50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6
Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
" Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus, mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt. sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Durkheim arutles, et inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid mõjutavad inimeste käitumist mitmeid moodi. Need võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni.
osade vahel; · Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus · Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 3 Sotsioloogia alused Liina Käär · Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas. 14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine
vaenulikkusele indiviidi ja gruppide vahelühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel. Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp)
....................................101 14.1.1. Maailma TOP linnad populatsiooni alusel.............................................. 102 14.1.2. Linnastumine ............................................................................................ 103 14.1.3. Deurbaniseerumise põhjused.....................................................................104 14.1.4. Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel........................................105 15. Majandus ja töötamine.............................................................................................106 15.1. Majandussüsteemide päritolu........................................................................... 106 15.1.1. Tootmine jaguneb omakorda:....................................................................106 15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine....................................107 15.1.3. Majandussüsteemi osad: tarbimine....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid