Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võistlustöö kokanduses ( kalkulatsiooni tabel/roakaart )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kartul, valmista, kuumuta, peet, pune, kartulid, lõika, rullid, peedid, bruto, neto, ploomi, keera, kaane, pehmeks, tikud, vaagnal, soojas, tulel, koorida, välisfilee, vürtsikas, musti, ploome, purustatud, pipar, noaga, kartulist, määrida, punapeet, küüslauk, pakkida, igasse, pehmed, avada4. Koristan töökoha. TOIDU NIMETUS Sea välisfilee täidetud peedi,toorjuustu ja kuivatatud ploomide-aprikoosidega sampinjoniseene kastmes. valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 bruto 4 neto 35 Seafilee kg 0,185 0,120 0,738 0,480 Sool,valge pipar 0,000 0,000 0,000 Maitsestamata toorjuust kg 0,050 0,050 0,200 0,200 25 Peet kg 0,027 0,020 0,107 0,080
Eelroog Bruschetta tomati, basiiliku ja mozzarellaga spinati-rukola salati padjal (baguette, kirsstomat, basiilik, mozzarella juust, spinat, rukola, oliivõli, sidrunimahl) Pearoog Sea välisfilee rosina täidisega, kartulivorm, suitsupeekonisse mähitud roheliste ubade ja punase veini kastmega (sea välisfilee, rosinad, kartul, küüslauk, rohelised oad, suitsupeekon, sidrunimahl, oliivõli, tume veise puljong, punane vein, maitseköögiviljad) Järelroog Vanilje panna cotta karamellistatud maasikaga, serveeritud maasika coulis kastmega (piim, rõõsk koor 35%, vanillikaun, suhkur, maasikad) Lisaks Must leib, mineraalvesi
neil organismi tugevdav toime ning kaunistasin melissi lehega. See menüü sobib inimestele, kes otsivad huvitavate lahenduste ja maitsetega maitseelamuste rohkeid toite. 3 2. TEHNOLOOGILISED KAARTID JA HINNA KALKULATSIOONID 2.1 Soolalõhe röstsaial õuna-kurgi kastmega Portsjoni kaal 90/30 valmistat avaid portsjone id kokku 2 Retsepti Valmista Hind 20% kaal mise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind hind 0 lõhefilee kg 0,075 0,075 0,150 0,150 17,10 1,28 50 sai kg 0,020 0,010 0,040 0,020 0,66 0,01
Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult
PÄRNUMAAKUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Marek Tamme KOLMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Lõputöö Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2006 SISUKORD Menüü ........................................................................ 3 Menüüpõhjendus ....................................................... 4 Spinati- ja brokolisupp ............................................... 5 Broilerikintsu rullid ..................................................... 7 Apelsinikreem ............................................................ 9 Seadmed, töövahendid ja serveerimisvahendid ....... 10 Tööplaan ................................................................... 11 Kaubatellimus ........................................................... 12 Toidu kalorsus........................................................... 14
3 2. TEHNOLOOGILISED KAARDID JA HINNAKALKULATSIOONID 2.1 Eelroog: Mee-ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal portsjoni 0,150 kaal valmistatavaid portsjoneid Kokku 2 Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 Radicchio salat kg 0,019 0,015 0,038 0,030 15,00 kr 0,57 kr 20 Frisee salat kg 0,019 0,015 0,038 0,030 48,00 kr 1,82 kr 10 Virsik kg 0,017 0,015 0,033 0,030 15,00 kr 0,50 kr 12 Õun kg 0,017 0,015 0,034 0,030 15,00 kr 0,51 kr
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012
