitsemeetmeid. V = Anduri mähises indutseeritav pinge Т = Aeg R = Väntvõlli pöörlemise algus А = Väntvõll ei pöörle AKTIIVSED ANDURID Andurit nimetatakse aktiivseks, kui tema tööks on vajalik väline toitepinge, mille
väljalõigetesse. Sellist lampi tuleb vahetamiseks vajutada ja pöörata. Tema pesa põhjas on suruvedruga klemm. Lampide valgustugevus ja vastupidavus sõltuvad suurel määral rakendatud pingest. Markeeringus näidatud valgustugevus saadakse arvutusliku pinge puhul, mis nimipingest erineb. Kui pinget 10% võrra suurendada, siis valgustugevus tõuseb 50%, kuid vastupidavus väheneb neli korda. Pinge tõstmisel 15 voldini võivad lambid kohe läbi põleda. Laternate valgustugevust on võimalik suurendada halogeenlampidega. Nende valgustugevus on sama voolutarviduse korral märksa suurem kui tavalistel hõõglampidel. Halogeenlambi iseärasuseks on hõõgniidi kõrge temperatuur, mis võib ulatuda kuni 3200 °C. Hõõgniidi vastupidavust suurendab joodiaur, mille rõhk ulatub 0,8 MPa. Niidilt aurustunud volfram ühineb ajutiselt joodiga. Kui volframjodiidi molekul satub hõõgniidi lähedasse kõrge
arvutada teades laadimisvoolu tugevust ja aku mahutavust. Samuti võib kontrollida pinget aku otstel laadimise ajal. Täis aku puhul on ühe akupurgi pinge umbes 1,45V. Seega on neljapurgilise vastuvõtja aku pinge täis aku puhul umbes 5,8V. 7 Võttes akud laadimast ära pinge natuke langeb ja jääb siis püsima 5,5V juurde. Aku kasutamisel hakkab pinge tasapisi langema. Aku on tühi, kui pinge on langenud 1,1 voldini purgi kohta koormuse all mõõdetuna .Alla 1,1V purgi kohta ei tohikski lasta pingel langeda, sest päris tühjal akul võib polaarsus muutuda. Edasi võib olla juba raske akut uuesti laadida ja enamusel juhtudest see tüüpiliselt ei õnnestu.. Kiirlaadimise akude puhul võib numbrilise näiduga voltmeetriga laadimist kontrollides märgata, et ühel hetkel pinge enam ei kasva, vaid hakkab pisut kahanema. Siis on need akud täis.
arvutada teades laadimisvoolu tugevust ja aku mahutavust. Samuti võib kontrollida pinget aku otstel laadimise ajal. Täis aku puhul on ühe akupurgi pinge umbes 1,45V. Seega on neljapurgilise vastuvõtja aku pinge täis aku puhul umbes 5,8V. Võttes akud laadimast ära pinge natuke langeb ja jääb siis püsima 5,5V juurde. Aku kasutamisel hakkab pinge tasapisi langema. Aku on tühi, kui pinge on langenud 1,1 voldini purgi kohta koormuse all mõõdetuna .Alla 1,1V purgi kohta ei tohikski lasta pingel langeda, sest päris tühjal akul võib polaarsus muutuda. Edasi võib olla juba raske akut uuesti laadida ja enamusel juhtudest see tüüpiliselt ei õnnestu.. Kiirlaadimise akude puhul võib numbrilise näiduga voltmeetriga laadimist kontrollides märgata, et ühel hetkel pinge enam ei kasva, vaid hakkab pisut kahanema. Siis on need akud täis.
