Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viiteistkümneaastane Kapten". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dick, harris, herkules, nägid, vaala, neegrid, laevas, sand, kokk, tekil, kapteni, meeskond, leidsid, neegrit, hullu, neeger, jooksis, jacki, samuel, pilgrim, meremaal, koera, tekile, pettunud, hommikul, retke, tapnud, onni, vernon, viisteist, viieteistkümne, meremaale, seekordne, napp, sõbraga, asuski, kohusetundlik, tundis, mugavalt, pooleldiSISUKORD. 1.Peategelased... 2.Raamatu lühikokkuvõte... 3.Autorist... 4.Arvamused.../Minu arvamus... 5.Pilte raamatust... PEATEGELASED. Dick Sand-viiesteistkümne aastane kapten prõua Weldon-Pilgrimi omaniku naine väike Jack-prõua Weldoni poeg sugulane Benedikt-Jacki ja prõua weldoni sugulane Herkules,Akteon,vana Tom,Bat ja austin- viis neegrit kes leiti uppuva laeva pardalt Negoro-paha mees/Pilgrimi kokk Harris-ka paha mees keda nad kohtasid Aafrika rannikul Kapten Hull-Pilgrimi algne kapten Nan-prõua Weldoni abiline Dingo-koer kes leiti uppuva laeva pardalt RAAMATU LÜHIKOKKUVÕTE. Kahemastilisel pilgrimil oli olnud halb saak,sest meeskond kes oli palgatud vaalapüüdjateks ainult nurisesid.Nii,et pilgrim põõrdus tagasi sadamasse Uus Meremaale Aucklandi,et uusi merelisi palgata,kuid kõik väärt mehed olid juba merel.
Viieteistkümneaastane kapten Autor: Jules Verne Pealkiri: Viieteistkümneaastane kapten Tegevusaeg: 19. sajand Kesksed tegelased: Dick Sand Raamatu peategelane. Julge, kohusetundlik ja hooliv. Järeldan seda sellest, et noor poiss oli nõus võtma enda peale nii suure vastutuse nagu seda oli laeva kapteni amet. Ta muretses mandrile sattudes kõigi heaolu pärast. Ta mõtles tihti endamisi, et kui ta oli kapten merel, siis peab ta olema seda ka maa peal. Neegrid Bartholomeus ehk Bat, Tom oli vana neeger ja Bati isa, Austin, Akteon ja Herkules. Kõik neli nooremat olid hea kehaehitusega ja väga tugevad aga eriti paistis
Jules Verne 3. veebruar Viieteistkümneaastane kapten Dick Sand oli 15 aastane laevapoiss laeval nimega „Pilgrim“, aga traagilise sündmuse tõttu laeva õige kapten Kapten Hull hukkus ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Ta oli sunnitud seda tegema, sellepärast, et kellegil teisel polnud piisavaid kogemusi. Noor kapten tahtis jõuda Ameerika rannikule, et oma tähtsad reisijad maha panna. Ta oskas laeva asukohta ainult logi ja kompassi abil ligikaudselt määrata. Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis
kallistuste, suudlustega ja mängudega ema tuju tõsta. Neist said väga head sõbrad. Ema ei vajanud kellegi teise seltsi, talle piisas Cedricust. Cedric hüüdis ema kallimaks mitte emaks, sest nii kutsus teda ka isa. Cedric õppis varakult lugema ja rääkis tõsistest asjadest (poliitikast). Cedric suhtles täiskasvanud inimestega. Ta võis nendega pikalt arutada maailma asjadest. Tema parimaks sõbraks oli õel kaupmees Hobbs, kes armastas Cedricut väga. Teine hea sõber oli kingaviksija Dick. Ühel päeval, kui Cedric vestles Hobbsiga krahvidest, et need ei ole head inimesed, tuli Cedricule järgi Mary (Cedricu hoidja ja sõber) ning viis ta koju, sest ema pidi temaga kohe kõnelema. Kodus oli võõras mees, nimega Havisham. Ta oli advokaat, kes teatas, et Cedricul on Inglismaal vanaisa krahv Fauntleroy ning Cedric peab temaga kaasa minema Vanaisa on väga haige ja Cedric on ainuke pärija, kellest saab krahv. Cedric oli väga elevil kuid tal oli kahju lahkuda oma sõpradest
