Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike
Sümboliks koldetuli Hera Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Sümboliks lehm ja paabulind Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Sõdurite kaitsja Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros Sümboliks oda, kull, koer Athena Zeusi tütar, tarkuse jumalanna Sündis Zeusi peast: pärastseda, kui Hepahaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatud Athena. Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja Sümboliks öökull, madu, kiiver, oda Apollon Zeusi poeg, valguse-ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega Artemise kaksikvend
Esimeseks võimaluseks on surm vanaduse läbi ja see on üks inimkonna lemmiksurmasid. Kuigi enamus meist ponnistab pingelises heitluses, et jõuda oma eksistentsi lõppeesmärgini väljateenitud või teenimata vanaduspensionini, jõuavad sihile vaid parimad. Pikamajooksjad, kes on elu jooksul õppinud oma energiaressursse mõistlikult kasutama, need inimesed, kellele kirgastumine pole tulnud äkilise elamusena, vaid aastatepikkuse kannatuse ning meditatsiooni viljana. Terve elu rasket tööd ja kannatusi tagab selle, et võite surra eakalt ning Teie hing saab õndsaks. 1 Teine võimalus on surra haiguse läbi ja see on ka väga paljude inimeste surma põhjuseks. Suur osa inimesi on sunnitud planeeritud lõppvaatuses muudatusi tegema - ei mingit lastelaste rõõmsat lalinat ja õdusat pensionipõlve. Selle asemel hoopis täiesti
1687. aastal otsustas kindralkuberner J.J.Hastfer, et koolid tuleb rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Aabits ja Forseliuse elutee lõpp Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu
· Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja · Tema võistlejaid jälitasid Hera kiivus ja raev · Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks · Sümbolid lehm ja paabulind Ares · Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Sõdurite kaitsja · Inimesed ei armastatud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda · Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros · Sümbolid oda, kull, koer Athena · Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Sündis Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastuses Athena · Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja · Sümboliteks öökull, madu, kiiver, oda Apollon
"French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari Kriminaalromaan vanast Tallinnast "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) Indrek Hargla on öelnud, et on alati armastanud nii ajalugu kui kriminaalromaani ning ühel hetkel tundus mõistlik need kaks huviala ühendada. Ühendamise viljana hakkab peagi ilmuma kriminaalromaanide sari, milles kuritegusid lahendab 15. sajandi Tallinnas elanud apteeker Melchior. Peagi ilmus kriminaalromaanide sari, milles kuritegusid lahendab 15. sajandi Tallinnas elanud apteeker Melchior. Nagu autor ütleb, on keskaegses linnas „raske leida sobivamat inimest, kes asetada sündmuste keskpunkti. Apteegil oli tol ajal väga omapärane roll, sest apteek täitis mitut funktsiooni. Ühelt poolt oli tegu koloniaalkaupluse, teisalt kõrtsi
Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivse töö viljana, sest neis kajastava materjali hulk on väga suur(M. Ehala 2001:182). Sõnastik koosneb sõnaartiklitest. Sõnaartikkel on lõik, mis annab infot ühe keeleüksuse kohta. Sõnaartiklil on kaks osa: märksõna ja kirjeldus ( M.Erelt 1997:569). Sõnaraamatuid klassifitseeritakse kas märksõnastiku järgi, mis tähendab millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus või kirjelduse järgi - missugust teavet kirjeldus pakub( M.Erelt 1997:569).
B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G. Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu.
grammatika- arvestas Stahli omast talupojad teada, et Aafrika elanikud on rohkem ee k eripäragakasutusel mustanahalised ja et Maa on ümmargune 19. saj keskpaigani. Tunneme kui ,,kui üks niidikera" vana kirjaviisi. Seleta nimed, mõisted: B.G.Forselius -Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees. Ta oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Johan Skytte -Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Heinrich Stahl Ta koostas Virumaa praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja kodu raamatu" ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (Stahli grammatika) sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa. Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni. Bengt Gottfried Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara. Johan Hornung-1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas ja Adrian Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi".
õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandike Ignatsi Jaagu ja Pakri Jüriga Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; 5 · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn;
kellest sai Eesti esimene spordiajakirjanik. Tihti tuli tal leht algusest lõpuni ise täita. Tammer propageeris tippsporti, Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu mistõttu tekkis poleemika arstidega: „rekordspordi" puudustena nähti hasardi ja auahnuse õhutamist ning ühekülgsust. Tammer nägi aga tippspordis rahvuse reklaami ja otsis spordile riiklikku toetust. Suuresti tema tegevuse viljana asutatigi Kultuurkapitali osana Kehakultuuri Sihtkapital. Tammeri sulest ilmusid ka Eesti esimesed spordireportaažid. Ta lahkus „Eesti spordilehest" 1929. aastal seoses vastuoludega spordiametnike hulgas. Tänu „Eesti spodilehele" kujunes 1920. aastatel aga välja tervilik eestikeelne sporditerminoloogia. 4
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega
Kosmoloogia Budismis tekkis suurelt osalt india mütoloogia põhjal oma mütoloogia ja kosmoloogia. Budismi järgi jaguneb kannatav maailm ehk sansaara kuut tüüpi olendite vahel. Need on hierarhilises järjestuses ja neid kujutatakse tihti ringina ehk olemisrattana. Olendid võivad sündida erinevates valdades ja samuti ümber sündida ükskõik millises neist valdadest ehk maailmadest. Sündimist kolmes madalamas vallas peetakse halvaks ja sündimist kolmes ülemises heaks. Halbade tegude viljana sünnitakse põrgus, näljase vaimu ehk preetana või loomana. Põrgu on neist valdadest kõige madalam. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, jumalana või pooljumala ehk asurana. Jumalate ilm on neist valdadest kõrgeim. Kõige parem on sündida inimesena, sest vaid inimene saab sellest ahelast väljuda ta võib virguda ehk saada buddhaks. Ka jumalad kuuluvad budismi järgi kannatuste maailma, kuigi nende elu on väga naudinguterohke, alluvad nad siiski muutustele (1).
Budismi järgi jaguneb kannatav maailm ehk sansaara kuut tüüpi olendite vahel. Need on hierarhilises järjestuses ja neid kujutatakse tihti ringina ehk olemisrattana (skr. bhvacakra). Olendid võivad sündida erinevates valdades ja samuti ümber sündida ükskõik millises neist valdadest ehk maailmadest. Sündimist kolmes madalamas vallas peetakse halvaks ja sündimist kolmes ülemises heaks. Halbade tegude viljana sünnitakse põrgus, näljase vaimu ehk preetana või loomana. Põrgu on neist valdadest kõige madalam. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, jumalana või pooljumala ehk asurana. Jumalate ilm on neist valdadest kõrgeim. Kõige parem on sündida inimesena, sest vaid inimene saab sellest ahelast väljuda ta võib virguda ehk saada buddhaks. Ka jumalad kuuluvad budismi järgi kannatuste maailma, kuigi nende elu on väga naudinguterohke, alluvad nad siiski muutustele. Kogudus
Siiamaani ei ole kuningas talle rohkem tähelepanu pööranud kui oma naise ülejäänud kolmesajale ilusale hoovipreilile. Nüüd hakkab ta omma hinges Anne'iga tegelema, teda õe Maryga võrdlema. Ja vaata vaid! Anne on teistsugune, täiesti teistsugune kui Mary, see rumalalt koketne väike naine, kelle omal ajal Francois I võttis tema lapselikus, neiulikus kogenematuses ja pärast seda põlastavalt hooraks nimetas. Nõnda langes Mary juba küpse viljana Henry sülle. Kuid tema neli aastat noorem õde Anne näib selles asjas täiesti teistsugune olevat. Ta ei ole küll vähem koketne kui Mary ja prantsuse muretus, mida ta koges Francois I õukonnas, näib olevat tema olemusse oma jäljed jätnud. Aga sellegipoolest on ta teistsugune. Tema võitlusvalmis hinges on vääramatut meelekindlust. Mary Boleyn on kergemeelne ja sihipäratu, ta laseb kõigel minna ja võtab kõike
Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. -Forselius ja rahvaharidus Oli kirjamees ja rahvavalgustaja. Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda.