00 mm. Plaatide pindala on 2.00 m2. Kondensaatorile antakse pinge 10.0 kV. Arvutada kondensaatori mahtuvus, kummagi plaadi laeng ja elektrivälja tugevus plaatide vahel, kui seal puudub dielektrik. ALALISVOOL 11. Mitu korda muutub isolatsioonita juhi takistus, kui ta pooleks murda ja kokku keerutada? 12. Kui ahela välistakistus on 1.0 , on pinge patarei klemmidel 1.5 V. Kui välistakistust suurendada 2.0 oomini, kasvab pinge klemmidel 2.0 voldini. Leida patarei elektromotoorne jõud ja sisetakistus. 13. Vooluallikat, mille klemmipinge on 45 V, on vaja kasutada soojendusspiraali pingestamiseks. Spiraali takistus on 20 ja ta on arvestatud pingele 30 V. Kasutada on kolm reostaati: a) 6 , 2 A, b) 30 , 4 A, c) 800 , 0.6 A. Millist kasutada? 14. Läbi 20-oomise takistuse voolab 10 minuti jooksul laeng 103 C. Kui palju eraldub soojust? MAGNETVÄLI 15. Prootonite kimp liigub kiirusega 3
· J. Franck ja G. Hertz 1913 · Eesmärk - kontrollida aatomite statsionaarsete olekute olemasolu · Idee kui aatomile anda mingi hulk energiat, siis juhul, kui statsionaarsed olekud on olemas, võtab ta vastu ainult teatud portsjoni, mis vastab kahe statsionaarse oleku energiate vahele. · Katses pommitati elavhõbeda aatomeid neile energia andmiseks kiirendatud elektronidega, mis olid elektrivoolu tekitajateks gaasis · Vaadeldi voolutugevuse sõltuvust pingest · Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V juures kaotasid elektronid elavhõbeda aatomitega oma energia, mille tulemusena aatomite siseenergia hüppeliselt kasvas · Järgmine voolutugevuse järsk langus oli 9,8V juures · Järeldus: aatomil saavad olla vaid teatud diskreetsed energia väärtused, mille muutumine toimub hüppeliselt. Spektraalanalüüs
· Elektriväli nihutas punktlaengu 8nC väljapunkti potensiaaliga 100V ja tegi seejuures tööd 10,4*10`-3J. Millise potensiaaliga väljapunktis asus punktlaeng enne nihutamist? V: U=fi1-fi2 --> fi1= U+fi2 U=A/Q siis fi1= A/q+fi2 fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega
10)Elektriväli nihutas punktlaengu 8nC väljapunkti potensiaaliga 100V ja tegi seejuures tööd 10,4*10`-3J. Millise potensiaaliga väljapunktis asus punktlaeng enne nihutamist? V: U=fi1-fi2 --> fi1= U+fi2 U=A/Q siis fi1= A/q+fi2 fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega
tolmusisaldust, kõrvaldab gaasilisi aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. 5. Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul (elektropuhastus): Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st selle molekulide laguneminel pos. ja neg. ioonodeks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- ning vedelikuosakesi, annavad nad oma lanegu neile üle ning laengu saanud
suurte koormusvoolude puhul arvestada sellega, et need võivad kahjustada nii testitavat allikat ennast kui ka koormustakistust. Näide Kaudsel teel tuleb määrata võimendi väljundtakistus. Selleks antakse võimendi sisendile siinuspinge, mis tekitab võimendi koormamata väljundil pinge, mille efektiivväärtus on 2 V. Väljundile 500 W koormustakistuse ühendamisel langeb pinge väljundil 2-lt voldilt 1,5 voldini. Kui suur on võimendi väljundtakistus? Vaatleme võimendit tema väljundi suhtes signaaliallikana. Signaaliallika pinge VS on võrdne võimendi väljundpingega ilma koormuseta reziimis ning see oli 2V. VL W Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 16 (16)
ühe temperatuuriga ja seejärel jahutades, aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipinda "land" ja teist lohuna "pit". Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) Analoog Analoog kandja cõib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks pinge 0 voldist kuni +5 voldini digitaal Digitaalne infoesitus-fikseeritud ainult teatud hulk lubatud väärtusi mida võib info kandja omada oma rajaväärtuste vahel.näiteks on lubatud pinge nivood 0, 3 ja 5 v. DAC DAC D L liti C V 1 D L Anal liti oog C V sum 2 maa .. tor .
