Aasta Hiiu maakond 2006 17.9 2007 24.8 2008 24.0 2009 35.5 2010 .. 2011 .. Märkus: Mõõtühik: tuhat 4. TOOTEVALIKU ANALÜÜS LÄHTUVALT PIIRKONNA VISIOONIST Tabelis on toodud kolme piirkonna visioonid, tootevalik, mida pakutakse vastavalt visioonile. Koostasin võrdluse visiooni alusel kuna piirkonna visioon võetakse aluseks arengukava koostamisel. Teine põhjus on see, et Gotlandi arengukava on rootsi keelne. Seetõttu otsustasin kasutada võrdluse aluseks visioone. Turismitoote valikuga tutvusin veebilehel http://www.puhkaeestis.ee (edaspidi puhkaeestis.ee või visitestonia.ee) ja kohalikel kodulehtedel. Kuna visioonid on üldised, siis analüüsisin ka üldist pilti.
Henry Mintzberg- strateegia kui praktiline tegevus, planeerijad vs juhid, Organizational Configurations model. ''Juhtimine on segu oskustest(kogemus), kunstist (nägemus), teadusest(analüüs).'' Strateegia põhimõisted: Stateegia- on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutmiseks (Alas 1997) Strateegia juhtimise protsess: 1) Määrata tegevusvaldkond 2) Luua visioon-pikaajaline nägemus 3) Võtta endale missioon 4) Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5) Strateegia kavandamine 6) Strateegia elluviimine 7) Kontrollimine ja kaasajastamine Põhiväärtused: On organisatsiooni tegutsemise eetiline ja moaalne raamistik Näitavad töötajatele ja partneriteleorganisatsiooni 'iseloomu'- motiive ja kavatsusi Visioon: Strateegiline visioon on nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet
kava koos töötajatega, kasutades nii isiksuseomadusi kui juhtimisoskusi, et koos järgijatega pühenduda eesmärkide elluviimisele.Haigla mõistes on oluline,kuidas juhtimise abil aidata kaasa teenuste arengule ja patsientidele osutatava abi kvaliteedile,sest see peaks olema iga tervishouasutuse eesmärk. Juht peaks kasutma oma töös erinevaid juhtimisviise, et saavutada paremaid tulemusi juhi rollis. Juht pühendub oma tegevusega organisatsiooni visioonile ja missioonile. Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajad. Juhtimises tuntakse kolme juhtimistasandit: tipptasand, kesktasand ja esmatasand.Haigla mõistes vanemõde kuulub esmatasandi juurde,õendusjuht kesktasandi juurde.Väiksema tervishoiuasutuse puhul on üks isik mitmes rollis(nii õendusjuht kui ka vanemõde). Vanemõe vastutusalasse kuulub personali arendamine ja koostöö arendamine
Kulinaariainstituut. EHTE-s on võimalik õppida rakenduskõrghariduse baasil ning ka kutseõppe keskhariduse baasil. Rakenduskõrghariduse erialadeks on Hotellimajandus, Reisikorraldus,Toitlustusteenuste korraldus,eksternõpe ning kutseõppe erialadeks on reisikorraldus, toitlustusteenindus ja hotellindus. Kõiki erialasid on võimalik õppida päevases õppevormis nominaalse õppeajaga 3 aastat ning ka eksternõppes mis toimub samuti päevase õppevormi loenguplaani alusel. Vastavalt EHTE visioonile 2015 on EHTE Eesti juhtiv hotelli- ja turismihariduse keskus ning tunnustatud rakendusuuringute keskus turismi, majutuse- ja toitlustuse valdkonnas. Kuna EHTE asub Tallinnas, annab lähedus turismisektori võtmeasjalistele ning valdkonna ettevõtete suur kontsentratsioon Tallinnas EHTE-le mitte ainult tugeva konkurentsieelise, vaid ka sektoripoolsed ootused seoses arendus- ja uuringutetegevusega. Lisaks EHTE-le väljastpoolt suunatud ootustele antud valdkonnas tuleneb vajadus
4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. · Disaini · Planeerimise · Õppimise · Võimu · Kultuuri · Ettevõtluse 5. Milline on strateegilise juhtmise protsess? 1. Määrata tegevusvaldkond 2. Luua visioon pikaajaline nägemus 3. Võtta endale missioon 4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on nägemus tulevikust, üldine eesmärk annab ettevõttele arenguuuna. Misioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõte. 7. Mis on kriitilised edutegurid?
