Ülestõus suruti maha. Vietnami sõda USA, Vietnam, 1) indo-hiina sõda(46-54) Vietnam oli Prants koloonia, USA lahkus 1972. 1973- Pariisi rahuleping- USA (1964-1973) Prantsusmaa, peale 2. MS kulutas V kommunistide liider Hochi Min välja lahkus. 1976 loodi ühtne Vietnami Sots Vabariik. NSVL, V Dem vabariigi. VDV-d prants ei tunnustanud. . järgnes Vietkongid sõda. Prants kaotas. V jagati kaheks, 1. P-V ehk V Dem Vabariik- kom(Hanai), 2. L-V ehk V Vabariik- lapitalistlik(Saigon) 2) 1964-73 Sõda oli julm, USA heitis pomme rohkem kui 2 MS lõpul. (P(NSVL, vietkongid) L(USA, liitlased) 7 milj. Tonni, napolmi, keemiarelva
o Seepeale NSVL ostab Kuubast suhkrut o Kuuba muutus kommunistlikuks · PÕHJUS: NSVL paigutas kuubale tuumaraketid.56 o Oktoober 1962: Kuuba blokaad · Tulemus: o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP kodaniku vabadus ja majandusvabadus · August 1968 tsehhoslovakkiasse viiakse NSVL väed · 1969 · ,,Brezneri doktriin" kui kusagil on kommunist ohus, siis oli NSVL õigus sekkuda Aasia suurriigid India
iii.2. USA leppis Castro võimuga b.iii.3. Otseside liin Moskva ja Washingtoni vahel juhuks kui juhtub tuumaõnnetus c. Vietnami sõda 1964 c.i. Eellugu: Põhja-Vietnam kommunistlik, toetab NSVL; Lõuna-Vietnam mittekommunistlik, toetab USA c.ii. Põhjus: 1964 lavastas USA, et Põhja-Vietnam ründas neid. USA viis oma väed Lõuna Vietnami. c.ii.1. Vietkongid- Lõuna-Vietnami kommunistlik partisian c.ii.2. Song My küla hävitamine USA poolt, jäädvustatud c.iii. Tulemus: c.iii.1. 1973 USA tõi oma väed välja, USA kaotas c.iii.2. 1975 Vietnamid ühinesid (kommunistlikuks) d. Praha kevad 1968 d.i. Põhjus: Tsehhoslovakkia kommunistide juhiks sai Dub d.ii. ek eesmärgia kehtestada inimnäoline sotsialism d.ii.1
Kuuba(e.Kariibi)kriis:1959 tuli Kuubal võimule Fidel Castro, kes kehtestas diktatuuri.Suurmaavaldus likvideeriti,alustati pahempoolseid ümberkorraldusi,suhted USAga halvenesid. Kuubas toimus sotsialistlik revolutsioon.Maailm seisis tuumasõja lävel, sest Usa ei suutnud siluda suhteid Kuubaga.Venemaa pidi likvideerima oma raketibaasid.Usa ei vallutanud Kuubat.Vietnami sõda:Riik oli jagatud kaheks, Põhja-Vietnami toetas NsvLiit ja Hiina, L-V aga Usa.P-V olid võimul punapardid-vietkongid, kelle vastu USA astus 1964.a.1973.a. Sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma.Kodusõda kestis edasi L-v sai lüüa, kehtestati range kommunistlik reziim. NLKP kõrgem juhtkond otsustas TsSlov ekperimendi jõuga lõpetada.Breznevi doktriin:NSVLiidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus.Kolmas Maailm-1950.aastatel riigid, mis püüdsid ennast mitte siduda Usa ega NsvLiiduga
1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox. USA Kongress võttis peale seda juhtumit vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. Samuti soovis USA levitada demokraatiat ja kapitalismi kolmanda maailma riikides. Vietnami sõda (1964-1973) Sõjas osalesid: Põhja-Vietnam toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Vietnami kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk Lõuna-Vietnam toetasid USA ja tema liitlased. 1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada
Tsehhoslovakkia reformimeelne juhtkond sunniti lahkuma ametisse seati uus valitsus (G. Husaki) dissidentluse tugevnemine Nimed: *D. MacArthur ÜRO vägede juhataja *N. Hrustsov NSVL juht 195664. *W. Gomulka Poola kompartei juht *I.Nagy Ungari valitsuse uus juht, kommunist *Ho Chi Minh PVietnami valitsuse juht *Pol Poth Kambodza diktaator *A. Novotny Tsehhoslovakkia riigipea *A. Dubsek Novotny asemel uus riigipea vietkongid punapartisanid vietnamiseerimine sõjapidamise üleandmine lõunavietnamlastele, lootuses et need suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada
sulaaeg periood peale Stalini isikukultuse paljastamist h. mitteühinemisliikumine külma sõja ajal erapooletud riigid (head suhted NSVL-ga) i. Breznevi doktriin kui kusagil on NSVL kodanik ohus, siis on NSVL-l õigus sekkuda j. Hipid noorte liikumine, mille eesmärk oli ühiskonnast eraldumine, idamaade filosoofiale pühendumine k. Biitnikud beat generatsioon, noorte liikumine (biitnikute liikumine) l. Vietkongid vietnami kohalikud, sõdurid kes sõdisid nii NSVL-ga kui ka USA-ga m. Eisenhoweri doktriin ehk doominodeooria ameeriklaste kohustus aidata neid aasia riike keda ähvardas kommunism 8. Teatakse mõningaid Aasia ja Aafrika maade iseloomulikke jooni, tähtsamaid riigitegelasi, põhiprobleeme
