jaanuari ja 1. juulit. Seda intressimäära avaldab Eesti Pank. Kui laen ei ole antud majandus- või kutsetegevuses (näiteks annab üks füüsiline isik teisele füüsilisele isikule laenu), siis sellisel juhul seadusega ettenähtud intressimäära pole, mistõttu pooled, kui nad seda soovivad, peavad intressimäära kokku leppima laenulepingus. 1.5. Kui Laenusaaja viivitab Lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta Laenuandja nõudmisel viivist ______(_____________) % viivituses olevalt summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. 2. Lepingujärgsete maksete tasumine 2.1. Laenusaaja tasub Lepingust tulenevad maksed Laenuandja pangakontole nr ________ või muul viisil, millest Laenuandja Laenusaajat eelnevalt informeerib. 2.2. Makse tasumisel Laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras
Hageja on õigusvastaselt müünud kostjale kuuluva sõiduauto edasi kolmandale isikule. 2.3.3. Juhul kui kohus leiab, et krediidilepingud ei ole tühised, siis on kostja seisukoht, et kuna ta ei ole hagejalt üleüldse saanud raha ning seega ei ole kostjal tekkinudki rahalisi kohustusi, siis ei ole täidetud tagatislepingu tingimused ning hageja on õigusvastaselt võõrandanud kostja sõiduauto. 2.4 Kostja ei ole rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. 2.4.1. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on kohustuse täitmisega viivituses (hagiavalduse punkt 2.4), sest kostjal ei ole tekkinud kohustust lepinguid täita. Esmalt põhjusel, et lepinguid ei ole üleüldse sõlmitud. Kui kohus leiab, et lepingud olid sõlmitud, siis leiab kostja, et mõlemad laenulepingud olid tühised, mistõttu polnud neil algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui kohus leiab, et lepingud ei olnud tühised, siis on kostja seisukoht, et
3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. 3.2 Teatamiskohustuse mittetäitmisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi _____ % laenusummast. 4. Lepingu kehtivus ja lepingu ülesütlemine. 4.1 Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda, kui Laenusaaja: 4.1.1 andis Lepingu sõlmimisel väärinformatsiooni oma majandusliku seisu kohta; 4.1.2 on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (kui laenu tagasimaksmine on ositi kokku lepitud); 4.1.3 ei täida kohustust maksta intressi selle tasumiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 4.1.4 vara suhtes algatatakse sundtäitmine, mille tõttu oluliselt väheneb Laenusaaja maksevõime; 4.2 Lepingu ülesütlemisel Laenuandja poolt kohustub Laenusaaja tasuma kõik võlgnetavad summad
tasu (üüri) (VÕS § 271). Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1.1). Üürnik võib ise ka parandada ekskavaatori. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral (VÕS §279 lg 3). Üldiselt on nendest takistustest ja puudustest on sätestatud VÕS-s §-is 278: Üüritud asjal tekkiv puudus ja asja kasutamise takistus Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
rikkumisega tekitatud kahju; 4.2.5 VÕS §282. Üürniku teatamiskohustus 4.2.6 VÕS §283. Üürniku talumiskohustus 4.3 Üürileandjal on õigus: 4.3.1 kontrollida lepingutingimuste täitmist; 4.3.2 leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik ei kasuta asja hoolikalt või ei arvesta korduvalt teiste majaelanike huvidega või rikub jämedalt lepingu tingimusi. Samuti juhul, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval või võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvat üüri või kõrvalkulude summat. 4.4 Üürileandjal on kohustus: 4.4.1 Anda korter üürnikule üle punktis 2.2 nimetatud ajal. Punktis 2.2 ei ole nimetatud ühtegi aega, millal võiks üürnikule korteri üle anda. 4.4.2 tagada üürnikule võimalus kasutada eluruumi tegeliku elukohana. 4.4
a. vastuses ülesütlemise avaldusele tunnistas lepingu rikkumist. Kostja selline käitumine annab Hagejale põhjuse eeldada, et ka edaspidi ei täida Kostja omi kohustusi ning täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks oli VÕS § 196 lg (2) § 116 lg (4) tulenevalt mittevajalik. 2.4 Tuginedes VÕS § 399 lg (1) punktile 1 võib laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. 2.5 Lepingu punkti 3 kohaselt kohustub Kostja Hagejale tasuma intressi. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1