Kui organisatsiooni tegelikkus on välja selgitatud ja seda uuritud, siis tuleb emotsionaalselt intelligentse organisatsiooni ülesehitamise järgmises etapis sõnastada, välja kujundada Juhtimine eesmärkide kaudu 13 organisatsiooni ideaalvisioon, mis oleks kooskõlas inimeste lootuste ja unistustega. Liidrid aitavad töötajatel rühma ideaalvisiooni omaks võtta. Organisatsioon, kus liikmed on häälestatud ühisele visioonile ning neil on ühine eesmärk, toimib edukalt teiste firmadega konkurentsis. 4.2. Töötajate vale kaasamine raiskab aega ja raha Firma siseseid otsuseid tasub võtta ühiselt, kui: 1. lahendamist vajav probleem puudutab paljusid töötajaid; 2. parim lahendus või idee ei ole ette teada; 3. otsuse elluviimine sõltub töötajate ühisest pingutusest; 4. liider usaldab oma töörühma liikmeid kui profesionaale; 5
lähenemiste seast kõige sobivam konkreetse situatsiooni jaoks. Mintzberg on juhtinud tähelepanu, et traditsioonilisele ,,boss" ehk professionaalsele juhtimisstiilile on kõrvale tulemas meisterlikkuse stiil. Kaasaegsetes organisatsioonides oodatakse juhtidelt enam transformaalse juhtimisstiili kasutamist, mis keskendub uuenduslike ja efektiivsete muutuste läbiviimisele organisatsioonides. Juht pühendub oma tegevusega organisatsiooni visioonile (tuleviku nägemus,kuhu tahetakse jõuda) ja missioonile (mis kasu saab tarbija). Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajaid. Selline stiil on vastupidine transaktsionaalsele, mis keskendub eelkõige sotsiaalsetele suhetele juhi ja järgijate vahel. (Marquis ja Huston 2006). Juhtimisstiil ei sõltu ainult juhi isiksuseomadustest, vaid ka alluvatest ning situatsioonist, kus tegutsetakse.(Leimann 2003:255)
5F analüüsi kasutatakse eelkõige keskkonnamõjurite kindlaksmääramisel. 29. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda Disaini, planeerimise,positsioneerimise, ettevõtluse, kognitiivne, õppimise, võimu, kultuuri, keskkonna ja konfiguratsiooni koolkond. 30. Milline on strateegilise juhtmise protsess? · Määrata tegevusvaldkond · Luua visioon · Võtta endale missioon · Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid · Strateegia kavandamine · Strateegia elluviimine · Kontrollimine ja kaasajastamine 31. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on kõige üldisem eesmärk(unistus), missioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste lühike kokkuvõte. Visioon ei ole lihtsalt eesmärk ning missioon sisaldab visiooni. 32. Mis on kriitilised edutegurid? Kriitilisi edutegureid on erialases kirjanduses lahti seletatud mitmeti:
sobivaim tellimuse täitmise viis (arvutist vaadata ei ole ettevõtte tööiseloomu juures sobiv). Tellimusi vastu võetakse telefoni-, meiliteel ja suusõnaliselt, paigutatakse koheselt vastavale tahvlile. Tööpäeva alustades iga valdkonna töötaja vaatab üle oma päeva kui ka terve vahetuse ürituste kava ja plaanid vastavalt sellele oma tööprotsessi. Kohviku tööprotsessi õnnestumiseks olulisteks tunnusjooneteks on: · keskendutakse visioonile ja missioonile ning keskkonna analüüsile, strateegiliste turuvõimaluste otsimisele ja kasutamisele (klendi isikupära arvestades, tuleks keskendada vastavale menüüle ja lauakattele); · peetakse silmas laiendamise perspektiivi (Sõõriku kohvik); · luuakse uusi strateegilisi äriüksusi (Sõõriku kohvik); · integreeritakse ja koordineeritakse kõik turundustegevused; · ühendatakse lühi-, keskmised ja pikaajalised eesmärgid;
kaugemale ja töötatakse koos ühiste firma eesmärkide nimel. Muudatuste juhtimine ja eetiline juhtimine on sarnased fookuse ja personaalsete isikuomaduste arusaamade poolest. Mõlemas juhtimisstiilis hoolitakse teineteisest, käitutakse vastavalt moraalinormidele ja ollakse teistele oma eetilisuse poolest eeskujuks. Muudatuste juhtimisel ei ole eetilisuse standardeid ja juhtimismoraali (preemia ja karistussüsteemi). Nemad keskenduvad visioonile, väärtustele ja intellektuaalsele stimulatsioonile. Autentse juhtimise tuumaks on eneseteadlikkus, järjepidevus, läbipaistvus ja avatus. Tähtsad on positiivne lõpptulemus ja teistest hoolimine (mitte enesekeskne mõtlemine).Autentsed juhid näevad lahendust eetilistele olukordadele mitmest erinevast vaatenurgast ja vastused ühildatakse oma moraalse tõekspidamise järgi. Autentsus ja
4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? Määrata tegevusvaldkond Luua visioon – pikaajaline nägemus Võtta endale missioon Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu.
