Eestisse jõudsid vitraazid 13. sajandi paiku ning tänapäeval kasutatakse neid palju loomingulisemalt. Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva valguse õdusamaks ning tujuküllasemaks ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees olemagi vitraaz valgustatud seinaorva ees annab sama elamuse. Vitraazid on ühtmoodi soojad ja kodused nii uutes eramutes kui ka tüüpmajade korterites akna ette riputatuna. Samamoodi erinevad vitraazide hinnad ja Disainklaasi klientideks ongi väga erinevad inimesed alates Lasnamäe pensionärist ja lõpetades suurärimehega. Töö hind sõltub puhtalt kasutatud tehnoloogiast. Klassikaline vitraaz erinevad klaasitükid ühendatakse H-kujulise tinaprofiiliga ja joodetakse kokku. Nii valmibki taies viisil, nagu neid on tehtud sajandeid. Tiffany vitraaz erinevad klaasitükid ühendatakse vask-fooliumiga ja joodetakse tinaga. Tulemuseks on väga tundliku joonega elegantne vitraaz.
autor. Õpetas !920. aastatel Bauhausis. Wassily Kandinsky ,,Rühk roosal", 1926, 100 x 80 cm, õli lõuendil, Pariis, Musee National d'Art Moderne. Josef Albers oli modernse liikumise kunstnik-õpetaja. 1923-1933 Bauhausi tugisammas. Kasutas ruutu, kuna see on geomeetrilistest vormidest kõige muutumatum, võimaldades värvide omavahelist suhet esile tõsta, ning on liikumatu. Oli katäiuslik fotograaf ja vitraazide kujundaja. Josef Albers ,,Klaas, värv ja valgus", 1921 (New York: Metropolitan Museum of Art). Kasutatud kirjandus ,,Kunst" Robert Cumming, Dorling Kindersley, Varrak, 2007, 512 lk.
Keskaeg Mihkel Pari 10 a Keskaja arhitektuur · Romaani stiil: · Gooti stiil: · ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj.
tõesti veel omadega keskajas või teel sinna tagasi, nagu väidab Umberto Eco oma raamatus ,,Reis hüperreaalsusse". Sest just keskajal kasutati maalikunsti, et tuua tavainimesteni seda, mida jutustas piibel. Gooti katedraalides jutustati piiblilugusid skulptuuris ning ajapikku hakati kasutama suuremaid aknaid ning seinapinnad läksid väiksemaks. Akende vitraazidel oli kujutatud jällegi lugusid piiblist. Kasutati mitmeid võtteid, et isegi vitraazide läbi, seega läbi ilu ja kunsti, panna inimest aru saama jumalast ning tema rollist ning sellest, kui tähtis on jumala inimeste elus. Kui inimene uskus jumalasse, oli tema üle kergem valitseda, samuti nagu oli kergem üritada edasi anda piiblisündmustikku kujude, maalide ja vitraazide abil kui harida rahvast. Kindel on ka see, et keegi poleks tahtnud loobuda sellest võimust, mida tõi endaga kaasa kirikuga seotud olemine
eemal asuv kellatorn, tuntuim Pisa torn) ja rohkelt kaunistatud portaal(id)- uksed. Valdavates keskaja ehitusstiilideks olid romaani ja gooti stiilid, millele omased tunnused olid: Romaani stiil Gooti stiil - ümarkaartega ukse- ja aknaavad - teravkaartega ukse- ja aknaavad ning võlvid ning võlvid - suhteliselt lihtsad ja väheste - kaunitatud rohkete vitraazide ja kaunistustega skulpturide või reljeefidega - raskepärasus ja massiivsus, - hooned õhulisemad ja paksud seinad ja jämedad kõrgemad, mis saavutati sambad, aknaavad väikesed tugikaarte ja tugipiilarite - oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- kasutamisega 13.sajandini. - tuli kasutusele 12.saj.
16.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Gooti maalikunst. Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraazi. Mis on vitraaz? tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal 17.Missuguseid värve kasutati vitraazide tegemisel? Punane, sinine, kollane, roheline 18.Missugust temaatikat kujutati vitraazidel? Piibli temaatikat Toimub jätkuv miniatuurmaali areng.13.saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitseperiood. Juhtivaks keskuseks on Pariis. 19.Mis on miniatuurmaali peamine ülesanne? Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid (Bible historiee) ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsüklid ( Bible moralisee) Tahvelmaal ja selle levik 20.Mis on tiibaltar ja mida sa temast tead
Eurooplased võtsid araablaste järgi kasutusele numbrid. Tehnikas võeti üle astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada. araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid. Mauri kultuuri kaudu avastati uuesti Aristotelese filosoofia, mis pani omakorda aluse 12. sajandil uue kristliku filosoofia tekkimisele. Arhitektuuris laenas gootika võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks. Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt.