gaaslahendus. Seejuures kontaktide vahele jääv õhuvahemik ioniseerib ning hakkab juhtima voolu. Olenevalt voolutugevusest tekib huumlahendus või elektrikaar. Elektrikaare tekkimiseks vajaliku pinge ja voolu väärtused Elektrilahendus Huumlahendus esineb vooludel alla 100 mA, pingelang kontaktide vahel on 250-300 volti. (Piirkond I) Kui vool kasvab üle 500 mA, toimub üleminek kaarlahendusele, kusjuures pingelang kaarevahemikus langeb 20-30 voldini. (Piirkond II) Elektrikaart iseloomustab suhteliselt madal kontaktide vaheline pingelang 10 20 volti ja suur voolutihedus 100...1000 A/mm2. (Piirkond III) Elektrikaare temperatuur tõuseb 6000...25000 K. Voolu kasvades pingelang kaarevahemikul algul väheneb, seejärel aga praktiliselt enam ei muutu. Elektrilahendus Elektrikaares toimuvad protsessid Termoelektriline emissioon elektronide eraldumine kuumalt pinnalt. Autoelektroonne emissioon elektronide eraldumine katoodilt tugeva
Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertsgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700kraadi. Lampide valgustugevus ja vastupidavus sõltuvad suurel määral rakendatud pingest. Kui pinget 10% võrra suurendada, siis valgustugevus tõuseb 50%, kuid vastupidavus väheneb neli korda. Pinge tõusmisel 15 voldini võivad lambid kohe läbi põleda. Laternate valgustugevust on võimalik suurendada halogeenlampidega, mille iseärasuseks on hõõgniidi kõrge temperatuur(kuni 3200kraadi). Hõõgniidi vastupidavust suurendab joodiaur, mille rõhk ulatub 0,8Mpa. Halogeenlambid H1,H2,H3 on ühe hõõgniidiga. Neid kasutatakse peamiselt udu-ja lisalaternates. Lisalaternad Töötule laternate paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda
sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset). 1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“
või säilitavad selle. Andmed salvestatakse binaarkujul ehk nullida ja ühtede jadana. Lugedes on mittekristalleerunud ala 1 ja kristalleerunud ala 0. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC, ADC). Analooginfo puhul on mingi suurus teise suuruse analoogiks ehk elektrisüsteemides on info analoogiks pinge. Analooginfo puhul võib füüsiline infokandja võtta ükskkõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks infokandjaks pinge 0 voldist kuni +5 voldini. Pinge muudab oma väärtust ilma hüpeteta ja signaali kuju muutus põhjustab infomoonutusi. Joonis lk 14. Digitaalne infoesituse korral on ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada rajväärtuste vahel. Nüüd ei saa enam infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuse vahel. Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida
käitutakse halvasti. Ta hakkab siis ka teistega nii käituma nagu temaga käitutakse. Eesmärk oli seda selle katse/eksperimendiga tõestada. 1961. aastal viidi läbi paljutsiteeritud Milgrami eksperiment. Inimestele anti aparaat, millega nad said anda elektrilöögi teisele katsealusele, kes vastas katse korraldajate esitatud küsimustele valesti. Iga vale vastusega suurendati pinget, kuni lõpuks jõuti 450 voldini, mis oleks vastaja vale vastuse korral tapnud. Elektrilöögi andjad ei teadnud, et küsimustele vastajad tegelikult näitlesid ega saanud mingit elektrilööki. Sellele vaatamata oli kaks kolmandikku neist valmis andma ka surmavat 450-voldist elektriimpulssi, sest valgetes kitlites inimesed olid neil seda vale vastuse korral käskinud teha. Seda eksperimenti kasutatakse siiani laialdaselt, et näidata, et suurem osa inimesi on valmis
● Kui autoriteetne inimene palus teist inimest (nö kahtlusalust) valvata ning kui kahtlusalune liigutas, siis anda “elektrilöök“ talle – üle poolte inimeste ka tegid seda, kui neile oli kinnitatud, et nad ei satu jamadesse sellepärast. 2009. a katsetas J. M. Burger Milgrami eksperimenti, et vaadata kastulemused on ajaga muutunud ja mis suunas. ● 150 voldi piirang ● Teise inimese keeldumine ei vähendanud kuulekust ● 70% jõudis 150 voldini välja ja sellest järeldatakse, et ollakse valmis minema ka kaugemale kui vaja Mõjustamine. ● Reklaamindus, klienditeenindus, müügis ● Automaatsed reaktsioonid: kui põhjendatakse siis inimesed on rohkem nõus (Ellen Lagneri eksperiment), kallis = kvaliteetne? (kallis – polegi kõigile/usutakse et on kvaliteetsem). Loomadel on automaatsed reaktsioonid seotud instinktidega, inimestel aga psühholoogiliste printsiipidega.