kaaludes ei või oodata, et Üürileandja jätkaks Lepingu täitmist kuni Lepingu tähtaja möödumiseni. Muuhulgas on mõjuvaks põhjuseks alljärgnevalt: 4.3.1. Üürnik rikub korduvalt või olulisel määral või tahtlikult Lepingu punktides 3.4.2. ja 3.4.6. sätestatud kohustusi; 4.3.2. ei lõpeta Eluruumi allkasutusse andmist vastuolus Lepinguga 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates Üürileandja vastava nõude saamisest; 4.3.3. on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva Üüri, Kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 4.3.4. võlgnetava Üüri summa ületab 3 (kolme) kuu eest maksmisele kuuluva Üüri summa; 4.3.5. Üürnik võlgneb Kõrvalkulude ees summas, mis ületab 3 (kolme) kuu eest maksmisele kuuluvate Kõrvalkulude summa; 4.3.6. Üürnik teeb Eluruumis või Sisustuses parendusi või muudatusi Üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 5
See erineb läbilaskevõimest, kuna viivitus võib koguneda aja jooksul, isegi siis kui läbilaskevõime on peaaegu normaalne. Mõningatel juhtudel liigne latentsus võib muuta rakenduste nagu VoIP või online mängude kasutamiskõlbmatuks. Võdin Paketid allikast jõuavad sihtpunkti erineva hilinemisega. Paketi viivitus sõltub tema asukohast ruuterite järjekorras, mis on paketti liikumise teel allika ja sihtpunkti vahel ja see asukoht võib varieeruda ettearvamatult. See erinevus viivituses nimetatakse võdinaks ja võib tõsiselt mõjutada online audio ja/ või video kvaliteeti. Rikkis tarne Kui seotud pakettide kogumiku saadetakse läbi võrku, erinevad paketid võivad võta erinevaid teed, mille tulemuseks on erinev viivitus. Ning paketid jõuavad sihtpunkti teises järjekorras kui see järjekord millises neid saadeti. Selle probleemi lahendamiseks on vaja spetsiaalseid lisa protokolle mis panevad neid õigesse järjekorda kui nad jõuavad sihtpunkti
nõrgema poole kaitse. Üürilepingu nõrgemaks pooleks peetakse üürniku. Üürniku huve kaitseb näiteks, VÕS § 275, mille kohaselt on üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe poolte vahel tühine ning vastava kokkuleppe olemasolul kohaldatakse seaduses sätestatut. Näiteks üürnik ja üürileandja lepivad üürilepingus kokku üürilepingu erakorralises lõpetamises ja teevad seda selliselt, et üürileandjal on õigus üürileping lõpetada, kui üürnik on viivituses ühe kuu üüri maksmisega. Seline kokkulepe on aga poolte vahel tühine, tulenevalt VÕS § 275 ja seda põhjusel, et VÕS § 316 lg 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Seega pooltevaheline kokkulepe on kaldunud seaduses sätestatust kõrvale ja seda üürniku kahjuks.
laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. (398 lg 1). Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu 29 tagastada ilma ette teatamata (!). Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt VÕS § 399 kohaselt võib Laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui
Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu
Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus
Laenusaajalt viivitamatult Laenu, Intresside ja leppetrahvi tasumist, samuti kahju hüvitamist, mis olid tekkinud seoses Laenusaaja rikkumisega. 15. LEPINGU LÕPPEMINE 15.1. Leping lõppeb eelkõige kohase täitmisega. 15.2. Laenuandja võib Lepingu Laenusaaja olulise rikkumise tõttu üles öelda. 15.3. Laenuandja võib Lepingu Laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kuiLaenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja Laenuandja on andnud Laenusaajale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral Lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Laenuandja peab Laenusaajale hiljemalt koos nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kui Laenuandja ütleb
sätestatud eeldused. Puudused tuleb mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Seda mõistlikku aega hakatakse arvestama sellest momendist kui üürileandja puudusest teada sai või pidi sellest teada saama. Mõistliku aja määramisel tuleb hinnata ka vastava teenuse kättesaadavust. Üürnik võib puuduse või takistuse ka ise kõrvaldada ja üürileandjalt selleks tehtud vajalikud kulutused sisse nõuda. Üürileandja on kohustuse täitmisega viivituses, siis kui ta mõistliku aja jooksul ei ole suutnud midagi ette võtta. Kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes vajalike kulutuste osas. Üürnikul lasub teavitamiskohustus. Selle kohaselt peab üürnik üürileandjat teavitama asjal asuvatest puudustest v.a juhul kui üürnik peab selle ise kõrvaldama. Üürnik peab üürileandjat teavitama viivitamata ehk esimesel võimalusel. Üürnik on teavitanud õigeaegselt kui ta tõendab, et varasem teavitamine ei olnud võimalik
Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu
kasutamist. Pragu, mille sai betooniga lihtsalt parandada, ei ole oluline puudus. St töö T poolt täiendava tähtaja möödumisel 1. augustil vastu võetud. E tasu maksmise nõue T vastu sissenõutav al. 1. augustist. Tasunõude suuruseks oli 13000 + 7200 eurot. T-l oli siiski § 111 alusel õigus puuduse ulatuses keelduda tasu maksmisest. Max-lt võinuks T viivitada 1 posti maksmisega, st 1200 euro ulatuses. Seega oli T viivituses 13000 + (7200 – 1200) suuruses summas ja al 1. septembris 7200 euroga. VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama. VÕS § 639 lg 2 sätestab: „Mittesiduva
Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu
Viivituse ajal asja hoidmisega tekitatud kulud peab kandma võlausaldaja kui kohustust rikkunud pool. Hüvitamisele kuuluvad ainult mõistlikud kulud, mis on seotud asja hoidmisega võlausaldaja viivituse tõttu, mitte ei tulene võlgniku asja hoidmise kohustuse täitmisest (st täiendavad ruumide üürikulud, valvekulud). Võlgnik, kes peab andma välja asjast saadud tulu, on kohustatud võlausaldajale välja andma ka tulu, mida ta sai viivituses oldud aja jooksul. Võlausaldaja viivituseks loetakse VÕS § 119 mõttes ainult kohustatust võlgniku sooritusele võlausaldajana kaasa aidata. Seega satub võlausaldaja viivitusse ainult siis, kui ta rikub kohustust, ilma milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja
Viivituse ajal asja hoidmisega tekitatud kulud peab kandma võlausaldaja kui kohustust rikkunud pool. Hüvitamisele kuuluvad ainult mõistlikud kulud, mis on seotud asja hoidmisega võlausaldaja viivituse tõttu, mitte ei tulene võlgniku asja hoidmise kohustuse täitmisest (st täiendavad ruumide üürikulud, valvekulud). Võlgnik, kes peab andma välja asjast saadud tulu, on kohustatud võlausaldajale välja andma ka tulu, mida ta sai viivituses oldud aja jooksul. Võlausaldaja viivituseks loetakse VÕS § 119 mõttes ainult kohustatust võlgniku sooritusele võlausaldajana kaasa aidata. Seega satub võlausaldaja viivitusse ainult siis, kui ta rikub kohustust, ilma milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja
kohtuistungile. Ebameeldiva üllatusena jõudis paari päeva pärast temani tagaseljaotsus, kus A hagi oli rahuldatud A taotlusel põhjusel, et B esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Kas ja mida saab B oma õiguste kaitseks teha? §415 kaja esitamine 9. Töövõtja A esitas tellija B vastu hagi ehituse töövõtulepingu järgse tasumata tasu väljamõistmiseks. B arvates ei võlgne ta A-le midagi, kuna tehtud töö on puudustega ja osaliselt tegemata ning osalt viivituses, mistõttu võlgneb A talle raha puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ja leppetrahvina. Oma nõuded on ta tasaarvestanud A nõudega. A vaidleb tasaarvestusele vastu ja märgib muu hulgas, et tasaarvestuseks tuleb esitada vastuhagi ning pealegi on B nõuded ebaselged ja ta saab esitada neile vastuväiteid. Milline hinnang anda õiguslikule olukorrale? 10. Erakonna R liige A esitas R vastu hagi erakonna üldkogu otsuse tühisuse tuvastamiseks,
korral ei teadnud jämeda lohakuse tõttu, et ta ei ole valduseks õigustatud, või kes saab hiljem teada, et ta ei ole õigustatud. 2. Valdaja, kelle vastu on esitatud hagi valdaja õiguslik seisund võrdsustetakse ebaaususega, et alates hagi esitamisest peab valdaja arvestama võimalusega, et tal ei ole õigus ja tal tuleb asja suhtes käituda teisiti, kui siis, kui tal oleks kahtlematult õigus. 3. Deliktne valdaja ja viivituses olev valdaja · par 992 vastutab valdaja, kes on muretsenud endale valduse keelatud omavoliga või karistatava tegevusega, lubamatust tegutsemisest tulenevate kahjutasu eeskirjade kohaselt. · Par 990 II ebaausa valdaja vastutust suurendatakse ka siis, kui ta viivitab asja väljaandmisega. Ta vastutab siis kogu kahju eest, ka asja ja tema viljade väljaandmise juhusliku võimatuse eest (par 287) Põhimaterjal: Kommentaar §§ 80 - 90.