ilmsiks, et skvaier, kui suur lobasuu oli välja rääkinud saladuse aarde kohta. 11. Skvaier oli palganud algselt oma poolt u. 8 meest (s.h. ka kapteni) ning siis oli ta kohtunud kokaga (kes oli tegelikult mässaja ja piraat), kes lubas kaasa võtta tuntud mehed, kes pidavat olema väga kohusetundlikud meremehed (tema käsilased). Nii saigi skvaier kiiresti kokku meeskonna. 12. Jim ja arst läksid Bristolisse. 13. Jim kohtus kokaga tema kõrtsis ning ta avastas, et kokk on väga sõbralik ja tubli mees, seega usaldas ta teda ning tema valitud meeskonda. Ta ei kahelnud koka õigsuses. 14. Meeskond vedas kõik varud laevale ning seati end sõiduks sisse. 15. Kõik töötasid täies hoos ning kõik näis hästi laabuvat. 16. Jim läks enne magamaminekut õunatünni omale õuna tooma, kuid seal oli vaid paar tükki järel. Seega pidi ta ühe kättesaamiseks sinna sisse ronima ning seda ta tegigi. Ta jäi kogemata tünnis magama. 17
kes oli Dickile sügava mulje jätnud. Nicole oli kliinikus, sest pärast isa poolt seksuaalset ärakasutamist oli tal tekkinud neuroos. Pärast esimest kohtumist tekkis neil pikk kirjavahetus. Nicole seisund paranes ja kui Dick tagasi tuli oli neiu põhimõtteliselt terve, mees armus ja tunded olid vastastikkused, kuid kliinik ei lubanud sellel rohkem areneda ning Diver oli sunnitud jälle lahkuma. Dick sõitis Cauxi ja nad kohtusid uuesti. Nicole oli koos vanema õe Bethiga, Ta käib välja idee sellest, et Chicagost peaks kindlasti olema võimalik leida mõni arst, kes Nicole´ga kokku viia. Idee läheb käiku siiski teistmoodi, saadakse nõusse Beth ning Diver ja Nicole abielluvad. Neile sünnib kaks last - tütar Topsy ja poeg Lanier. Nad suvitavad Rivieras Villa Dianas, kus neid külastavad väga paljud erinevad tegelased, helilooja Abe North koos abikaasa Maryga, seiklushing
,,Saladuslik Saar'' Autor:Jules Verne Lehekülgede arv:620 Ilmumisaasta:1954 Peategelase nimi ja iseloomustus: Smith oli põhjaameeriklane,kõhn,kondine,hallinevate juuste ja tihedate vurrudega,leegitsevate silmadega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja esmajärguline teadlane, ta oli 45 aastane.Ta oli leidliku vaimu ja osavate kätega mees. Kuna Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ei valmistanud miski talle raskusi. Ta oli suurepärase iseloomuga, igasuguses olukorras säilitas ta enesevalitsuse. Cyrus Smith oli oma reisikaaslastele suureks abiks, tänu tema suurtele teadmistele ja käteosavusele said merehädalised päris hästi hakkama üksikul saarel. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus: Gidion Spilett oli pikka kasvu, 40 aastane, ta kandis punakavardjundiga põskhabet.Ta pilk oli rahulik, terav ja kõike märkav.Ta oli harjunud hetkega haarama kõike vaatevälja üksikasju.Spilett oli tugeva kehaehitusega. Ta oli juba 10 aastat ,,New York He