Ta võttis aktiivselt osa esimese Eesti üldlaulupeo korraldamisest (kuigi hiljem asus sellega opositsiooni) ja võitles visalt selle eest, et eestlaste esimesel suurel ühiskontserdil ei lauldaks ainult saksa koorilaule, vaid ka eesti oma algupärandeid ja soome kooripalasid. Selleks õhutas ta noort andekat muusikameest Aleksander Saebelmann-Kunileidu komponeerima, nii et 17 nende ühistöö viljana sai laulupeoks valmis algupäraste eesti koorilaulude kogu ,,Vanemuine Kandle healed"(I osa ilmus 1869.a., II osa 1871.a.). Jakobson koostas ka rahvalaulude laulmiseks noodikogu ,,Rõõmus laulja"(ilmus 1872.a.), mis sisaldab ka eri maade rahvaviise(eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Nõnda on Jakobsonil ka arvestatavaid teeneid eesti muusika arendamisel 2.7 Kolm isamaalist kõnet 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, milles kritiseeris 700-
Näljakangrud asuvad Lääne-Virumaal Palmse külas Palmse mõisa läheduses heinamaal. Suurte kivikuhjade tekkega on seotud mitmed rahvajutud. Palmse mõisahärra olevat suure nälja aastatel (1695-1697) andnud talupoegadele toimetulekuks vilja. Kui näljaaeg mööda sai, puhastasid talupojad tänutäheks mõisa põllud kividest puhtaks ja ladusid need kangrutesse. Teine lugu räägib parun Arend Dietrich von der Pahlenist (1740-1817), kes maksis talupoegadele ja suilistele palka leiva ja viljana. Tänutäheks korjasid töölised mõisa põldudelt kivid ja ladusid need leivapätse meenutavatesse kangrutesse. Kunagisest kaheksast kivikangrust on säilinud kaks. Ülejäänud on kahjuks maaparanduse käigus hävinud. Säilinud kangrutest suurema läbimõõt on 9-10 m ja kõrgus ligi 3,5 m. Näljakangrud on võetud ka muinsuskaitse alla. O d a k i v i
Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. ·Johann Gutslaff- oli baltisaksa pastor ja kirjamees. Osales Vana Testamendi tõlkimises lõunaeesti keelde. ·Christian Kelch- 1657-1710. Oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik. Hoolitses ka Kelch talupoegade haridustaseme tõstmise ja kirikutöös eesti keele kasutamise eest. Ta kritiseeris Liivi- ja Eestimaa talurahva halba kohtlemist baltisaksa härrasrahva poolt. ·Christian Ackermann- oli 17
koolkonnana kui suunana, oli välja kasvanud mütoloogilisest ettekujutusest sõnade üleloomulike oamduste kohta ehk sõnamaagiast. "nimi kandub kandjale". Nominalism - Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Et asjad eksisteerivad ainult inimese jaoks, inimese mõttetegevuse viljana Platon võis saada üldise ja üksiku küsimuse vahekorra selgitamise osas vihje Sokrateselt - ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu; Platon kujundas seepeale välja arusaamad ideede maailmast, üldnimed (keelemärgid) on vajalikud selleks et õpetada üksteisele asjade maailma tunnetamist.Asjade ja kehade olemise näivus, asjad on vajalikud meenutamaks üldnimede tähendust. Tegelik vs näiv maailm ja koopamüüt. Koopast lahkumine on tee teadmist maailma