4 Toidud Koorene lõhesupp TOIDU NIMETUS Koorene Lõhesupp portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid kokku 30 Valmistamise Hind km- Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 x x Ühiku Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto bruto neto hind hind Porrulauk kg 0,030 24 0,028 0,900 0,840 0,863 0,026 Porgand kg 0,025 25 0,019 0,750 0,570 0,573 0,014 Kartul kg 0,055 20 0,044 1,650 1,320 0,450 0,025 Või 22% kg 0,001 0 0,001 0,018 0,018 5,950 0,004 Oliiviõli L 0,003 0 0,003 0,090 0,090 7,140 0,021
portsjoni kaal g 150 valmistatavaid portsjoneid kokku 60 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind km- ta Retsepti Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind hind Riis(sõmer) kg 0,040 0 0,040 2,400 2,400 0,610 0,024 Vesi l 0,110 0 0,110 6,600 6,600 0,000 Puljongikuubik(köögivilja) kg 0,002 0 0,002 0,120 0,120 8,300 0,017 Külmutatud köögiviljad (hernes,mais) kg 0,050 0 0,050 3,000 3,000 1,500 0,075 Sool
Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj. Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Väga oluline tähtsus on 3 vene köögis ka viinakõrvale mõeldus sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale
Portsjone 3-4 Toidu nimetus : Kanasal t sinuhalli tusjuust uga Portsjon ite kaal: 178g Portsjon i müügihi nd: 82 kr Portsjon ite arv kokku: 4 Retsepti kaal Valmistamis kaal Hind 20%-ta Jr k Kao 1 Retsepti Km-ga nr Toiiduained Ühik % 1 bruto neto x bruto x neto Ühiku hind hind hind 0,0 1 Sinihallitsujuust kg 0,0375 38 0,150 0,150 126,08 kr 4,73 kr 151,30 0,0 2 Täisteraleib kg 0,025 25 0,100 0,100 23,83 kr 0,60 kr 28,60 0,0
peekonikrutoonidega portsjoni kaal 150 g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 10 mugulsibul kg 0,023 0,010 0,046 0,020 5,95 kr 0,14 kr 2 või kg 0,006 0,005 0,012 0,010 80,81 kr 0,48 kr 1 valge vein kg 0,011 0,020 0,022 0,040 75,76 kr 0,83 kr 0 vesi kg 0,080 0,100 0,160 0,200 0,00 kr 0,00 kr
linad. Nõud ja laudlinad viiakse pessu. Koristamiseks kulub samuti umbes kaks tundi. 2.8 Eelroa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart TOIDU NIMETUS Aasiapärane kalasupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 230g/20g valmist.portsj. arv x (tk) 1 kasumi % 66 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto ühiku hind Koguse hind Õli L 0,005 0 0,005 0,005 0,005 19,58 0,10 Seesamiõli L 0,003 0 0,003 0,003 0,003 67,40 0,20 Küüslauk Kg 0,013 22 0,010 0,013 0,010 57,91 0,74
TOIDU NIMETUS: Tervise salat Portsijoni kaal: 120g:95/25 Valmistatavaid portsjoneid kokku: 2 Valmistamise Retsepti kaal Hind 20%-ta kaal Kao Ühiku Retsept Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto % hind i hind 30 Lehtsalat kg 0,045 0,030 0,090 0,060 14,92 0,67 kr 5 roheline uba kg 0,016 0,015 0,032 0,030 20,94 0,33 kr 0 värske kurk kg 0,015 0,015 0,030 0,030 20,88 0,31 kr 10 värske tomat kg 0,017 0,015 0,033 0,030 31,32 0,52 kr
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6
1. Panna liha külma vette, nii et see vaevu üle liha ulatub, ja ajada vesi kiiresti keema. Pärast vahu eemaldamist lisada aedviljad ja sool ning keeta liha tasasel tulel pehmeks. 2. Valmis liha võtta keeduleemest välja ja tükeldada vastavalt vajadusele suuremateks või väiksemateks risti kiudu viiludeks. Lauale kandmiseni hoida liha leemes, et see ei kuivaks. Kooreklops Kondita veiseliha, sool, pipar, jahu, rasvaine, vesi, hapukoor, sibul Valmistamine: 1. Lõika liha risti kiudu viiludeks. Vasardada ja vormida ovaalseks. Puistata peale veidi soola, pipart ja prae. 2. Praetud lihatükid ja sibul panna hautamisnõusse, valada üle leemega ja hautada pehmeks. 3. Valmis lihalõigud tõsta kastmest välja; segada hapukoor ja nisujahu omavahel ning lisada kastmele. Lasta keema ja maitsestada. 4. Lihalõigud tõsta tagasi kastmesse ja keeta korraks läbi. Liharull Veise sisefilee, pekk, sool, pipar Valmistamine: 1