aega arvestada, ning laua ja tooli. Tal oli ka koer ja kaks kassi. Vahepeal jäi robinson haigeks, ning tal olid vappehood. Kui robinson oli terveks saanud hakkas ta saarel ringi uurima , ta leidis viinamarju , meloneid ja sidruneid. Kahjuks läksid viinamarjad kottides katki, ning ta otsustas neid kuivatada ja hiljem rosinatena neid süüa. Hiljem tegi Robinson puuviljade juurde oma suvemaja , ta tegi seda samamoodi nagu oma üldist elamist. Ta hiljem külvas ka otra ja riisi mis olid laevas olnud, aga need ei läinud kasvama, kuna oli vale aeg neid külvata. Hiljem külvas ta ülejäänud teraviljad ning ta sai omale piisavalt vilja. Ning suvemaja vaitara oli kasvama hakanud. Ta tegi samasuguse vaitara ka oma põhikodule ümber. Päras tegi robinson veel korve ning hiljem ka savipotte. Ta tegi ka leiba viljadest mida ta oli kasvatanud, ning leidis ka papagoi, kelle ta kõnelema õpetas. Hiljem tegi robinson endale kanuu millega ta tahtis teha ringi ümber saare, aga vees oli
Selles majapidamises elasid endised sotlased O'Moore'id. Neid võeti vastu suure külalislahkusega. Peremees ei teadnud midagi laeva hukkust, küll aga väitis üks tema tööline, et tema on üks "Britannia" liikmetest kes oli ellu jäänud, siis langenud põliselanike kätte ja sealt põgenenud praegusesse kohta. Mehe nimi oli Ayrton. Siis veel ei teadnud keegi, et tegelikult oli ta nimi Ben Joyce ja ning ka seda, et ta polnud laeva hukku ajal enam laevas, vaid mässu ässitamise pärast ja laeva enda kätte võtmise tahte eest Austraalis laevalt maha pandud. Ayrton võeti laeva meeskonna liikmeks. Samal ajal kui teised pidid liikuma mõõda Austraalia mandrit ida kalda poole lootuses Harry Granti tee pealt leida, pidi Tom Austin koos meeskonnaga laeva kruvi mida ise ei saadud parandada sadamas ära parandama ja siis teistele järgi sõitma ida-rannikule. Mõõda maad minejad olid vahepeal suurte raskuste ees
Lõpuks langes kuninga valik Vasco da Gamale. 8. juulil 1497 asus Lissaboni eeslinna sadamast teele väike eskaader. Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal peatasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis eskaader keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid surema. Lõpuks valendasid kollakatel randadel esimesed linnad. Nende elanikud olid araablased. Araabia kaupmehed uudistasid ootamatuid külalisi vaenuliku imestusega.
Kapten Tonks Reisi algus Elas kord üks mees, kes oli vaene laeva kapten. Ta reisis ülemaailma koguaeg ja peatus ,et tuua kaupa juurde või siis mehi juurde värvata. Ükskord ühel ilusal päeval maabus kapten Hiinas ja värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis. Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda aga ainult mõned said laeva pardale. Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi. Kuni järsku hakkas kahurikuule lendama, rahvas läks
Referaat kirjandusest "JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED raamat ekspeditsioonist põhjapoolusele : Koostas : Klass : Juhendaja Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Jules Gabriel Verne (8. veebruar 1828 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere. Jules Verne sündis Nantes'is advokaadi perekonnas esimesena viiest .lapsest ja veetis lapsepõlve oma vanavanemate juures Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima ja 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutama ooperilibretosid. Kui isa sai