sageli segi aetud; kõneldes liigikontseptsioonist mingis perekonnas pee- takse silmas hoopis praktilist standardit. 1.1.4.1. Liigikontseptsioon on teoreetiline lähtekoht, mille alusel liike üldse (põhimõtteliselt) eristada saab. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, kuid eristada saab nelja põhilist: 1.1.4.1.1. Nominalistlik kontseptsioon lähtub seisukohast, et liike polegi reaalselt olemas, et need eksisteerivad ainult inimese jaoks, ini- mese mõttetegevuse viljana. Olevat ainult isendid või nende rühmad, mille vahel pole selgeid piire. Niisiis on liik kokkuleppeliselt eristatav isen- dite kogum. Levini (1979) järgi on liigi mõiste vaid tööriist eluslooduse mitmekesisuse iseloomustamiseks ja analüüsiks. Liigne tähelepanu vahendile tõmbavat ära tähelepanu organismidelt enestelt. - Vastavalt Stebbinsile (1969) olevat olemas vaid populatsioonide ja populatsioonirühmade organi-
lauluraamatu 1747. aastal. Vennastekoguduse Lõuna-Eesti tegevuses kujunes üheks varasemaks eesti soost kirjameheks Urvaste koolmeister Mango Hans, tõlkis ja luuletas ise herhnhuutlikke laule. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 7 7. Kirikukirjanduse väljaandmine 18. sajandil (eestikeelne piibel jm). Uue Testamendi tõlge ilmus 1715 Kullamaa pastori H.Gustlaffi trükkitoimetamise viljana, Forselius-Hornungi parandatud kirjaviisis. Selles väärib tähelepanu saksakeelne eessõna kõige varasema eesti kirjandusloo ülevaatena. Ka see müüdi üsna pea läbi, teine trükk 1929 Tallinnas. Eelkõige tehti tööd uuemate tõlkimiste ja muudatustega, plaanidega uusi trükke välja anda. Kirik vajas oma tööks uut trükki Uuest Testmendist. Vajati ka kiriku-käsiraamatut ja selle juurde kuuluvat katekismust, mille varasemad trükid olid läbi müüdud
Budismi järgi jaguneb kannatav maailm ehk sansaara kuut tüüpi olendite vahel. Need on hierarhilises järjestuses ja neid kujutatakse tihti ringina ehk olemisrattana (skr bhavacakra). Olendid võivad sündida erinevates valdades ja samuti ümber sündida ükskõik millises neist valdadest ehk maailmadest. Sündimist kolmes madalamas vallas peetakse halvaks ja sündimist kolmes ülemises heaks. Halbade tegude viljana sünnitakse põrgus, näljase vaimu ehk preetana või loomana. Põrgu on neist valdadest kõige madalam. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, jumalana või pooljumala ehk asurana. Jumalate ilm on neist valdadest kõrgeim. Kõige parem on sündida inimesena, sest vaid inimene saab sellest ahelast väljuda ta võib virguda ehk saada buddhaks. Ka jumalad kuuluvad budismi järgi kannatuste maailma, kuigi nende elu on väga naudinguterohke, alluvad nad siiski muutustele. Kogudus
lapsel veel vajadust võtta vastutust iseenda ja elu eest , vanemad kaitsevad igapäevast elu. Kooliealine tunneb huvi täiskasvanute ja täiskasvanute maailma vastu ja harjutab kodanikukohustusi. See õpetab võtma vastutust, hoolitsema tagavarade eest ja tegema kooliülesandeid, tähele panema kaaslasi jne. Laps õpib suhtumist kodanikuvastutusse, töösse ja elu väärtustesse. Selle etapi viljana õpitakse korralikku töö tegemist või selle algeid. Koolieas tutvub laps ühiskonnaga. Ta ahmib sealt teavet ja kogemusi ja ehitab üles oma maailmapilti. Kui lapsel on võimalusi ja kogemusi, et teadmiste abil üles ehitada käsitlust ühiskonnast ja maailmast, saab ta tulevikus sinna astuda ja tegutseda konstruktiivselt. Üks suuremaid edasimineku samme koolieas on lapse mõtlemise
annaabi.ee 
