Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega
sugugi alla tolleaegsele Lääne-Euroopa kultuurile. Tänapäevaga võrreldes oli see siiski julm aeg, kus tapmised ja vägivald, nälg ja rüüstamised olid sagedased nähtused. 4 Skandinaavia ühiskond Viikingite ühiskonnas polnud kõik inimesed sugugi võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondlastel, kellele tihtipeale kuulusid suured maavaldused ja rikkused. Viikingikuningate võim oli siiski veel ebakindel ja piiratud, sageli nimetati kuningaks lihtsalt mõne viikingiretke juhti. Ülikud elasid oma perekondade, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega enamasti suurtes taludes või mõisates. 5 Suur osa inimesi olid vabad talupojad, kelle maatükid olid erineva suurusega sellele ühiskonnas suurem või väiksem sõnaõigus. Maaomanikest vabadel meestel oli hääleõigus tingil, s.o rahvakoosolekul, kus otsustati olulisi küsimusi, peeti kohut, valiti pealikke ja kuningaid. Neist tunduvalt enam oli aga seesuguseid vabu inimesi, kel omal
annaabi.ee 