Merel käskis Vana ehk kapten teha proovisukeldumist. Järgmisel päeval tehti mõned õhhäire õppused, kuna taheti näha, kuidas ja kui kiiresti meeskond suudab reageerida.Üle kuu aja sõitsid nad merel tühja, mehed olid väsinud ja tüdinud. Kõik tahtsid juba actionit, kuid mida ei tulnud olid vastaste laevad. Peale kuuaja tühja seilamist said nad telegramm, kus seisis, et neist natuke eemale on oodata tommyde konvoid. Kapten arvas, et 24h jõuvad nad kohale küll. Kohale jõudes nägid nad ühte inglise laeva ja Vana oli valmis tulistama, kuid ootas, et laev natuke lähemale jõuaks. Kuna aga merel oli tugev torm ja kõrged lained jõudis see laev liiga kiiresti nende juurde ja nad ei jõudnud enam tulistada vaid pidid nii kiirelt kui võimalik sukelduma. Nad olid tükk aega vee all ja hävitaja pommitas neid süvaveepommidega ja tiirutas nende kohal natuke aega. Lõpuks ikkagi olukord rahunes ja hävitaja liikus edasi. Nad
arutlesid rahastajad tunde, päästepaatidest vaid 10 minutit. ,,Titanicu" rahastajad ei tahtnud, et pikk päästepaatide rivi varjaks esimese klassi reisijate vaate merele. ,,Titanicu" kapteniks sai Edward John Smith, kes oli oma 26-aastase teenistuse vältel olnud kapteniks 17. laeval. ,,Titanicule oli ettenähtud rohkem kui 900 meeskonnaliiget, kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% ) 2. Masinaruumis 325 inimest ( 36, 1% ) 3. Teeninduses ja toitlustuses 494 inimest ( 56 , 4%) Kuna vettelaskmisel ahter ees ei tohi olla laev liiga raske, tuli laev lõpuni ehitada alles sadamas. ,,Titanicu" vettelaskmisest kuni esimese reisini oli kavandatud 305 päeva. Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis.
lasi teistel oma jookide eest maksta, ta oli mõtlemiselt üsna heidik ja ei kartnud kellelegi halvasti öelda, käitus naiste suhtes ebaviisakalt. Töötas maalijana peale seda kui ta kaasa võetud raha otsa sai, ta maalis väga hästi kuid teda ei huvitanud mida teised tema töödest arvasid ja niisiis ta ei andnud neid ka müüa. Jõuluõhtul said nad teada kus Str. Elas ja äksid teda vaatama, ta oli raskesti haige, voodis. Dick tahab tuua enda juurde et teda ravida kuid ta naine ei luba, ja ta pani mehele valiku kas tema või siis stri. Lõpuks aga suutis ümber veenda. Stir oli haige 6 nädalat. Naine ei rääkinud stri.iga kordagi kuid kandis tema eest hoolt.talle meeldis panna inimesi enda järel koristama, ühel päeval kui nad koos maalisid, siis ajas stir. Dircki oma kodust välja ilma sõnagi ütlemata. Dirck tahtis teda välja ajada ja siis selgus et ta oma naine oli ka otsustanid striga koos minna.
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks lo
Autor sai sealses riigis Brobdingnagis väga kuulsaks, ning ta lõbustas kuningat ja kuningannat. Aga komandal aastal, autori saabumisest saatis ta oma hoidjaga kuningat ja kuningannat reisil riigi lõunarannikule. Kuid ühe juhuse tõttu viis kotkas ta kandekastis minema. Kuna veel kaks kotkast tahtsid ka tema saaki, siis kukus kast koos Gulliveriga merre, õnneks alguses tuli vett pragudest vähe. Natukese aja pärast päästis üks laev ta. Õnneks ei olnud laevas mitte hiiglased, vaid täiesti tavalised inimesed, Inglismaalt. 3.juunil 1706.aastal jõudis laev õnnelikult Inglismaale... Kolmas seiklus: 5.augustil 1706 asus Gulliver teele Ida-Indiasse, töödates arstina. Kui nad peatusid Tongkingis, said nende laeva kätte kaks piraadilaeva. Piraadid viskasid ta üksinda paadis vette, ning autor jõudis kolme tunni pärast ühele asustamata saarele, siis teisele, kolmandale, neljandale, ning lõpuks jõudis viiendale saarele, mis oli samuti
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis temast teha seadusetundjat, kuid poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu ja
