kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi jumal. Samuti kaitses ta ettevõtjaid. Tema kavalusest võiks abi olla tööturu ülesehitamisel, selle hallamisel. Tema abiga saaksid meie paljud töötud tööd ning üldine inimeste heaolu, elatustase paraneks märgatavalt. Praegused maksumaksjad ei peaks enam töötuid üleval pidama ning ka töötud ei peaks makstavate toetustega ära elada püüdes virelema. Üheks teiseks raskuseks meie kodumaal on inimeste elama asumine välismaale. See toob endaga kaasa tööjõu väljarände ning võõrkeelse tööjõu kasutuselevõtu. Muukeelsete töötajate Eestisse elama asumisega rikastame küll kultuuri ja ühiskonda, kuid samas siiskil mingil määral õõnestame enda keelt ja kultuuri. Ühiskond muutub väga kirjuks ning varsti tänavatel liikudes ei pruugigi enam väga palju kaasrahvuslasi kohata. Veel väheneb kohalike palk ja
saastunud. Igal aastal sureb maailmas ligi kaks miljonit last reostunud veest põhjustatud haigustesse. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on 80% maailmas levinud haigustest seotud vee madala kvaliteediga. Prognoosid ennustavad et 40 aasta pärast on maailmas 2 miljardit inimest rohkem. Kõik nad tahavad süüa, vett ja ulualust, kuid kliimamuutused teevad nende põhivajaduste rahuldamise aina raskemaks. Kui praegu kohe midagi ette ei võeta, hakkavad miljardid inimesed maailmas virelema janu, nälja, viletsate elutingimuste ja konfliktide käes, mille põhjustavad põuad, toidunappus, räpased linnad, sisseränne ja ammendumas loodusvarad, olgugi et tootlikkuse suurendamisega püütakse nõudlust rahuldada. Nõudluse kasvuprognoos on hirmutav. Toiduvajaduse suurenemine ja toidueelistuste muutumine tähendab, et põllumajandustoodang kahekordistub 40 aastaga, veetarbimise tõttu on 2030. aastaks vaja 30% rohkem vett ja sajandi
oma elus töötanud, kes saavad paremini palka kodus magades, kui näiteks ülikoolis õppija. Töötuskindlustust ei tohiks maksta nii, et inimestel kaob motivatsioon kunagi üldse tööle minna. Kuid võrreldes seda probleemi selle vastandiga, kus inimesed tahavad teha tööd aga tööd ei ole, siis kahaneb see mikroskoopiliseks. Paremal järel olevad inimesed, heaoluühiskondade kodanikud, kellel on olemas kindlad tööd, kellel on head tutvused ja kes pole kunagi pidanud vaesuses virelema on sageli pimedad probleemidele, mis ümbritsevad meid meie ühiskonnas, kus näiliselt oleks nagu hea elada. Nad ei vaata inimesi, kes teenivad ebainimliku töötasuga elatist prügikastidest pudelite korjamisega, nad ei näe inimesi, kes on sunnitud sööma toitu, mille keegi on juba varem söömiskõlbmatuks kuulutanud ja nad ei pruugi endale ette kujutada, et on inimesi, kes kannavad jope all ajalehti, et end karmi ilmastiku eest kaitsta.
linnarahvas. Kõik tahavad elada Eestis õnnelikult, kuid erimeelsused segavad kooselu. Nii näevadki inimesed elu Eestimaal erinevalt, oma mätta otsast. Suurim lõhe on tekkinud rikaste ja vaeste vahel. Vaestele tundub, et rikkus on tulnud osadele inimestele nende arvelt ja ebaausal teel. Jõukamad inimesed rikastuvad üha kiiremas tempos ja muinasjutuliselt. Vaesemad ei oska ega suuda kuidagi välja rabeleda oma seisundist. Nii jäävad ka nende lapsed samasse ringi virelema ja kaotavad soovi parandada oma eluviisi. Nii jäävadki nad kadestama ja vihkama seda teist ja paremat Eestit. Rikkad seevastu omas kapslis peavad kõiki vaesemaid saamatuteks ja laiskadeks. Ilus Eesti elab teist elu luksuslikult Vahemere ääres. Privilegeeritud seisundit ei naudi mitte ainult rikkad vaid ka heal riigipalgal ametnikud. Kartulikoored on ununenud ja mätas on nii kõrgeks kasvanud, et sinna alla enam ei näegi.
