Vesipeits 3 Keemiline tumendamine 3 Sellakid, vahad ja õlid 4 Polituurid 4 Vahad 4 Õlid 4 Lakid 4 Kasutatud kirjandus 5 Ettevalmistus ja lihvimine Enamik mööblitükke ja tislerdisi tuleb ka peale kõige hoolikamat hööveldamist või kaapimist üle lihvida. Ärge kunagi enne viimistluskihi pealekandmist koonerdage ettevalmistustele kuluva ajaga. Põhjalik lihvimine võib olla tüütu, kuid sellega tagate ühtlase puidupinna, millel tuleb esile kogu selle ilu.Kohati on mõistlik mõelda enne viimistlus katte peale kandmist eelkarestusele, see paremini haakuks. Lihvpaberid Kolm kõige tüüpilisemat lihvpaberitüüpi on granaat-. Alumiiniumoksiid- ja ränikabriidkattega lihvpaberid. Lihvpaberi tähistus ehk selle karedus on trükitud selle tagaküljele, kõige rohkem
Eesmärkideks võivad olla: · Konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest · Konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks · Konstruktsioonide muutmine nägusamaks. Jagatakse 3-e rühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdumaterjalid. 2. Mis on värvmaterjal? Värvmaterjal (värviline või värvitu) kantakse pinnale vedelas olekuss. Seal ta kuivab või kivistub ja tekitab viimistluskihi. Värvmaterjalide põhikomponendiks on mitmesugused liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. 3. Loomseid liime saadakse? Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse?
JÄIKUS ALUSPÕRAND PEAB OLEMA LIIKUMATU JA EI TOHI TOLMATA PUHTUS PÕRANDAPIND PEAB OLEMA PUHAS, ERITI KUI KATTEMATERJAL LIIMITAKSE PÕRANDALE. KAREDUS PEAB OLEMA NÕUTAV SILEDUS ALUSPÕRANDA OMADUSED PINNA RIKKUMATUS EI TOHI OLLA PAINDE- , PINGE VÕI KAHANEMISPRAGUSID TUGEVUS SELLE TUGEVUSE MÄÄRAB PROJEKT KANDVUS PEAB TÄITMA KANDVUSNÕUDEID ALUSPÕRANDA OMADUSED ÜHENDUSED VASTAVALT NÕUETELE IMAMISVÕIME PEAB OLEMA PIISAVALT IMAV VIIMISTLUSKIHI NAKKUMISEKS NIISKUS ALUSPIND PEAB OLEMA KUIV BETOONPÕRANDAD TSEMENDIPIIMA EEMALDAMINE - EEMALDATAKSE MEHAANILISELT (LIHVIMISEGA) ENNE BETOONI LÕPLIKKU KIVISTUMIST - EEMALDATAKSE PEITSIMISEGA KÕIGEPEALT KASTETAKSE PÕRAND MÄRJAKS, SEEJÄREL KASTETAKSE CA 10%-LISE SOOLHAPPELAHUSEGA, LASTAKSE HAPPELAHUSEL TOIMIDA 5 .... 10 MIN JA UHUTAKSE PINDA ROHKE VEEGA HARJATES TUGEVA HARJAGA PÕRANDA NIISKUS BETOON PEAB OLEMA 4-6 NÄDALAT VANA NIISKUS ERINEVATEL PÕRANDATEL :
Laehari - tsemendipiima ja vee pealekandmiseks Müürimeisel - kivikrohvile erineva faktuuri andmiseks Müürivasar - krohvikonksude naelutamiseks ja pinna puhastamiseks Liivaprits - seinte puhastamiseks tolmust ja mustusest Traathari - seinte puhastamiseks Käsihari - puhastamiseks ja pinna niisutamiseks Märkenöör Vesilood Elektridrell - segu segamiseks, vajalike aukude puurimiseks Krohvinuga Krohvipalett-siluti - mördi pinnale kandmiseks ja tasandamiseks Naelhari - poolplastse viimistluskihi töötlemiseks selle mustri andmiseks Luud - koristustöödeks, viimistluskrohvi tegemiseks Plekikäärid Krohvikellu - pinnale mördi kandmiseks, tasandamiseks, mördi segamiseks Ämber Liigendmeeter - väiksemate mõõdistamiste tegemiseks Pintsel- krohvipindade pesemiseks Rihtlatt - seina tasandamiseks ja kontrollimiseks Käsisaag Nöörlood - majakate tegemiseks Mördilabidas Mõõdulint - kuulub krohvija põhitöövahendite hulka ja seda on käepärasem kasutada