Lõpuks langes kuninga valik Vasco da Gamale. 8. juulil 1497 asus Lissaboni eeslinna sadamast teele väike eskaader. Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis eskaader keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid surema. Lõpuks valendasid kollakatel randadel esimesed linnad. Nende elanikud olid araablased. Araabia kaupmehed uudistasid ootamatuid külalisi vaenuliku imestusega. Nemad ja ainult nemad tohtisid
Pärnu Ühisgümnaasium James Cook Goegraafia Koostaja:Karl Tulmin Klass: 7B Juhendaja:Marge Kurm Pärnu 2012 James Cook James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal on arvude jaoks andi". Nii läksk
sellega suhteliselt vähe raha, saadi nende tegevusele jälile ning laev konfiskeeriti tolli poolt. Vahepeal oli vaikne elu.. Harry leidis uue töö, mis tõi elatamiseks vaevalt raha sisse ning tulevik polnud kindlustatud. Seejärel tuli neljalt kuubalaselt hea pakkumine neid jällegi üle viia, lubades Harryle hea summa raha ja kindlustuse. Harry kõhkles, kuid oli nõus ning võttis Alberti endaga kaasa, kuna too oli kiire, abivalmis ja hea sõber. Ajal mil mehed laeva korrastasid nägid nad eemalt pangaröövi.. Kui nad taipasid, et needsamad kuubalased, keda nad pidid üle viima nende paadi juurde jooksevad, suured rahakotid käes lõid mehed jahedaks. Albert oli mees, kes ei teinud kärbselegi liiga ja ta poleks kunagi halvale teele läinud, maksku mis maksab, mistõttu hakkas ta kuubalastele sõnadega vastu. Järmisena nägi Harry Albertit teki põrandal lamamas, kuul peas. Tal
nad oma põlle sisse korjanud ning taadi tarre viinud. Taat küsis neilt mõistatusi. Kui tark sai aru, et need olid pealtamaa naiste pojad, kes käivad tarkusi kogumas käskis ta tütrel mehed tagasi sinna viia, kus too oli nad korjanud. Keeletark sai sellest aru ja palus piigal viia neid merekaldale, piiga viis nad sinna. Hiigla tütar puhus nende laevale hoo sisse ja ,,Lennuk" sõitis edasi põhja poole. Varsti nägid nad virmalisi. Päike oli peitu läinud, Uku oli armuandeks pannud virmalised vehklema, et Kalevipoeg näeks edasi sõita. Lõpuks jõuti Penisabaliste maale, neeed olid inimesed, kelle pool kehast oli koera oma. Nad ei lasknud kedagi kaldale, Kalevipoeg otsustas nendega võidelda tappis neid tuhandeid , lõpuks sai ühe kõrvi täku omale, ning kihutas sellega penisabalisi tapma. Kuid üks võõras mehike jäi risti ratsu ette seisma ja hobune komistas ning kukkus samblasoosse
lossist välja, sai Lissabonis kivikildudega haavata – minestas, sai terveks, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj patukahetsusrüü + mirta e müts (alaspidi leegid, sarvedeta/sabata kuradid), laulu ajal peksa, oimetu – sai andeks patud, 2min 2 meest tappis, Cadizis laeva sõjaline kapten. Sai aru vigadest ja võttis mõõduka hinnaga kajuti laevas + otsis endale kaaslase – Martin. Terviserike reisiväsimusest – võttis tõsise pöörde, preestrid tahtsid matuste pabereid ajada juba, tervenes. • Härra Thunder-ten-tronckhi – parun, loss, Vestfaal(Saksamaa),kuul pähe • Talupoisid – koerapoisid + külavikaar ülema hoovivaimulikud • Paruniproua – 350naela raske, raiuti tükkideks • Candide isa – aus härrasmees, aga ainult 71 põlve aadlik
Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas. Talle lähenes üks härrasmees. ´´Preili. Kas te annaksite mulle au teiega tantsida?´´ Daam lihtsalt noogutas ja nad asusid tantsima. Läheme tagasi nüüd nende kahe madruse juurde, kes veest ühe vaadi leidsid. Nad üritasid seda