PUNANE JA MUST Stendhal Määratud virelema väikekodanliku ajastu läppunud õhkkonnas, mõtles Stendhal oma esimese suure romaani "Punane ja must" tarvis välja tegelaskuju, kellel on temaga sarnane saatus ja kes püüab ajastu vahenditega selle vastu võidelda. Julien Sorel on puusepa poeg, kena noormees, kes ei kõlba käsitööliseks, mille tõttu teda kodus narritakse, ja ta plaanib üha kindlamalt tõusta kõrgematesse ühiskonnakihtidesse. Julien tahab iga hinna eest au ja kuulsust, samas väga hästi teades, et peab selle
Kõige hullem on see, et nii pole ainult töötuabiga. Nii on kõikide abide saamisega meie riigis. See ei tohiks olla nii raske! Hiljuti lugesin artiklit Eesti inimeste stressitasemest ja sellest, mis see endaga kaasa toob. Seal oli kirjutatud, et iga 3. töötav Eesti inimene on stressis. Ma pean ennast üheks nendeks inimestest ja tunnen pidevat survet rabeleda. Sellise valitsuse tõttu, nagu meil on, peavadki kõik rabelema ja virelema ja kannatama depressiooni all. See on praegu ainult süvenemas, sest ettevõtted panevad toodetele samu hindu, mis mujal maailmaski, kuid palgad meil ei tõuse. Riik ei sekku kuidagi majandusse. Ma oleksin sellise käitumise poolt, kui meie riigil ja rahval läheks sellise tegutsemisega hästi, aga näha on, et ei lähe. Midagi peab muutuma. Asjad on kontrolli alt juba väljumas, kui inimesed on hääbumas. Fakt on ka see, et stressi all inimesed ei tööta nii hästi, kui
Tihti põgenesid nad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. Talupoegadest kõrgkeskajal teame ainult läbi teiste ühiskonnakihtide kirjutiste, mis arvatavasti on eelarvamuslikud, sest talupoegadesse suhtuti põlgusega. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, siis sõltus linna iive suuresti maalt linna tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja hiljem isegi tsunfti liikmeks läbi selliameti ja edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Siiski muutus talupoegade seisus natuke vabamaks ning ka talupojad võisid nüüd endale tänu linnadele paremat elu lubada. Linnal kui kultuurikeskusel oli väga suur roll. Pidustusi pidasid nii gildid kui tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond ka üheskoos. Kuigi pidustustel oli tavaliselt ka kiriklik taust, muutusid need sageli rohkem ilmalikeks. Üheks suurimaks pidustuseks oli vastlakarneval, millega tähistati varakevadise paastu algust. Kuna valmistuti paastuks olid need mitmeski
aastal rajatud ooperiteatris Royal Academy of Music sai Händel muusikalise juhi koha. Hävitava löögi sellele ooperiteatrile andis, aga 1728. aastal Londonis lavanel tulnud Johann Christoph Pepuschi- John Gay ,,Kerjusteooper", mis armutult parodeeris itaalia ooperit. Seda tükki saatis suur menu. Händel sattus konflikti lauljate ja kriitikutega, tead tabas kolmas pankrot. ,,Kerjusteooperist" saadik jäi Royal Academy of Music virelema, kuni lõpetas 1733. aastal tegevuse. Händel sattus konflikti lauljate ja kriitikutega, tead tabas kolmas pankrot. II periood- Oratooriumilooming- Händeli oratooriumide sisu pärineb enamasti Vanast Testamendist. Inglased samastasid end vana juudi rahvaga, nende kannatuste ja võitlusega. Sellised teosed mõjusid virgutavalt nende rahvuslikule iseteadvusele. See oligi üks Händeli oratooriumide suure menu põhjuseid. Händeli kuulsaim teos on oratoorium
kuid mitte kättemaks! Kui tema tappis Ta maha, nii et kannad vastus taevas- mu isa, oli meelas too, täis roogi, Siis neetud hing jääb mustaks tal kui ja kõik ta patud vohasid kui mai, põrgu, ning kuis ta arve seis on, teab vaid taevas, Kus paiga saabki ... Kuid mind ootab ema. ent selle järgi, mis on teada meil, See rohi jätab sind vaid virelema. Polonius poeb vaiba taha, et kuulata pealt kuningannat ja Hamletit. Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Ilmub vaim. Kuninganna ei näe oma kadunud mehe vaimu, sest ta ei ole väärt seda nägema. NELJAS VAATUS Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab
soodustasid ebasanitaarsed tingimused sagedasti taudide levikut. Linnad pidid paratamatult hoolitsema hügeeni eest, selleks rajati avalikke saunu. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaik palverändureid ja kerjuseid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ning tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Elanikkonna liikuvuse tõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed siin
03.2017 Need, kes viisid propagandat läbi nendele jäi väheks ainult riik ja majandus, neile pidi kuuluma ka kultuur. Kontroll oli absoluutselt kõige üle. Näiteks ei antud vabu käsi kunstnikele. Kuna neil ei olnud peale riiklike vahendite mingeid sissetulekuid, olid nad sunnitud tellimusi vastu võtma just n.ö. mõjutajatelt. Oli küllaga neid kunstnike, kes pidid eluga toime tulema, kohati isegi vaesuse piiril virelema, kui samaaegselt said valitud kunstnikud paarkümmend korda kõrgemat palka ja elasid nagu kuninga kassid. (Pallo 2017) Tihti vaieldi kultuuri üle ja miks on vaja sellesse üldse investeerida. Aga inimesi tuli ju ümber kasvatada ja sellepärast pandigi suuremat rõhku kultuurimajade asutamisele sest huviringid mida nendes korraldati olid just inimeste mõjutamiseks. Kuigi aeg oli segane oli soov aina midagi luua ning loodavate tegevuste mõõdupuuks olid just kultuuriasutuste arv. Kuigi
Ka kui talle enam mõne aasta pärast ta valik ei meeldi, saab ta ümber spetsialiseeruda või õppida midagi uut. Paljud inimesed ei pea jällegi haridust oluliseks ja osad neist saavutavad ka edu ja töötavad heal kohal omamata head haridust. Aga kas haridus annabki harituse? Mõnele inimesele kindlasti mitte. Hea haridus tagab suurema võimaluse parema sissetulekuga tööle. Suurema võimaluse saada parem töökoht, et alustada edukat karjääri. Me ei pea virelema madala palgaga ja vaatama, kuidas palgapäevani ots-otsaga toime tulla. Ka karjääritegemine võib olla üks eesmärke elus. Saada ülemuseks, teha tähtsaid otsuseid, saaga kõrget palka, omada võimu. Kui karjääritegemine muutub domineerivaks, jäävad tahaplaanile perekond ja lapsed. Tähtis on see, et mida me ka ei teeks, me peaks seda siiski hästi tegema, andes endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt. Mõne inimese eesmärk on saada kuulsaks
ning kes on juba vabatahtlikult kaua kannatanud, ei pruugi enam suuta oma elu ümber pöörata. Ohjad tuleb haarata enda kätte. Teises loos suhtub perenaine Mari mehe sugulasse Tõnni külmusega ning peab teda tülikaks kuni hetkeni, mil vanamees peaaegu sureb püüdes enda väärtust perele tõestada ning siis tärkab perenaises lahkus ning hool sugulase suhtes. Siingi on vanamehenässi tülikus mõistetav, kui inimene ei näe endast kaugemale. Kui nad oleksid vana Tõnni linna virelema ja surema saatnud, oleks see jäänud neist kaugele ning poleks olnud enam tarvidust tema peale mõelda. Ebameeldivusi tahetakse ju ikka endast eemale ajada. Las keegi teine muretseb. Kui aga häda on juba enda silma ees, jääb inimene siiski inimlikuks ning perekond hoiab kokku. Selles loos on minu jaoks midagi eriti positiivset. Usk inimlikkusesse jääb. Mõnedes novellides on teravalt kirjeldatud elu pahupoolt. Karaktereid, kes on mõne pahe küüsis ning seetõttu oma eluga kimpus
mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnade esmane eliit koosnes maavaldajatest – kellele kuulus linnaalune maa ja kes said selle pealt maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud
mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnade esmane eliit koosnes maavaldajatest kellele kuulus linnaalune maa ja kes said selle pealt maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud
Hariduse ja harituse kohal, omamata head haridust. Aga kas haridus annabki harituse? Mõnele omavaheline seos ei puutu inimesele kindlasti mitte. üldse teemasse! Hea haridus tagab suurema võimaluse parema sissetulekuga tööle. Suurema võimaluse saada parem töökoht, et alustada edukat karjääri. Me ei Täiesti üleliigne lõik! pea virelema madala palgaga ja vaatama, kuidas palgapäevani ots-otsaga Kuidas on karjääritegemine toime tulla. seotud eesmärkide vajalikkusega? Ka karjääritegemine võib olla üks eesmärke elus. Saada ülemuseks, teha tähtsaid otsuseid, saaga kõrget palka, omada võimu. Kui Kui rääkida eesmärkide karjääritegemine muutub domineerivaks, jäävad tahaplaanile perekond ja
· Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. c. Toit ja hügieen: · Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. · Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. · Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. d. Elanikkond ja traditsioonid: · Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. · Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. · Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. · Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. e. Abielu ja perekond · Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. · Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. · Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud
Tööloomad olid alatoidetud. Need uuendused mida mõis püüdis uuendada, need mõjusid teotöö säilitamisega halvasti. Selleks, et seda tööd kätte saada tehti tükitöö. Oli ettenähtud teha 3 päeva nädalas. Kuid anti nii suur tükk näiteks künda, et seda ei suudetud selle ajaga ära teha. Mõisad püüdsid taludelt palju väljavõtta. Kokkuvõtteks mõisa surve nõrgendas talude kandevõimet, see, et taludel puudus majandus tegevuse võimalus, pani talupoja virelema. Oli vaja intensiivsemat majandamist, mida oli võimalik saavutada minnes üle raharendile ja palgatööjõu kasutamine mõisates. TALURAHVA KÄÄRIMINE 1840ndatel. See oli põhiliselt Liivimaal, Eestit ei puudutanud eriti. On tuntud euroopas kui ,,näljaste 40ndate" all. Nälg oli nii venemaal kui ka saksa aladel. Oli näljasurmi, kuid näljahädadel surevad inimesed pigem haigustesse, mis tulenevad alatoitumisest. Otseselt nälga mitte. Talurahvaseas hakkasid rahutused.
ning on alati valmis teiste eest välja astuma. Ansip rõhutab siin enda (erakonna) empaatiavõimet oma partnerite suhtes. Tundub, et sõna „partner“ on teadlikult valitud üldine sõnavalik, mille all võib valija mõista nii teisi riike kui ka näiteks ennast kui valijat. Valijal võib tekkida mulje, et Ansip ei jäta oma naaberriike hätta, siis suure tõenäosusega ei jäta ka oma valijaid virelema. „Kui üle Eesti on Reformierakonna toetuse tõus olnud pidev ja märkimisväärne vaatamata sellele, et Tallinnas on viimase kuuga toetuse tõus miinusmärgiga olnud ehk toetus on kahanenud, siis see on märk sellest, et väljaspool Tallinna on Reformierakonna tõus olnud väga tugev, mille üle muidugi on hea meel,“ lausus Ansip (Postimees 2013). Ansip räägib enda partei tugevast tõusust ja positsiooni tugevdamisest üle Eesti, mis jätab neist hea mulje,
Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud.
Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud.
Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut – lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast – läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud.
· Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. · Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma.
Nad rääkisid autost, mille eest polevat makstud või makstud märksa vähem, kui nõutud. Lõpuks läks kähmluseks. Reni virutas turskemale mehele vastu lõugu, too sülitas lumele hambaid. Paveli kahekuine laps oli just uinunud. Ta tegi akna lahti, et käratsejaid keelata. Võõras võttis revolvri. Reni, kes oli treenitud spordipoiss, lõi talle välkkiirelt vastu kätt ja juhtis kuuli endast kõrvale. See tabas Pavelit kolpa. Paveli perekond jäi virelema ilma kindlamate majanduslike väljavaadeteta. Perekond: naine Urme Surmapõhjus: Kuul tabas kolpa. 4.141. Leonhard Raudsepp Sünnikoht: Harala Amet: üliõpilane Lugu: Kuueteistkümnesena käis ta Tartus ringi ja otsis võimalust, kuidas maha lasta NKVD major Serov, kes oli tema ema surnuks piinanud selle eest, et too ei andnud isa välja, kes oli metsavend. See ei õnnestunud. Kohe teda ülikooli ei võetud, teda peeti rahvavaenlaste pojaks. Hiljem astus matemaatika
annaabi.ee 