........................................................... 6 Lamellvilla tüübeldamine................................................................................................................6 Akna veepleki paigaldus..................................................................................................................... 6 Armeerimine....................................................................................................................................... 6 Viimistluskihi pealekandmine.............................................................................................................6 Lõpetustööd.........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................8
Krohvitüübid 1. Ilmastik 2. Sobiva õhu temperatuuri ja niiskusega 3. Eelneva töö ettevalmistamis taset 4. Ruumide kaitseks eraldamis võimalust Krohvimine koosneb järgnevatest tööoperatsioonidest: 1. Ruumide ettevalmistamiene krohvimiseks 2. Pinna ettevalmistamine krohvimiseks 3. Pindade loodimine ja majakate paigaldamine 4. Sisseviske kihi pinnale kandmine 5. Täitekihi pinnae kandmine 6. Viimistluskihi pinnale kandmine 7. Karniiside, avade viimistlemine 8. Kattekihi peale kandmine ja viimistlemine 9. Krovi hooldamine 10.Laepaneelide vaheliste vuukide viimstlemine Eriotstarbelised krohvid Tihenduskrohvid mitte ainult vett hülgavad vaid ka veetihedad kasutatakse sokli osas nii sees kui väljas Tellisahjude krohvimine enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt kolm kuud. Vuugid tühjendatakse 1 cm sügavuselt, puhastatakse ahi lahtisest savist
Kõrgematest kohtadest võib armatuurvõrgu muster läbi kumada, kuid värvus ei tohi näha ikka. Seejärel kantakse peale teine kiht, mis on eelmisest ½ õhem. Võrgu paanid paigaldatakse ülalt alla kogu fassaadi kõrguses. Ülekate naaberpaaniga peab olema ca 10cm. Armeering peab altpoolt soklisiini ära katma. Üks pind peab olema ühekorraga armeeritud, tuleks vältida jätkukohti. Kui see on siiski vältimatu, jäätakse viimase paani serv ilma seguta ca 10 cm ulatuses. VIIMISTLUSKIHI PEALEKANDMINE Kuivsegu segatakse veega, lastakse 10-15 min seista ja segatakse veelkord. Kindlasti peab eelnema kruntkiht! Viimistluskrohv kantakse pinnale: 1.Määrimisvõttega roostevabast metallhõõrutiga
Sellised lakid ei sarnane puidu sügavusse tungivate peitsidega, vaid on mõeldud põhiliselt välisuste ja aknaraamide toonimiseks ja kaitseks. NITROLAKK Kuivab üksnes lahusti aurustumise teel. Pinnale moodustub kile, mis lahustub uuesti, kui seda mikrolahustiga töödelda. Seetõttu lahustub iga uuesti lisatud lakikiht osalt ka eelmise kihi, kõik lakikihid sulavad kokku ja moodustavad ühtse tugeva kile. Nitrolakk moodustab täiesti läbipaistva viimistluskihi, mis puidu värvust praktiliselt ei muuda. Lakk kuivab väga kiiresti – juba poole tunni pärast võib uue kihi peale panna. Ka tolmuga ei teki seetõttu probleeme. Nitrolakk jääb oma kuuma-, vee- ja kulumiskindluselt alla polüuretaan- ja külm kõvenevale lakile, kuid on vastupidavam kui šellak. ŠELLAK Metüülalkoholis lahustatud šellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul, kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida. 19
Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavate materjalide. Füüsiline lagunemine -Enamus poorseid materjale allub siiskusest tingitud liikumisele- paisumisele jakahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist. Määrdumine -Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinudlaike on raske või koguni võimatu eemaldada. Suurenenud energiakulu -Vee aurustumiseks on vaja energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid juhivad ka soojust paremini kui kuivad konstruktsioonid Terviseriskid -Hoonetega seotud terviseprobleemid avaldavad mitmel moel:haöb enesetunne,