Leidsid Porthose. 26.D`Artagnan leidis haavatud Aramise külalistemajast ülesse. Aramis tahtis elada edasi oma usuelu. Aramis rääkis oma eluloo usust. 27.D`Artagnan leidis ülesse ka Athose, kes oli majas, kuhu ta jäi, keldrisse peitnud ja nüüd mitte välja tahtnud tulla. D`Artagnan tõi sõbra siiski välja koos teenriga ja mehed jõid ööläbi. 28.Athos ja d`Artagnan sõitsid oma teenrite hobuse seljas tagasi(teenrid olid jala), tagasiteel nägid Aramist ja Porthost. Kõik mehed, koos oma teenritega suundusid ikkagi tagasi oma kodupaika(Prantsusmaale). Kuna aga varustus oli lõpukorral, arvutasid nad kokku, et neil on vaja veel umbes 8 tuhat liivrit(jõudsid koju). 29.Kõik mehed üritasid plaani välja mõelda, kuidas 8000 liivrit saada. Porthos kohtus kirikus oma kunagise armastatuga(advokaadiemandaga). 30.D`Artagnan ja Blanchet suundusid Saint-Germani poole(de Treville`i tallist võetud hobustega)
Seepeale ütles Kolumbus, et nad sõidavad edasi kuni joogivett jätkub. Meeskond sai aru, et ka kapten on samades elutingimustes ja nõustus siis edasi sõitma. Viimased päevad enne 12-ndat oktoobrit olid kõige raskemad. Toidumoon sai juba ammu otsa ja alles oli ainult joogivesi, see aga palju jõudu ei andnud. Mitu korda tekkisid tülid, kuid lõpuks rahunesid kõik ikka maha, sest arvati, et ees ootavad vürtsid ja suured rikkused. Nende mõtetega sõidetigi edasi. 12.oktoobril nägid mehed lõpuks maad. Kolumbus ja ohvitserid võtsid paadi ja sõitsid sellega maale. Selle maa põlisasukad võtsid külalisi hästi vastu. Christopher arvas, et ta avastas lõpuks India ja nimetas neid inimesi indiaanlasteks. India asukad nimetasid end ja oma maad aga Guanahaniks. Indiaanlased olid pikka kasvu, nad kõik olid kuni 30 aastat vanad. Neil olid pikad juuksed- umbes vöökohani või seljani. Näod olid vaskpunased ja suurte
Ka laeva meestele valmistati korralikud riided, et neil laevareis ilusti õnnestuks ja ei juhtuks õnnetusi. Laev asus teele, sõitis mitu päeva. Soome sortsid muutsid aga ilma tormiseks, mille tõttu ei teadnud tark tüürimeeski kus nad viibisid. Keeletark küsis lindudelt teed. Need soovitasid esimesele võõrale maale purjetada, mida nad peale tormi möödumist näevad, kui päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat
Ka laeva meestele valmistati korralikud riided, et neil laevareis ilusti õnnestuks ja ei juhtuks õnnetusi. Laev asus teele, sõitis mitu päeva. Soome sortsid muutsid aga ilma tormiseks, mille tõttu ei teadnud tark tüürimeeski kus nad viibisid. Keeletark küsis lindudelt teed. Need soovitasid esimesele võõrale maale purjetada, mida nad peale tormi möödumist näevad, kui päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas,
Selles sadamas asusid laevale ,,Nadezda" välismaised teadlased: sakslased Tilesius ja Langdorf ja sveitsi astronoom Gorner. Oktoobris läbiti Kanaari saarestik. lk.13 ÜMBER GORN'i NEEME 26.novembril 1803.a. Ületasid vene laevad esimest korda ekvaatori ja jõudsid Lõuna poolkerale. See oli suur pidu: kahurite saluut, pidulik lõunasöök. Üks madrus oli kandis Neptuni kostüümi. Ta jooksis mööda laeva ja pritsis inimesi märjaks. 18.detsembril nägid meremehed Brasiilia kallast. Tookord oli Brasiilia Portugali kolooniaks. Meremehed astusid maale Destero linnas. Kuberner võttis venelasi väga hästi vastu. Tema seltsis võeti vastu uus, 1804.a. Imelik oli võtta vastu Uut Aastat sellisel palaval ööl Lõuna poolkeral oli suvi. Alles veebruarikuul lahkusid vene laevad Desterost, aga märtsis jõudsid nad Gorni neeme juurde, kus aga laev ,,Nadezda" läks laevast ,,Neeva" lahku. Teekond lõunasse jätkus