1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult d) kodusõda ehk sõda vietnamiseerus - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada - 1975. a. kommunistide pealetung, Lõuna-Vietnam ka neile http://thewall-usa.com/information.asp
Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomisele moskvaga. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda ning see hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli väidetavalt kahe Põhja-Vietnami aluste rünnak USA aluste vastu. Samas on ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid Põhja-Vietnam, keda toetas NSV Liit,Lõuna-Korea vietkongid (vabastus rinde pooldajaid) ja kogu kommunistlik blokk, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ja tema liitlased. Põha-ja Lõuna-Vietnami vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. Ameeriklaste jaoks oli Lõuna-Vietnami tugi baasiks Kagu-Aasia Saigoni armee, kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja väljaõppele. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika
Seitseaastak- Hruštšovi poolt välja kuulutatud plaan VI viisaastaku asemel, mille lõpuks pidi olema NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ja on maailma kõige rikkam maa. Kommunism- ideaalne ühiskond. Berliini müür- betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Vietkongid- punaparteilased Vietnamis. Vietnamiseerimine- Vietnami sõjas sõjapidamise üleandmine USAlt lõunavietnamlastele, lotuses, et nad suudavad USA relvade ja nõuandjate abil vastu pidada. Pariisi rahuleping- sõlmiti 1973, selle alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Inimnäoline sotsialism- sotsialismi alustalad pidid paka jääma, aga neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur.
Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid: · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed: *NSVL nõustus raketid Kuubalt ära viima *USA pidi Türgist raketid ära viima ja ei tohtinud Kuubat rünnata VIETNAMI SÕDA(1964-1975) Riiklikud osapooled- USA(Demokraatia) & Lõuna Vietnam(mittedemokraatlik) Kommunistlikud riigid- Põhja-Vietnam, NSVL, HIINA RV Mitteriiklikud osapooled- Vietkongid(Lõuna-Vietnami kommunistlik vastuliikumine) Põhjused: *Kommunismi levikk Lõuna-Vietnami *Põhja-Vietnami vietkongidele *USA eesmärk takistada Kagu-Aasias kommunismi levikut Kulg Tagajärjed USA sekkus algul maa-,mere- ja P-Vietnam tungis L-Vietnami ning õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle USA-s kasvas sõjavastane liikumine Kommunistlikuks riigiks tekkis see ala
Kommunistlik Hiina sekkus. Hiina üksused läksid ÜRO vägedele kallale. ÜRO taandus. Liitlasväed panid hiinlaste edasitungi seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. Kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. NSVL autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks riigiks. NSVL ja Hiina toetusel Põhja-Vietnamiks ja USA toetusel Lõuna-Vietnamiks. 1957-63 algas partisanisõda. Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas
Sõlmis NK liiduga salajase leppe, selle alusel toodi saarele tuumalõhkepeadega raketid. USA kuulutas saarele sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vaheline vastasseis ähvardas puhkeda tuumasõjaks. Lahenes rahumeelselt, raketid viidi välja. Vietnami sõda – 1954. oli Vietnam jagatud Põhja-Vietnamiks (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnamiks (USA, Prantsusmaa). Kahe riigi vahel tekkisid vastuolud, Lõuna- Vietnami valitsuse vastu hakkasid võitlema vietkongid, keda toetas Põhja- Vietnam. Ameerika aitas Lõunat, toimusid pommitamised. Sõja tulemuste nägemise peale Ameerikas protestid, avalikkuse survel 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise lepingule. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Sõda mõttetu. Berliini müüri rajamine – 1961 ehitati müür, mis eraldas Ida-Berliini Lääne- Berliinist. Saksa DV piirivalvuritel kästi tappa kõik, kes riigist põgeneda üritasid. Praha kevad -oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968
kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. 13. Iisraeli riigi väljakuulutamine Palestiinas. ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Juutidele Iisraeli riik. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama, järgmisel päeval ründasid iisraeli. . (14 mail 1948 kuulutati välja juutide riik.) juutid said ülekaalu. 1949 . a sõlmiti vaherau, aga pinged jäid.pinged olidka koreas kus tekkis 2 riiki. Lõuna-Korea demokraatli. Põhja –Korea- NSVL.
