võim, majandus, religioon, perekond (0)

Perekond, majandus, võim, religioon
Perekond on ühtaegselt nii institutsioon , kui ka väike grupp.
Vajadus perekonna järele :
1.vajadus lapsi peale sündi pikka aega hooldada
2.sugudel baseeruv tööjaotus
3.aastaringne sugutung ja sellest tulenev tihe läbikäimine meeste ja naiste vahel
4.koostööaltimate meeste eelistamine naiste poolt
Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega : veresugulus, abielu või adopteerimine
Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toe tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia .
Selline lähenemine eeldab ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid.
Perekond on üks ühiskonna olulisimaid alustalasid.
Sugulussuhteid kirjeldab üldiselt 5 muutjat:
korraga lubatud kaasade arv
milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted
abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega
valitsevad võimusuhted perekonnas
Perekonna funktsioonid :
soo jätkamine – seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt
ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine
perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi
perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise
perekond kui sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine , seksuaalsus jm.
Perekonnatsükkel – kohtumine , (suhe), abiellumine (ohtrad seksuaalkogemused), perekonnas keskmiselt 2 last, peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle, vanemate eluiga suhteliselt pikk, laste lahkumine kodust(oma pere loomine), vanematel roll lastelaste kasvatamisel või hoidmisel, kaasaegset perekonda iseloomustab „ tühja pesa faas“ , tõusnud lastesünnitamise ja abiellumise iga(paremad võimalused tööl käia, rasedust vältida), tõusnud taasabiellumise ja lahutuste arv.
Muudatused kaasaegses perekonnas: abielude arvu vähenemine, vabaabielu , uuesti abiellumine ja perede kasv kus on lapsed eelmisest abielust , üksikvanematega perede arvu kasv, lahutuste arvu kasv, pere suuruse vähenemine, rohkem sünde vääljaspool abielu, pere on rohkem lapse keskne , kaugemate sugulussuhete nõrgenemine, perekonna funktsioonide muutumine.
Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas.
Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inikultuuri universaalseid elemente.
Inklusiivne def(kaasahaarav) – sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme.
Ekslusiiv def(tõrjuv) – viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üleinimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all. Hinduism , budism, islam , kristlus
Religiooni 5 põhielementi :
uskujate olemasolu
religioon seostub mõistetega, mida peetakse pühadeks
religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine
erilised tegevused, rituaalid
sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust
Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi kui inimene kogeb oma elus raskusi kriise jms millega on raske toime tulla.
Pakub usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga
Pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta.
Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad liikmed.
Religioon aitab vähemusgruppidel koonduda ja üksteist toetada võõrsil elades . Religioon aitab ühiskonda koos hoida jagades ühiseid väärtusi ja arusaamu õigest ja valest.
Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitev klass endahuvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neidvastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevad ebavõrdsust.
Religioossed uskumused – usk üleloomulikku või sümbolitesse, mida peetakse pühadeks.
Teoloogia – õpetuste ja uskumuste kogum, mis enamasti põhinevad pühal raamatul
religioosne praktika – rituaalide või tseremooniate kogum väljendamaks usu
religiossed institutsioonid – erinevat tüüpi organisatsioonid(kirikud, mošeed, kabelid )
religiooni tagajärjed – moraalsete väärtuste kogum, mis suunab/mõjutab usklike igapäevaelu käitumist(10 käsku Piiblist)
Sakraalne – käitumiste ja objektid kogum mida peetakse pühaks
Profaanne – maine, arusaadav ja mõistetav
Maagia – käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimieks.
Religiooni 4 funktsiooni :
Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme
Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
Psühhoteraapiline – avaldada usklikele pos mõju, anda neile lohutust ja tröösti.
Sekulariseerimine (algselt) kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimist riigi poolt.
(nüüd) – protsess, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust ja sanktsioneerimisest.
Kapitaslistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll
Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise probleem
Need süsteemid ei pruugi olla seotud poliitilise süsteemiga.
Plaanimajandus- poliitikud teadsid täpselt, kui palju ja mida on vaja toota et inimesed saaksid normaaselt ära elada
Heaolukapitalism – riik sekkub majandusse, et tagada inimestele ühiskonnas normaalne eluviis
Ametlik majandus - ametlikult heakskiidetud majandussüsteem, kus töötajate üle peetakse arvestust ning nende töötasudelt avestatakse makse
Mitteametlik majandus – nn must majandus, kus teenuste ja toodete eest akstakse sularahas ältimaks maksude tasumist. Nt ehitus või palgamõrvar.
Palgatöö- ametlikult reguleeritud ja täpsete statistiliste andmetega
Palgata töö – kodutööd, oma auto parandamine jms. Mitteametlik ja reguleerimata majandus, sh tööd, mille eest makstakse kas sularahas või kauba või teenusega, aga mis kuskil ei kajastu. Vabatahtlik töö
Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimeste vajadusi. Töökoht(töö) on jõupingutused mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse alguseks.
Töötamine on oluline osa iga täiskasvanud inimese elus. Lähtuvalt tööst määratleb iga inimene oma „mina“ ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas. Tööd iseloomustavad järgmised tunnused:
Püsiv ajajaotus, sotsiaalsed kontaktid, personaalne identiteet , paindlikum tootmine, tööprotsesside detsentraliseeritus, paindlik tootmine
Raha- palk või sissetuek määravad ärainimese elustiili ja vajaduste rahuldatuse
Aktiivsus – tööl saab inimene näidata oma oskusi ja võimeid, tööst sõltub ka inimese aktiivsus töövalisel ajal
Vaheldus – erineb kodusest keskkonnast ja kodustest töödest
Tarbimine- see kuidas ühiskonna liikmeid kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid(näitab kultuuri olemust)
- Majapidamine nii tootmis- kui ka tarbimisüksusena
-Industriaalühiskond – tootmine toimub väljaspool kodust majapidamist
-Kapitalistlik majandus- orientatsioon tarbijale, mida mõjutavad kultuurilised ja subkultuurilised väärtused.
Ühiskonnas levinud tarbimisviisid peegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sotsiaalse hierarhia
Elatusviis – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks
Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine
Tootmine on inimtegevus, mille tulemusel tekib toode ning millel on tarbija(võib ka olla teenus, etendus,teos)
Tootmine jaguneb : primaarne tootmine, sekundaarne , kolmanda astme tootmine
Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetus
Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine
Retsiprookuse reegel- kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma
Kaasaegses ühiskonnas põhiliseks jaotusmeetodiks vabaturg , kus kauba väärtust hinnatakse kindla mõõdupuuga
Võim - on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerda ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.
Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võrakse vastu teatud grupi inimete poolt.
Sund- võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu.(Browne)
Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel.
Karismaatiline domineerimine- põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Savisaar , Hitler , Obama , Lennart Meri
Legaalne domineerimine- Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukanjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest saatust. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia.
Miks on võim kultuuriuniversaal? Sellepärast et ükskõik kuhu me lähme , alati on võimuga seotud küimused, kuidas korda säilitada ja kuidas otsuseid teha. Võim tuleb kuidagi ära jaotada.