Egiptus on Niiluse and (1)

Egiptus on Niiluse and
Egiptus – vanim tsivilisatsioon kogu inimajaloos, mis suutis püsida riigina mitu tuhat aastat vaatamata kõrbes paiknemisele, väljast tulevale ohule ning sisepoliitika tõusudele ja mõõnadele, ning mille eeskujul on tänapäeval kõik riigid vähesemal või rohkemal määral rajatud. Kas see kaunis ja iidne tsivilisatsioon aga oleks saanud eksisteerida üldse, kui poleks saatuse õnnelikul kombel Kirde-Aafrikat läbinud praeguseni maailma pikim jõgi Niilus ?
Niiluse jõgi oli elutähtis kogu Egiptusele ellujäämiseks, sest see pakkus peaaegu lõpmatult suurel hulgal joogivett ja viljakat mulda põlluharimiseks. Inimesed õppisid Niiluse üleujutusi ära kasutama ja kanaleid rajama, tänu millele neil oli väga arenenud põlluharimine. Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra , ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja meloneid. Kuna põlluharimiseta ei saa tsivilisatsiooni eksisteerida, siis järelikult Niiluseta oleks Egiptus olnud tühipaljas kõrb peaaegu ühegi inimeluta. Kuigi mõned väiksemad tsivilisatsioonid oleksid saanud tekkida Vahemere, Punase mere, Suezi lahe ja Moerise järve (tänapäeval tuntud kui Birket Qarun) rannikutel, poleksid need tsivilisatsioonid siiski olnud kaugeltki nii võimsad kui seda oli Egiptus.
Egiptlased ei jäänud ka lihatoidust ilma tänu Niilusele jõele - jõelähedus oli sobiv paik erinevate loomakarjade kasvatamiseks, nagu lamba- ja kitsekarjade, jõest said egiptlased püüda palju erinevaid kaluliike odade ja võrkudega ning Niiluse delta juures pesitsesid mitmed erinevad linnuliigid . Sellele kõigele vaatamata toituti lihast siiski vähe, sest kuuma kliima käes läks liha kiiresti riknema.
Niiluse jõgi andis Egiptusele ka suhteliselt hea strateegilise eelise oma vastaste eest, kuna vastased pidid ründamiseks kõigepealt Niiluse jõe ületama, mis aga oli mitmest kohast arvestavalt lai. See andis egiptlastele võimaluse oma jõepoolel oodata vastaseid ja visata neid odadega surnuks . Eriti lihtsaks tegi egiptlastele selle see tõsiasi, et jõe ületanud vastased olid suurima tõenäosusega ära kurnatud jõe ületamisest. Ilma sellise eeliseta oleks Egiptus üsnagi kindlalt varem juba ära vallutatud ning Egiptuse tsivilisatsioon poleks nii kaua püsinud.
Peamiseks transpordi- ja kaubateeks Egiptuses oli samuti Niiluse jõgi. Kuigi Vana-Egiptuse ajastul kasutati transpordiks ka eesleid, eelistati siiski jõeteed. Eriti efektiivne oli Niilus transporditeena üleujutuste ajal, sest siis jõuti soovitud sihtkohta kuni 4 korda kiiremini tänu kiirendatud veevoolule. Ilma niivõrd efektiivse transporditeeta poleks Egiptuse tsivilisatsioon kindlasti nii kiiresti arenenud, mis oleks mingi hetk võinud viia Egiptuse riigi varajasemale langusele, eriti kuna Egiptuse ühtse riigi rajamine sai ka võimalikuks just tänu Niiluse võimaldatud infovahetusega.
Enda seisukohalt arvan ma, et ilma Niiluse jõeta oleks Egiptuse eksisteerimine võimatu olnud, sest Niiluseta oleks Egiptuse loodusolud igas mõttes elamiskõlbmatud olnud, Egiptus oleks olnud ilma igasuguse loodusliku kaitseta vaenlaste eest ning seal poleks saanud toimuda peaaegu üldse info- ja kaubavahetust. Ehk siis kuna Egiptuse olemasolu võib panna Niiluse jõe arvele, saame ka siinkohal öelda, et Egiptus tõesti on Niiluse and.