vastuvõtmist. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: · süsteemne mõtlemine. Süsteemne mõtlemine on Senge arvates õppiva organisatsiooni nurgakivi. Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on uutmoodi organisatsiooni ülesehitamise alus. · isiklik meisterlikkus. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt teadmiste omandamine, vaid tulemuste saavutamise võimekuse avardamine. · mõttelised mudelid. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste pakkumist teistele arutamiseks ja analüüsimiseks. See toob kaasa oma varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest arusaamise ning annab võimaluse neid muuta.
4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? Määrata tegevusvaldkond Luua visioon – pikaajaline nägemus Võtta endale missioon Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu.
· Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtmise protsess? · Määrata tegevusvaldkond · Luua visioon pikaajaline nägemus · Võtta endale missioon · Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid · Strateegia kavandamine · Strateegia elluviimine · Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu.
Planeerimise koolkond Positsioneerimise koolkond Kognitiivne koolkond Ettevõtluse koolkond Õppimise koolkond 11 Võimu koolkond Kultuuri koolkond Keskkonna koolkond Konfiguratsiooni koolkond 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? 1. Määrata tegevusvaldkond 2. Luua visioon pikaajaline nägemus 3. Võtta endale missioon 4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu.
teadete tahvlile, see on sobivaim tellimuse täitmise viis (arvutist vaadata ei ole ettevõtte tööiseloomu juures sobiv). Tellimusi võetakse vastu telefoni-, meiliteel ja suusõnaliselt, paigutatakse koheselt vastavale tahvlile. Tööpäeva alustades iga valdkonna töötaja vaatab üle oma päeva kui ka terve vahetuse ürituste kava ja plaanib vastavalt sellele oma tööprotsessi. Kohviku tööprotsessi õnnestumiste olulisteks tunnusjooneteks on: · keskendutakse visioonile ja missioonile ning keskkonna analüüsile, strateegiliste turuvõimaluste otsimisele ja kasutamisele (klendi isikupära arvestades, tuleks keskendada vastavale menüüle ja lauakattele); · peetakse silmas laiendamise perspektiivi (Sõõriku kohvik); · luuakse uusi strateegilisi äriüksusi (Sõõriku kohvik); · integreeritakse ja koordineeritakse kõik turundustegevused (catering teenus ja muud üritused);
· süsteemne mõtlemine. Süsteemne mõtlemine on Senge arvates õppiva organisatsiooni nurgakivi. Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on uutmoodi organisatsiooni ülesehitamise alus. 16 · isiklik meisterlikkus. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt teadmiste omandamine, vaid tulemuste saavutamise võimekuse avardamine. · mõttelised mudelid. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste pakkumist teistele arutamiseks ja analüüsimiseks. See toob kaasa oma varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest arusaamise ning annab võimaluse neid muuta.