Kindlasti tuleks juba lakitud või õlitatud põrandat pidevalt hooldada: esmalt luua nii õlile kui lakile peale spetsiaalne kaitsekiht, mis võtab vastu esmase koormuse ning mida pidevalt tuleks uuendada vastavalt kasutuskoormusele. Selliste vahendite kasutamine pikendab põranda eluiga ca 30% ja hoiab põranda väljanägemise pidevalt uuena. TÖÖOHUTUS Kasutama peab kindaid, ruumi tuleks ventileerida ning samuti tuleks kasutada tolmumaski. NIPID Lihvida tuleb pikki puidusüü suunda. Viimistluskihi vahelihvil on hea kasutada pehmet peeneteralist lihviklotsi. Pehmeid lihviklotse on mugav kasutada ka liistude lihvimiseks. Spoonitud kihi korral tuleb olla ettevaatlik, et seda mitte läbi lõigata. Alati on oht, et servad ja nurgad saavad rohkem lihvitud. Kasutatud allikad http://www.antiigiveeb.ee/antiigiveeb/ope/moobel/lihvimine/ https://et.wikipedia.org/wiki/Lihvimine http://www.floorin.ee/et/hooldusjuhendid/101-puitporandata-lihvimine-ja- hooldus
Liigne kuivus (relat.niiskus 35% ja alla selle) ümbritsev liigkuiv õhk kisub puidu rakkudest välja vee. Selle tulemusel puidurakkude ruumala väheneb, mis omakorda toob kaasa puidu ruumala märkimisväärse vähenemise (tangensiaalsuunas on muutus ca 10% ehk 10 cm laiune puitdetail võib kahaneda 1 cm). Sõltuvalt eseme konstruktsioonist ja detailide kinnitusmeetodist (tapi liik,liimi omadused, jne.) võivad toimuda suured deformatsioonid (puidu lõhenemine, liimühenduste katkemine, viimistluskihi irdumine, vigastusd kattematerjalidel jne). Liigkuivus on iseloomulik kütteperioodil väikese kubatuuriga uutes elamutes, mille ehituskonstruktsioonides on kasutatud mittehingavaid materjale (plastikaknad, vesialuselised kattevärvid jne) On ebasobivad kunstiteoste s.h. muusikariistade hoidmiseks. Vajalik kindlasti õhuniisutusseade, mille odavamate mudelite kasutamine on kahjuks ebamugav. Liigne niiskus (70% ja üle selle). Puidu rakkudes olev ligniin tõmbab endasse
Nii saadakse viimistlus-materjal, mis jätab peaaegu täiesti läbipistva kihi ega muuda puidu loomulikku värvust. Läbipaistva šellaki eluiga on u 2 aastat. Kollase šellakiga katmisel saadakse väga kvaliteetne viimistlus. Suurem osa valmis-polituuridest on tehtud kvaliteetsetest šellakhelvestest, kuid kasutatakse ka traditsioonilisi käsitsi toodetud šellaknööpe. Kollane šellak, millest on vaha eemaldatud, nn läbipaistev kollane šellak, tekitab pinnale tugevama viimistluskihi. Granaatpunane šellak on sügava punakaspruuni tooniga ja seda kasutatakse mahagonile ja sellega sarnanevatele liikidele punase tooni lisamiseks. Eebenšellakit kasutatakse traditsiooniliselt klaverite viimistlemisel (saadakse kõrgläikega pind). Sisaldab musta peitsi ning liigsel katmisel kipub viimistlus puidusüüd peitma. Niiskuskindel šellak Kokkupuude niiskusega tekitab šellakiga viimistletud pinnale valged laigud.
jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristallidelgi purustav jõud. *Füüsiline lagunemine Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud liikumisele paisumisele ja kahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist. *Suurenenud energiakulu - Vee aurustumiseks on tarvis energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid juhivad ka soojust paremini kui kuivavad konstruktsioonid. *Terviseriskid Hoonetega seotud terviseprobleemid avalduvad mitmel moel: halb enesetunne, astma, allergia, sügelus, peavalu ja üldine väsimus. Paljud probleemid arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega /hallitus, materjalidest eralduvad kahjulikud ained).
Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades.
profiilid. *Iga tõmmis koosneb erineva suuruse ja kujuga üksikprofiilist. Sirgjooneliste tõmmiste tegemine *Paigaldatakse alumise ja seejärel ülemise juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollides neid vaaderpassi ja sablooni järgi. *Kantakse vööle üksteise järel ja vajalikke tehnoloosi vaheaegu arvestades kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükatakse juhtlattide vahel edasi. *Kantakse pinnale vedela viimistluskihi; *Viimistletakse üksikud kohad, mis sabloonist jäid, kasutades selleks pahtellabidat või hõõrutit. *Eemaldakse juhtlatid ja puhastakse servad. Kõverjooneliste tõmmiste tegemine *Kiilutakse avakülgede vahele laud ja tõmmise keskmesse lüüakse nael. *Aluspind puhastatakse ja karestatakse. *Kantakse krohvikihid peale, arvestades tehnoloogilisi vahaegu. *Kõverjoonelisi tõmmiseid tehakse sirkel sablooni abil *Vertikaaltõmmised tehakse pärast kõverjooneliste tõmmiste tegemist
Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti - kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist
Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus.Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi kleepmaterjalid- rullmaterjal, mis kleebitakse viimistletavale pinnale. Näiteks tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega
Mart Krais E3 Ehitus materjalid Penosil Niisketes ruumides tuleb ehituse või remondi käigus kasutada spetsiaalseid hüdroisolatsioonivahendeid, et vältida niiskuse sattumist konstruktsioonidesse ning hallituse tekkimist. Hüdroisolatsioonivahendid kantakse otse põrandale ja seinale (näiteks kivi-, betoon-, veekindlast vineerist vms aluspinnale) viimistluskihi (näiteks keraamilised plaadid, värv, rullmaterjalid) alla. Enne hüdroisolatsiooni- ja viimistlustöödega alustamist peavad seinaja põrandapinnad olema tasandatud, kuivad ning puhtad tolmust ning lahtistest osadest. Hüdroisolatsioonivahendid saab jagada pinna kasutusala järgi: Pinnad, mis satuvad otsesesse kokkupuutesse veega, tuleb katta nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer ja veetõkkevahendiga PENOSIL Premium Aquabrake Fiber.
vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. (lubi + tsement). · Teise kihiga (põhikiht) tehakse Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, krohvitav pind tasaseks. See kiht on näiteks 35/65/500 on lubitsementmört, milles ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema on 35 massiosa lupja, 65 massiosa tsementi ja seguga. 500 massiosa liiva. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müüritöödel. 5 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side- ja sisaldavaid tühimikke
töötlemiseks. Värvi eemaldamine puhuri, fööni või keemiliste vahenditega ei pruugi alati soovitud tulemusi anda. Lihvimine on mugavaim ja kiireim viis, mis annab ka kõige kvaliteetsema tulemuse. Liivapaberi kareduse valik sõltub sealjuures vana põrandalaua viimistlusest: kas selleks on värv, lakk või õli. Mida kõvem on viimistluskiht, seda karedama liivapaberiga peaks lihvimist alustama. Peale viimistluskihi oleneb liivapaberi kareduse valik loomulikult ka põranda üldolukorrast ehk sellest, kui sile on renoveeritav põrand, ja ka puidust: kas on tegemist pehme okaspuiduga (kuusk, mänd) või tunduvalt kõvema lehtpuiduga (tamm, saar, kask jm)." Esimene lihvimine tehakse karedama paberiga ja puusüü suhtes 45kraadise nurga all. Ääred lihvitakse päripäeva samas kareduses paberiga. Teine lihvimine peaaegu piki puusüüd tehakse paberiga, mille teralisus on 60