) mitte alates kahjuhüvi- tise sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS 113 lg 2). (vt Tampuu lk 114-115) Nt: A sõidab sõiduautoga surnuks teele ette jooksnud koera. Ta saab kahe nädala pärast teada, et koera omanik oli B. Ta maksab B-le järgmisel päeval hüvitise. VÕS 113 lg 2 mõtte kohaselt ei ole A olnud viivituses B-le hüvitimse maksmisega, kuigi ta ei maksnud B-le hüvitist kohe pärast kahju tekkimisest teadasaamist. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht? Tähtsus seisneb kohtualluvuses. Pm ka võimalik, et tegu pannakse toime ühes kohas ja kahju tekib teises kohas. TsMS 94 : kannatanu võib esitada hagi nii teo toimepanemise koha järgi kui ka kahju tekkimise koha järgi.
Lepingu täitmist võib takistada ka võlausaldaja, kellest tuleneva asjaolu tõttu ei saa võlgnik lepingut täita või kui ta keeldub täitmise vastuvõtmisest. Võlausaldaja viivituseks nimetatakse olukorda, kui ta ei võta õigustamatult täitmist vastu. Samuti satub võlausaldaja viivitusse kui ta VÕS § 95 lg 6 kohaselt keeldub kviitungi, tunnistuse või võladokumendi väljaandmisest või pealdise tegemisest. Kui võlausaldaja on viivituses, vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tekib õigus raha ja väärtasju ning dokumente hoiustada vastavalt VÕS § 120125. Nõude loovutamine VÕS § 164 võib toimuda võlaõigussuhtes võlausaldaja vahetumine st nõue võib muutuda iseseisvaks käibevõimeliseks esemeks. Nõude loovutamine on leping senise võlausaldaja (loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel,
kindlaksmääratud asja (VÕS § 77 lg 4). Viivituse ajal asja hoidmisega tekitatud kulud peab kandma võlausaldaja kui kohustust rikkunud pool. Hüvitamisele kuuluvad ainult mõistlikud kulud, mis on seotud asja hoidmisega võlausaldaja viivituse tõttu, mitte ei tulene võlgniku asja hoidmise kohustuse täitmisest (st täiendavad ruumide üürikulud, valvekulud). Võlgnik, kes peab andma välja asjast saadud tulu, on kohustatud võlausaldajale välja andma ka tulu, mida ta sai viivituses oldud aja jooksul. Võlausaldaja viivituseks loetakse VÕS § 119 mõttes ainult kohustatust võlgniku sooritusele võlausaldajana kaasa aidata. Seega satub võlausaldaja viivitusse ainult siis, kui ta rikub kohustust, ilma milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse
vastuvõtuviivitusse (mora creditioris). - Sellisteks viivitusteks loetakse: VÕS § 95 lg 6 keeldumist kviitungi väljaandmisest, VÕS § 96 lg 4 järgi võladokumendi väljaandmisest. Praktikas on sellisteks nt ehitustööde alustamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni esitamisega hilinemine, kauba hilinenud vastuvõtmine või kokkulepitud kohas kauba vastu võtmata jätmine. - Kui võlausaldaja on viivituses, võlgnik vastutab vaid siis, kui ta rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnikupoolne kerge hooletus ajal, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses, ei too kaasa vastutust. Võlausaldaja ei saa vastuvõtuviivituse ajal seaduses või lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutada osas, milles võlgnikupoolne kohsutuse rikkumine oli põhjustatud võlausaldaja vastuvõtuviivitusest. - täitmine: hoiustamine, müük
Tellijal on õigus avastada puudusi mitte kindlate perioodide lõpul, vaid ükskõik millal enne töö lõplikku valmimist. Tööde vastuvõtmisest keeldumisel eeltoodud alustel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt avastatud puuduste või defektide kohest kõrvaldamist. Kui Töövõtja ei ole puudusi ja defekte kõrvaldanud ning tööde vastuvõtuaktile ei ole pooled allakirjutanud hiljemalt lepingu p. 9.1. fikseeritud tähtajaks, loetakse töövõtja viivituses olevaks ning kohaldamisele kuuluvad lepingu p.9.8. fikseeritud sanktsioonid juhindudes LS paragrahvidest 646 - 649. 8.9. Katkestada tööde finantseerimine, kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi. Sellisel juhul on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt LS paragrahvile 647 lg.3, 118.. 9. Lepingu tähtajad ja finantseerimine. 9.1. Tööde tähtajad on toodud Lepingu lisas nr. 3. 9.2. Käesoleva Lepingu hind on: ___________________________________. Hind on toodud
annaabi.ee 