mindi edasi lõuna suunas. Cook tahtis jõuda selgusele, kas siis üldse on olemas suur Lõunamere-manner, millest nii palju räägiti, millesse aga temal ei olnud erilist usku. 7. oktoobril jõuti Uus-Meremaale ja Cook nägi varsti, et see oli huvitav maa suurepärase kliimaga. Nüüd oli vaja välja selgitada, kuidas pärismaalased tulijatasse suhtuvad. Kui väike maabumis-ekspeditsioon lähenes rannale, seisis seal salk pärismaalasi, kes nägid välja väga iseäralikud. Nad olid riietatud taimekiududest valmistatud rõivastesse ja juuksed olid neil sõlmitud üles. siin kohtas Cooki meeskond esimest korda maoorisid. Kui Cook oma meestega rannale lähenes, põgenesid pärismaalased oma onnidesse. Mitu korda üritati näidata, et nad ei taha midagi halba, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui edasi liikuda. "Endeavour" purjetas edasi lõunasse.
Referaat R.L. Stevenson "Aarete saar" (nimi) ... Klass Õpetaja: ......... 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Autorist.....................................................................................................4 Aarete saar................................................................................................5 Lemmikkoht..............................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus Valisin selle raamatu, kuna ma ei leidnud teisi raamatuid. Ega ma poleks
Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida. Foiniiklased purjetasid ka Punasel merel ja India ookeanis. Vanad raamatud räägivad, et Foiniikia meremehed võtsid Egiptuse vaarao käsul ette merereisi ümber Aafrika. Reis kestis kolm aastat. Reisi kestel tehti 2 korda pikem peatus, külvati maha teravili ja sõideti edasi alles peale lõikust. Kõige üllatavam tundus meremeestele, et sõidu alguses asus päike taevas neist vasakul, kuid edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale. Foiniiklastest veelgi agaramad meresõitjad olid nende järeltulijad kartaagolased. Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.) Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini. Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu.
kuhugi läks. Lõpuks tuli kätte Scotti saatmis aeg.Mindi sadamasse aerikut ootama.Scott astus pardale ja Valgekihv samuti.Scott patsutas Valgekihva ja Valgekihv vaatas talle kurvade silmadega otsa."Ei.Ma ei suuda.Ma võtan Valgekihva Lõunamaale kaasa," lasusu lõpuks Scott.Matt ainult muheles ja lehvitas Scotile. Pikk teekond läbi linna, mürisevate autode vahelt, oli viinud neid maale, Scotti koju.Neile tuli vastu koer Collie ja Dick.Nad hüppasid kohe Valgekihva kallale ja alati tekkis neil rüselus.Majas elas Scoti isa ja ema, Scoti õed Beth ja Mary, isanda(selleks pidas Valgekihv Scotti) naine Alice ja ta lapsed Maud ja Weedon.Valgekihv vihkas lapsi ja nende puudutusi.Samuti vihkas ta Collit ja Dicki, kes teda kunagi rahule ei jätnud. Lasteg ja kogu pererahvaga harjus ta kiirest.Kõik olid Valgekihva kiindunud, kuid too armastas ainult Scotti.Dick ka enam ei teinid temast välja, kõik oli suurepärane.Ainuke
annaabi.ee 