koormuskombinatsioonile EPN-ENV 1.1 reeglite alusel. (2) Konstruktsiooni omakaalu määramisel lähtutakse konstruktsiooni nimimõõtmetest ja materjali(de) mahukaalust. (3) EPN-ENV 1.1 kohaselt tuleb arvestada nii suurimat kui vähimat võimalikku omakaalu (näit. kui omakaalu täpne määramine on raskendatud, õhukeste betoonikohtide puhul või kui konstruktsiooni mõõtmed ja/või materjalid jäävad projekteerimisel lahtiseks. (4) Üldjuhul, kui õhukese viimistluskihi kaal on võrreldes konstruktsioonielemendi omakaaluga väike, ei ole viimistluskihi paksuse võimalikku kõikumist vaja arvestada. Viimistluskihi muutuvat paksust tuleb arvestada siis, kui see on tingitud konstruktsioonielemendi deformatsioonist või kui konstruktsiooni hooldamine võib nõuda täiendavate viimistluskihtide lisamist. (5) Sildade omakaalu määramisel tuleb kindlaks määrata teekatte, ühendusdetailide ning teetarvete ja -seadmete kaalu suurim väärtus,
Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. 9.5. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist
krohvilisandeid, mis on võimalik ainult tehases täpse doseeringuga. Kui krohvisüsteem koosneb ainult viimistluskrohvist tuleb rakendada täiendavaid kaitseabinõusid. Nendeks võivad olla: Kaitsta süsteemi fassaadvärvkattega või impregneeriga. Juhime tähelepanu, et ka siis kui süsteemile kantakse värvkate, on vajalik, et viimistluskrohv oleks vastavate lisanditega. Vastasel juhul ei ole krohv vett-hülgav. Enne viimistluskihi pealekandmist kanda aluspinnale sobiv eelkiht, mis vähendab aluspinna kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus. Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude
väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi plastne ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Liigitus Lubimört- kasutatakse kuivades ruumides seintel Lubi-kipsmört- kasutatakse lagede ja puidu krohvimisel Tsement-lubimört- Kasutatakse niiskemates kohtades Tsementmört- kasutatakse hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja kui krohvikiht hiljem asub vees 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust
veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. 41.Krohvimördid-olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Esimene kiht tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaüthtlase paksusega ja tuleb teha jägema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sialdus olema suurem kui müürimördil. Lubimört kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niisikust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lageda ja puitpindade krohvimisel. Lae
Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. 31. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevaltlubja sordist.
Krohvimördid- olemus, erinevad liigid- 05.05.2014 · Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega
konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest; konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks; konstruktsioonide muutmine ilusamaks. Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. Värvmaterjal. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus. Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi. Värvmaterjali põhikomponentideks on: liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. Kleepmaterjal . See kujutab endast õhukest rullmaterjali, mis kleebitakse viimistletavale pinnale. Näiteks tapeet. Plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi abil, 216 mördi abil,
100 mm ülespoole keldri põranda pinda); o varinat 3 –pinnaveetase kuni 0,5 m üle keldripõranda tasapinna, vt. Joonis 13.8. Siin on põhimõttelised lahendused. Konkreetse sokli/keldrikorruse puhul on vajalikud täpsustatud lahenduste väljatöötamine. ruumide kasutusotstarbe järgi – puitkorterelamutel renoveerimisjärgselt enim kasutust leidvad: o olmeruumid; o tehnilised ruumid. niiskustehnilise renoveerimise viimistluskihi valikul – puitkorterelamute keldrikorrusel enim kasutust leidva krohvviimistluse teostamisel: o eelnevate uuringute tulemusena on määratud veeslahustuvad faasinihkega soolad; o uuringute tulemusena ei tuvastatud märkimisväärses koguses veeslahustuvaid faasinihkega sooli ning saneerimise käigus on eelnevalt pinnad välja kuivanud. Joonis 13.6 Keldriseina põhimõtteline renoveerimislahendus tavalise pinnaseniiskuse
annaabi.ee 