1 jämedalt riivitud porgand 1 purk konservmaisi (lumekrabi) serveerimiseks värsket koriandrit ja krõbedat saia 2,5–3 dl 35% koort 1 hakitud sibul 2 avokaadot 1 pea jääkapsast või Rooma salatit Kuumuta potipõhjas või ja prae seal minut aega riisi. soola-pipart ja murulauku 2 purustatud küüslauguküünt 1 mango 1 avokaado Lisa hakitud porru, sool, karri, 2,5 dl puljongit ja oliiviõli
See tähendab siis seda, et emme toob keldist oma koduõunad üles ja läheb jälle üheskoos küpsetamiseks. Koogi tegemine ei võta palju aega ega raha aga võib olla veidi ohtlik, sest koogi söömine võib keele alla viia Koostis: 1 ½ dl jahu 1 dl suhkrut 1 sl küpsetuspulbrit ¼ tl soola 1 tl vanillisuhkrut 3 tervisemuna 3 sl oliiviõli 1 dl kitsepiima 800 g kodumaiseid õunu Kata 24 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja ääred küpsetuspaberiga. Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja vanillisuhkur. Lisa munad, õli ja piim. Koori õunad, eemalda südamik ja lõika tükkideks. Sega õunaviilud taignasse ning vala segu koogivormi. Küpseta ahjus 35-40 minutit. Soovi korral võib koogile teha ka katte: ¾ dl suhkrut, 1 tervisemuna ja 50 g võid. Sega omavahel suhkur, muna ja sulatatud või ning vala koogile. Küpseta veel 10 minutit. Jahuta vormis 10 minutit ja serveeri.
Kuivatatud seened keetetakse väheses leotusvees ning nõrutatakse. Seejärel aetakse läbi hakkmasina koos piimas leotatud saia ja sibulaga, lisatakse lahtisegatud munad, hapukoor ja maitseained ning segatakse hästi läbi. Massile võib lisada ka jahu, et see tugevam jääks. Kotletimassi hotakse 30 min. Külmikus, seejärel vprmitakse sellest kotletid, paneeritakse riivsaias ja praetakse kuldpruuniks. 7. Millised lisandid sobivad seenekotlettide juurde? Keedetud kartulid, kartulipuder või püre, heledad või valged kastmed, külmad kastmed, toorsalatid, maitseroheline. 8. Kuidas valmistatakse seenevormitoite? Kuumutatakse tükeltatud seened rasvas koos sibulagas ja laotakse kihiti teiste toiduainetega rasvaga määritud vormi, seejärel valatakse üle muna-piimasegu või muna- piimakastmega. Vormiroa pind määritakse hapukoorega või pannakse sellele võitükikesi ning raputatakse riivsaia. Vormile võib raputada ka riivjuustu
eemaldamine, mürkainete, toiduainete puhastamine blanseerimine toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine kuuma vee või auruga. (lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda
o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid
Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. Suuri lihatükke hautatakse 1,5 tundi 1 kg liha kohta. Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud Rulaad-veiseliha,lambaliha,vasikaliha,1.5-2kg lihatükid, vasardatud, rulli keeratud Liharullid-veiseliha, vasikaliha, ovaalse kujuga rullid, seotud, portsjonis 2tükki. Klopsid-veiseliha kintsutükk, seljatükk 1,5-2cm paksused viilud, 160g, ovaalsed. Asuu-veiseliha kintsutükk, labatükk 4x2-2,5x2 cm kangid, portsjonis 160g Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha kuubikud 20-30g portsjonis 160g Raguu-Kondiga kuubikud 40g,portsjonis 130g hautakse kastmes Pilaff-Lambaliha abatükk, rinnatükk kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g riisiga Risto-kõik lihaliigid kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g koos riisiga
joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid Toidupüramiid selgitab õiges toiduvalikus erinevate toiduainerühmade osakaalu. Mida allpool püramiidis asub toiduainete rühm, seda rohkem peab neid sööma. Iga toiduainerühm varustab organismi erinevate toitainetega. Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24