* Hruštšovile anti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis USA ründab. Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda * külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt * 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja- Vietnam ja USA mõju all olev Lõuna-Vietnam * 1957 alustasid kommunistid L-Vietnamis partisanisõda, mida toestas P-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga * Punapartisani ehk vietkongid tapsid külade kaupa inimesi * 1964 astus USA ametlikult vietkongide vastu sõtta. P-Vietnami territooriumi pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. * kommunistide saamist võimule L-Vietnamis kardeti, siis avalduks ahelreaktsioon ja Moskva alla langeb kogu Ida- Aasia. * USA nõudis sõja lõpetamist- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis * 1968 presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ning ka rahuläbirääkimisi.
partisanisõja, mida toetasid Põhja- Vietnami valitsus, lisaks Moskva ja Peking. Toimus inimeste tapmine külade kaupa. USA ametlik osavõtt toimus 1964. a Põhja- Vietnami pommitamisega, kuid maavägedega sisse ei tungitud. Sõja laienemine, verisemaks muutumine, teiste riikide vägedel oli väga raske kohalikele vägedele vastu panna, kuna ei teatud maa-aluseid käike ning loodust. Ameeriklased kaotasid mõistuse, tappes naisi, lapsi ja vanureid. Avalikuks arvamuseks sai sõja lõpetamine -> vietkongid tugevdasid survet. Lahinguväljal võitis USA, kuid avalikkuse ees kaotas. 1973. a Pariisi rahuleping -> sõjategevuse lõpp, ameeriklaste lahkumine, kuid jätkus kodusõda. Ilma ameeriklasteta said lõunavietnamlased lüüa, nende juht Saigon alistus 1975.a -> jäik kommunistlik reziim. 8. Praha kevad Tsehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui parteis tekkinud rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novatnygaga.
1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. USAl oli nn. doominoteooria: Korea ja Hiina on juba langenud kommunismi võrku, kohe kukuvad doominokividena ka teised riigid. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident saamaks Kongressilt suuremaid volitusi, käskis USA president Johnson ise oma laevu tulistada. Osalesid: Põhja-Vietnam Lõuna-Vietnam, toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, USA ja tema liitlased ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommu-
alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti doominoefekti ehk kartust, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui sellele kohe piiri ei pane. Rahvas ei saanud aru, miks oli nii kaugel vaja sõdida. II etapp: Vietnami sõda 1964 73 USA president Lyndon Johnson sai kongressilt toetust ning viis väed Vietnami. Põhja-Vietnam(Ho Chi Minh) - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk VS Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
Kennedy teavitas 1962. aastal sellest kogu maailma, kehtestas merel mingi piiri, kust ta kellelgi üle sõita ei lase ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Nädal aega pinget. NSVLi ähvardati sõjaga. Castro reziimil lasti jääda püsima. Vietnami sõda. 1954. jagunes Vietnam kaheks: NSVLi ja Hiina toetused P-Vietnam ja USA toetusel L-Vietnam. 1957. algas partisanisõda L-Vietnamis, sest seal oli tegu diktaatoriliku ja ebademokraatliku värgiga(soodustas kommuniste..) Punapartisanid ehk vietkongid. P- Vietnami hakati ametlikult pommitama alles 1964.Kardeti, et kui kommunistid lubada võimule L-Vietnamis, siis langeb kogu Ida-Aasa. Sõda kujunes väga julmaks, USAl läks kehvasti, vietkonge ei õnnestunud tappa. Taheti sõja lõpetamist. 1973. aastal Pariisi rahuleping, mille alused pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased sealt lahkuma. Kodusõda kestis edasi, lõunavietnamlased said lüüa. 1976 Vietnam ühendati. Kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kambodzas. Praha kevad