Kirikutes tekkis ristlöövi ja 6 apsiidi vahele kooriruum. Torn oli väga omane sellele ajastule. 11. sajandi lõpust hakatakse lisaks külglöövidele ka võlvitama kesklöövi. Kõige lihtsamad olid silinder- ja ristvõlvid. (Wikipedia: ,,Romaani stiil, Romaani arhitektuur") 2.3.2. Maalikunst Romaani kunstis peamine oli miniatuurmaal, kuid tehti ka freskosid ja seinamaale. Romaani ajastust algab vitraazide tegemine. Maalide eesmärk oli õpetada inimestele pühakirja ja ka alandlikkust, jumalakartust. Vitraazid olid värvitud klaasid, millest oli tehtud pilt. Üldiselt kujutavad need piibli stseene ja kui valgus paistis läbi vitraazide, siis tekkisid erinevad kumad ja see tekitas inimeses jällegi jumalakartlikust. (Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.3.3. Skulptuur Üldiselt esines lamereljeefina, kuid väga tihti kaunistati ka portaale ja sambakapiteele ning ka fassaade
- Vara gootikast pärit kirik: pariisi jumalaema kirik - Viollet le duc uued joonised kiriku restaureerimiseks: 12 kuju nelitise juures, 1 vaatab maa poole 11 taeva poole ; suured roosaknad ja hästi ägedad veesülitid(kuradite suust tuleb vesi). - Kõrg gootika kirik: chartres 3 päeva põlengut ja 3 munka jäid ellu ; labürint (palve rännaku teekond) ; must madonna (ajaga mustaks läinud) ; suurimad keskaegsed vitraazide hulgad ; johannese nael suvise pööripäeva trikk. - Reims'i jumalaema kirik krooniti kõiki prantsuse kuningaid - Amiens'i kirik suurim - Saint chapelle pariisis pisikene, üks kaunimaid, ehitati et säilitada kristuse okaskrooni, kahe korruseline kirik. - Saksamaa gootikirikutel on valdavalt olemas torni kiivrid, need on eriliselt kõrgustesse püüdlevad (kölni katedraal)
kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077. Piiskop Odo (tellija, W. Vallutaja poolvend), kujutab 1066 Hastingsi lahingut. 18.saj äratas tähelepanu. Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset kasutamist ei teata
Tiffany vitraaz erinevad klaasitükid ühendatakse vask-fooliumiga ja joodetakse tinaga. Tulemuseks on väga tundliku joonega elegantne vitraaz. Kombineeritud vitraaz mõlemad vitraazitehnikad korraga pakuvad ka mitmeid lisavõimalusi. Kleepvitraaz siin kasutame spetsiaalseid vahendeid nagu tina ja kleepkile. Need teevad hinna palju soodsamaks ning pind on tänu ühele põhiklaasile ka tugevam. Väliselt sarnaneb kleepvitraaz aga klassikalisele. Väga populaarne on kasutada vitraazide valmistamiseks erineva kuju ja suurusega lihvitud klaaskristalle, mis lisavad luksuslikkust ning sära. Kasutada saab ka kirka ja mati klaasi kombinatsioone, mille tulemuse on ühtlasi lihtne kui maitsekas. 5.Mosaiik-on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 e. Kr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Bütsantsis eelistati kuldse taustaga mosaiike
Pikkus 136 m. Kesklõõvi kõrgus 38 m. *St.Denis- kõige varasem kirik Pr. Sinna maetud enamus Prantsuse kuningad. *Chartres jumalaema kirik-Suured ja võimsad kellad, mis kõlavad kaugele. Romaani aknad. Selle kohal oli algselt romaani stiilis kirik, mis põles 1134.a ära. Uus kirik valmis juba 1260a. Selles kirikus on 5 imeasja. 1) Neitsi Maarja loor 2) Säilinud labürint- läbimõõt 12,8 m. 3) Must madonna-puit, teda kummardatakse. 4) Suurim keskaegsete vitraazide kogu(üle 2500m2) 5) Johannese nael *Amiens'i katedraal- kõige suurem kirik Prantsusmaal. Mahutab umbes 10000 inimest. Kesklõõvi kõrgus 42m, pikkus 131m. Tal olemas ka labürint. *Saint Chapelle- Püha kabel Pariisis. Kõige kaunim vitraazide poolest gooti katedraal. Laes kuldne ja tumesinine(kallimad värvid) ( ultramariinsinine-ajaloo kallim värv) . See katedraal ehitati Kristuse krooni hoidmiseks( okastraadi). *Beauvais- poolik gooti katedraal
sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid tehnika- astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablase vahendusel üle Hiinast, ning paber arhitektuur- gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja
Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal
Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal
põrgu · Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst) · Vaestepiibel - reljeef kaunistused ja seinamaalid aitasid selgitada pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Pop oli Viimne kohtupäev Gooti kunst 12-16.saj · Vara gootika 12.saj · Kõrggootika 13.-14.saj · Hilisgootika 15.-16.saj Iseloomilukkus: kergus, õhulisus, valgus, verikaaljoon, terav roidvõlv, teravkaar (VAATA TÖÖLEHTE JA JOONIST VIHIKUS) Vitraazide põhitoonid - Punane, sinine, kollnae · Saint Chapelle · Reimsi katedraal · Amiens'i katedraal · Beauvais' katedraal · Mont Saint-Micheli klooster Inglise gootika · Kirikud pikad, madalad, taandunud tuigisüsteemiga · Rikkalikult kaunistatud läänefassad varjab kiriku struktuuri · Nelitise kohal kõrgub võimas torn. NT Westminster Abby, Salisbury katedraal, Yorki katedraal, Kings College Itaalia gootika · Milano katedraal · Doodzide palee
suurendavat. Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Jätkus ka raamatuillustratsioonide - miniatuurmaalide õitseaeg. Romaani stiili elamute sisustus oli väga lihtne ja napp. Igapäevaste esemete hulgas omab suurt tähtsust kirst, mis asendas laudu, toole, asemeid ja kappe. Hiljem, kui kirst omandas erilise koha teiste sisustuselesemete hulgas, tehti talle küllaltki kõrged jalad ning esipind kaunistati nikerdustega.
Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Vanavene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad
Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Kuningas Haroldi Normannide laevastik ületab Normannide ratsavägi kroonimine. Bayeux' vaip La Manche'i. Bayeux' vaip Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis
Muhameedi elu. 8) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna-Prantsusmaal trubaduuride luule · Tehnika astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba moseedest · Al-Idrisi maailmakaardil(1154) oli esimest korda märgitud ka Eesti 9) Tooge välja kerjusmungaordu eripära varasemate ordudega võrreldes. Nimetage kaks tuntumat kerjusmungaordut keskajal. Frantsisklased ja dominiiklased. Kerjusmunkade eluviis ei nõudnud ranget maailmast eraldumist ning nad rändasid palju ringi. Kerjusmungad elasid vaesuses ja nende päev jagunes töö ja palve vahel
38) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele LääneEuroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus ja kangelasluule põhjal kujunes LõunaPrantsusmaal trubaduuride luule · Tehnika astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba moseedest
kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. · Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). · Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. · Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. 3. Viikingite retked 9. 11. sajandil. a. Ühiskondlik kord: · Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) · Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. · Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. · Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. · Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele
Imiteeritakse,seda näha Jaani kirikul) Näide gooti ajastu kirikust: Pariisi Notre Dame'i kirik Sellel olemas tugikaared ja tugipiilarid Omapärane nähtus ka väikesed fiaalid (2-3 m pikalt) Kaunistavad kiriku katust või tugipiilarit Palju on fiaale on Milano toomkirikul, neid on üle 100 Hilisgootika 14. Saj lõpust 15. Saj alguses Leekestiil ehk hilisgootika 15. Sajandil Kujutatakse leeke, väljastpoolt võis jääda mulje, et kirik põleb (vitraazide abil) Uus nähtus: uued kaaretüübid võib näha taas ka ümarkaart ehk korvkaart, mitmeid teravkaare erivorme, kus teravik tehakse pikk ja kitsas (lantsett-kaar) Võlvidele antakse romantilisemat välimust, kujundatakse ümber. Lehvikukujulisteks (lehvikvõlvid), võrgukujulised või näiteks tähekujundid Stuki abil tehti neid TUNTUMAD GOOTI EHITISED EUROOPAS Saint Denis'i klooster. Asub Pariisist natukene Põhjapoole Normandia suunas
Tekkis rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus - ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus- Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13 saj. Euroopa ülikoolid, araabia numbrid(mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika: astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poole üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur: gootika laenas araablastelt võlvide ja sammastee rütmi ning vitraazide värvikuse. b) Viikingite retked: · ühiskondlik kord Viiking oli skandinaavia sõdalane8normann-Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal). Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi oli iskliklt vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel kosolekutel ehk tingidel ja
(1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM
Arhitektuur on näiliselt kergem ja õhulisem ning kõik on kõrgusesse pürgiv. Kirikud katedraalid saavutavad enneolematu kõrguse uudse konstruktsiooni roidvõlvi kasutusele võtmisega. Teine oluline uuendus ja stiilitunnus oli teravkaar akende ja uste ülaosas. Ehitiste kindlustamiseks kasutati veel tugikaari ja tugipiitasid. Aknad olid kõrged ja neid oli tihedalt ning seetõttu muutus kirik valgemaks, lastes ruumi salapärast valgust läbi värviliste vitraazide. Ehitised olid kaetud ohtra pikaks venitatud skulptuuride dekooriga justkui heegelpitsid. Välisilmet aitasid kujundada arvukad tornikesed fiaalid. Hilisgootikas lisanduvad roidvõlvidele võrk-, täht- ja lehvikvõlvid, mille muster kaunistas hoone lage. Erinev oli olukord Itaalias, kus Bütsansi eeskujul oli tahvelmaali ja freskotehnikat. Hiljem, gooti ajastul, maaliti tahvelmaali üle Euroopa ja tihti kasutati seda tiibaltari kaunistamiseks.
Aadama ning Eeva poosid. Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid.
Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. Viikingite retked 9. 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale.
Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. Viikingite retked 9. 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale.
annaabi.ee 