n x protsessid: kvaliteet, efektiivsus (tootlikkus), võimsuste käsutamine, tootmistsükli struktuur ja kestused, toodete omahind n x õppimine ja- areng (töötajad ja innovatsioon): töötajate, tehnoloogia- ja organisatsiooni arengut iseloomustavad näitajad, töötajate kvalifikatsioon ja koolitus, uurimis- ja arendustegevus. Tasakaalus tulemuskaart: x mõõdab ettevõtte tegevuse vastavust visioonile ja strateegiale x annab juhtidele tervikpildi ettevõtte tegevusest x suunab tähelepanu edu tagavate tegevuste näitajatele x tasakaalustab finantsvaate kliendi-, protsesside- ja õppimise/kasvuvaatega x võimaldab jälgida seoseid näitajate vahel. Probleemiks on, et soodustab bürokraatia teket. Samuti subjektiivsuse oht.
Hoolivalt ja armastavalt. Eduka juhtimise suuri saladusi on ,,Kohtle inimesi nii, nagu nad oleksid need, kes nad olema peaksid, ning aita neil saada nendeks, kelleks nad on suutelised saama." Goethe Diktaatorlik juhtimisstiil toob kaasa kas mässamise või hirmu.Kumb ka ei toimuks, jääb firma varsti konkurentidele alla. Florence Nightingale: ,,Kui vähe küll on võimalik hirmu tähe all korda saata!" Kui olukord nõuab, on sk-lik juht karm. Ta on juhtidest üks tugevamaid, sest oma visioonile ustavaks jäämine ja järjekindel õige asja tegemine nõuab suurt julgust.Aga ta ei jäta kunagi oma inimeste huvisid unarusse.Ükskõik kui hõivatud ta ka poleks, leiab ta alati aega, et hoolivust üles näidata.Ta ei karda end näidata lihast ja verest inimolendina. Tema haavatavus liidab teda tugevalt tema järgijatega ja loob kestvaid inimsuhteid. Otsi võimalusi väikesteks hoolimisaktideks oma org.-is. (Käsitsikirjutatud kaart tänutunde
ettevaatlik, et mitte kasutada vananenud teavet. 28 Eesmärkide püstitamine Turundus- ja tootearenduseesmärke tuleb vaadelda ettevõtte laiemate eesmärkide kontekstis, sest ühte funktsiooni ei saa arendada, arvestamata teiste olukorda/taset. Seetõttu on soovitav turundusplaanis ära tuua terviklik nägemus ettevõtte (strateegilistest) eesmärkidest. Strateegilised ehk pikaajalised eesmärgid tuginevad ettevõtte visioonile. Strateegilistel eesmärkidel rajanevad omakorda täpsemad eesmärgid lähemateks aastateks (23 aastat), need tuuakse ära tegevuskavas. Aastaeesmärkide seadmine märgistab teed strateegiliste eesmärkide ja lõpuks visiooni saavutamiseni. Lisaks turundus- ja tootearenduseesmärkidele ka finantside, protsesside ja arenduseesmärkide konkreetsem väljatoomine loob selgema arusaama ettevõtte sihtidest, muudab plaani realistlikumaks ja lihtsustab hea tegevusplaani koostamist ja elluviimist
kellelegi ka virutama. Nüüd täiskasvanutena (30-40a) on neist kõigist saanud edukad inimesed- nad on enda karistused noorena ära kandnud, siis enda elu kardinaalselt muutnud. Hetkel on kõigil korralik töökoht, paljudel oma firmad, pered...“ Loeti üles veel vajaduste rahuldamata jätmist, hirme, võimujanu, häbi, solvumist, teadmatust. 19-30-aastane naine nimetas üles ka empaatiavõimetus. „Eks me kõik ole mingil määral häiritud, kui teine inimene tegutseb vastupidiselt meie visioonile. Iseasi, kas me suudame rahuneda ja asja objektiivse pilguga vaadata või laseme hoopis rusikad käiku.“ Kuni 18-aastane naine nimeta sära ka refleksi. „Näiteks midagi mida on noorest peast õpitud. Inimene näeb väikese lapsena kuidas isa lööb ema, alateadvusesse tekib hirm ja viha ning see pilt jääb alles. Saab suureks arvab et sama tegemine on õige kui ta alateadvuslikku hirmu tunneb.” 15. Mida saaks Teie arvates teha, et vähendada-reguleerida igasugust kriminaalset
annaabi.ee 