raketibaaside likvideerimist. USA annab NSV Liidule mõista, et kui baase ei likvideerita, siis USA tõesti ründab... Hrustsov tunnustas kontrolljoont ja likvideeris baasid ja vastutasuks lubas USA, et ei proovi Kuubat vallutada. Vietnami sõda: 1954 jagunes Vietnam, nagu Koreagi kaheks: N.Liidu, Hiina toel põhja Vietnamiks ja USA toel Lõuna-Vietnamiks. Kuna Lõuna-Vietmami pealinn Saigon ei olnud demokraatlik, soodustas see kommunismi mõju riigis 1957.a algab partisanisõda (vietkongid) USA astub sõtta ametlikult 1964 pommitatakse, aga sisse veel ei tungita. Põhjuseks Indo- Hiinasse minemisks oli hirm, et kui Lõuna-Vietnam langeb, jääb kogu Ida-Aasia Moskva mõju alla. Vietnami sõda on äärmiselt julm ja demoraliseeriv just USA sõdurite jaoks. 1968.a saab võimule Nixon, kes alustab sõjapidamise üle andmist Lõuna-Vietnami vägedele, lootuses, et USA relvade ja nõuannetega suudavad nad vastu panna. 1973
Vaesust jäi vähemaks. Põlvkondade konflikt. Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv Suur ühiskond-võrratu ühiskond Massikultuur-püüti olla nii nagu teised Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhim.,eesm.,rõivamoed,viisakusreeglid Gaulle'istid-de Gaulle'i partei Liit Uue Vabariigi Eest Eu.Maj.ühendus-ühisturg Sula-Stalini surmajärgne periood Seitseaastak-1959-1965 Vietkongid-punapartisanid Praha kevad-1968.aasta sündmused, (Dubceki reformikava) Kolmas Maailm-riigid, mis püüdsid ennast mitte siduda USA ja NSVL'iga; hiljem kõik maj.maha jäänud riigid. Tribalism-hõimusuhete eelisarvestamist ametikohtade määramisel Abiprogramm-üritas Ladina-Am maades edendada mitmekesisemat majandust Noored vihased mehed-uus kirjanduslik liikumine/vool Küberneetika-tegeleb juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega
1955 iseseisvus ka Lõuna- Vietnam. 1954-64 toimus kodusõda Lõuna- ja Põhja-Vietnam pöörasid omavahel sõtta. Põhja-Vietnam tegi koostööd Moskvaga, Lõuna-Vietnami abistas esialgu Prantsusmaa ja järjest rohkem hakkas teda abistama USA. USA lähtus ka uuest välispoliitilisest doktriinist Domino teooria ühe Indo-Hiina ala kaotamine toob kaasa ka teiste Indo-Hiina alade kaotamise kommunismile. Kodusõja ajal asusid tegevusse ka Vietkongid Lõuna-Vietnami kommunistid. Otseselt toimus Vietnami sõda 1964 1973, kui USA tõi kohale oma relvajõud. Vietnami sõjas olid osapooleks : Lõuna-Vietnam (USA) ja Põhja-Vietnam (NSVL, vietkongid). Võib öelda, et tegemist oli partisanisõjaga sõjategevus toimus dzunglis ja tegemist oli suht väikeste gruppidega kes ründasid. Mõlemad pooled kasutasid vägivalda tsiviilelanike kallal. USA kasutas Vietnamis napalmi põletav aine, pinnas muutub kasutuskõlbmatuks
USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud
USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud
USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema džunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri „doominoteooria“, mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud
USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud
Kuuba ehk Kariibi kriis ● 1959 haaras võimu Kuubas Fidel Castro ● Kuubas algasid ümberkorraldused - suuromandi likvideerimine Fidel Castro ● USA keeldus Kuuba kaupa ostmast ● Kuuba suhkru ostis NSVL ● Kuuba teatas, et toimub sotsialistlik revolutsioon ● Algas USA majandusblokaad 1962 oktoober tuumaraketid Vietnami sõda Ho Chi Minh - Põhja Vietnami juht Ho Chi Minh Doominoteooria Vietkongid - 1964 - 1973 USA sekkumine Vietnami sõtta 1973 Pariisi rahuleping 1976 Vietnami SV - kuulutati välja (kommunismimaa) Praha kevad 1968 sai võimule Aleksander Dubček Aleksander Dubček Inimnäoline sotsialism Lubati suuremat vabadust: ● Väikeettevõtlus ● kaotati kommunistliku partei järelvalve kultuuris. ● 1968 august NL armee sissetung Normaliseerumine ● Tšehhoslovakkia juhtkond vahetati välja ● Senised muudatused lõpetati.
mõlemas oli diktatuur o Sõja põhjus: esialgu oli Vietnam kuulunud PMle, seejärel Jaapanile, põhjast tõrjuti jaapanlased välja, kuulutati välja Vietnami DV, mida PM ei tunnistanud. Sõda VDV(NSVL ja Hiina) ja PM (USA) vahel. PM kaotas, riik jagati kaheks, aga põhi polnud sellega nõus -> Vietnami sõda o 1957 alustasid kommunistid L-Vs partisanisõda, mida toetas P-V valitsus (Moskva ja Peking) o Punapartisanid (vietkongid) tapsid vastaseid külade kaupa o Esialgu osales USA sõjas instruktorite ja erivägede kaudu, ametlikult astus vietkongide vastu sõtta 1964 o P-Vsse sisse tungida polnud võimalik o Indohiinasse minemise põhjuseks oli hirm: kardeti, et kui kommunistid saavad L-Vs võimule, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia (doominoefekt: kardeti, et kui ei sekkuta, levib kommunism edasi)
annaabi.ee 