kui mittekristalliseerunult, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipinda "land" ja mittekristalliseerunud kohta lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste puhul suvalise väärtuse. Nt-ks pinge 0 voldist +5 voldini: Digitaalinfo fikseeritud on ainult teatud hulk lubatud väärtusi mida võib info kandja omada oma rajaväärtuste vahel. Nt-ks lubatud pinge nivood 0, 3, 5V: DAC muudab kahendkoodis signaali pidevalt analoogisignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pinge summaator, mille abil määrata, kui mitu ,,ühte" on antud signaalis. Võis siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele
Selle takistuse vähendamisel Iconst suureneb (olles maksimaalne Rs = 0 korral), kuid sisetakistus väheneb; viimane ulatub megaoomidesse. Joon. 6.28. Väljatransistoriga püsivooluallikas [3]. Taolisi kaksklemme toodetakse nimetuse all (ingl.k.) current regulation diode, CRD või current limiting diode, CLD vooludele vahemikus 0,05...15 mA ja tööpingetele kuni 100 V. Tuntumad on tüübid 1N5283 kuni 1N5314, J503, J511. Madalatel päripingetel (ühest kuni mõne voldini, pluss anoodil ja miinus katoodil) käitub selline element nagu oomiline takistus, kõrgematel päripingetel aga kui püsivooluallikas ning vastupingetel nagu harilik päripingestatud pooljuhtdiood. Täppisrakendusteks need komponendid ei sobi (parameetrite hajuvus samatüübiliste eksemplaride vahel võib olla ±30 % ning ka voolu sõltuvus temperatuurist on küllalt suur, u. 1 %/K). 6.7.3 Voolupeegel Voolupeegel (ing.k. current mirror) on lülitus, mis võimaldab ühes ahelas olevat voolu
plahvatus- ja tuleoht. Gaasi tolmutustamiseks ja vedelikupiiskadest vabastamiseks on elektropuhastus moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus (koroona) negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- või vedelikuosakesi, annavad nad oma laengu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda
Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult, seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserkiire võimsust. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo – info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste puhul suvalise väärtuse. Nt-ks pinge 0 voldist +5 voldini: Digitaalinfo – fikseeritud on ainult teatud hulk lubatud väärtusi mida võib info kandja omada oma rajaväärtuste vahel. Nt-kslubatud pinge nivood 0, 3, 5V: DAC – muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või mõneks muuks füüsiliseks suuruseks (laend, surve). Seega tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada
Sellest tööpiirkonnast väljumine võib toimuda ka koormusvoolu suurenemisel, sest koormusvoolu suurenedes väheneb stabilitroni vool ja kui see vähenemine on viinud voolu I -ist väiksemaks siis lakkab ka stabiliseeriv toime. Stabiliseerimispinge sõltub Z min kasutatava stabilitroni tüübist Stabilitrone valmistatakse väga erinevatele pingetele ja küllaltki erinevatele vooludele. Stabilitroni pinged on kolmest voldist alates kuni 200 voldini. Suuremate pingete saamiseks võib lülitada samatüübilisi stabilitrone ka järjestikku. Lubatavate voolude poolest jagunevad stabilitronid kolme gruppi: 1) väikesevõimsuselised, kus I <50mA Z max 2) keskmisevõimsuselised, kus I <1A Z max 3) suurevõimsuselised, kus I <5A Z max Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev.
Sellest tööpiirkonnast väljumine võib toimuda ka koormusvoolu suurenemisel, sest koormusvoolu suurenedes väheneb stabilitroni vool ja kui see vähenemine on viinud voolu I Z min-ist väiksemaks siis lakkab ka stabiliseeriv toime. Stabiliseerimispinge sõltub kasutatava stabilitroni tüübist Stabilitrone valmistatakse väga erinevatele pingetele ja küllaltki erinevatele vooludele. Stabilitroni pinged on kolmest voldist alates kuni 200 voldini. Suuremate pingete saamiseks võib lülitada samatüübilisi stabilitrone ka järjestikku. Lubatavate voolude poolest jagunevad stabilitronid kolme gruppi: 1) väikesevõimsuselised, kus IZ max <50mA 2) keskmisevõimsuselised, kus IZ max <1A 3) suurevõimsuselised, kus IZ max <5A Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev. Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest
Aku laadimisel (alalisvooluga) muutub positiivsete plaa- tide aktiivaine järk-järgult jälle pliioksiidiks ja negatiiv- sete plaatide oma -- urbseks pliiks. Seejuures tõuseb ele- mendi pinge 2,2 ... 2,4 voldini ning elektrolüüdi tihedus saavutab 1,27., .1,28 g/cm3. Edasine laadimine ei salvesta energiat, vaid lagundab elektrolüüdis olevat vett hapni- kuks ja vesinikuks. See avaldub tugevas gaasimullide eral- Akuelemendid on paigutatud eboniidist või plastist anu- dumises, mis meenutab keemist.
..100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 m, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 m, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur 40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad
peratuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pool- temperatuuril t1. juhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabi- Kahe erineva metalli kokkupuutel tekib lisaatorid jne.) valmistamisel. kontaktpotentsiaal, mis kõigub mõnest kümnen- Seleen (Se) on VI rühma element, hall kris- dikust voldist kuni mõne voldini. Kui kahe juhtme talne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasuta- kokkuühendamisel mõlemate kontaktide tempe- takse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste ratuurid on võrdsed, siis potentsiaalide vahe kinni- (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alal- ses ahelas on null. Kui aga temperatuurid on dite valmistamisel. erinevad, tekib termoeletromotoorne jõud. Seda
annaabi.ee 
