suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mille esimene pool on järgmine: Sa tulid nagu päikene, kui hommik tulid sa, sa tulid nagu päikene ja ilm lõi särama. See esimene pool sellest luuletusest räägib kellegi hea ilmumisest tema ellu, see inimene justkui tõi värskust ja rõõmu Liivi ellu, ning samas teine pool
Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Poseidon on saatnud palju ülbeid meremehi naeruväärsetele retkedele ja neile raskeid katsumusi toonud. Ent enamjaolt merejumal siiski kaitseb laevu. Need, kes talle andamit maksavad, võivad olla kindlad, et nad seilavad rahulikel vetel ning täiuslikud tuuled viivad nad alati sihtsadamasse. Andmeallikad: http://www.miksike.ee/, http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon Raamatud. Iidsete aegade lood I , Vanakreeka ajalugu.
tühisele elule ilma temata. Valud mu südames aina kasvasid ja kõrvetasid igapäevaga aina rohkem ja rohkem... Sattusin tormi, kus lootsin ,et see võtab mu elu, et see torm lihtsalt tõmbaks mind endaga...aga tormis püsis mu laev vägagi korras ning millepeale ma pidin ise midagi ettevõtma. Ma raiusin kõik vandid ja peale seda veel mastipuud. Aeg liikus ja liikus aina edasi, kuid laev püsis ikka terve ja vetel. Kinni jäin ma kiilule ja otsustasin hävitada kõik toidu ja vee, et kuivaks mu suu ja surma ma saaks. Minu kahjuks mu üritused surra kukkusid aina läbi ja läbi... Mind hoidis elus armastus, armastus mu kallima vastu. Sõitsin keskmeresid mööda kui tummaluu. Neile meredele ma sõitma jäin. Kelli Mets 10 PR
oma teekonna läbida rahulikult ja minimaalse kütusekuluga, mis saastab ka vähem keskkonda. Teine transpordiviis, mis võiks rohkem säästlikkuse suunas areneda on laevatransport. Kaubavedu suurte laevadega peetakse küll kõige säästlikumaks, kuid minu arvates saavad just ookeanid ja veekogud sellisest transportimise viisist kõige rohkem kahju. Enamjaolt toimub see küll naftatankerite arvelt suurtel vetel, mis veekogusid ja ookeane massiliselt reostavad ning selle tagajärjel veeelustikku tapavad ning selle elukeskkonda kahjustavad. Kaubalaevade otsest negatiivset külge on raske esile tuua, kuid ka nafta vedu on kauba transport. Liiga palju on ette tulnud juhuseid, kus tankerid üksteisega kokku põrkavad või siis lihtsalt madalikule sõitmise tagajärjel ära upuvad ning reostus peale suurt õnnetust on veekogule väga ulatuslik ja hävitav
südikust. Loodusearmastuse kõrvalt oli Fridtjof ka väga innukas õppima. Väiksest peale paistis ta silma suure teadmishimuga, tüütades kõiki oma küsimustega, hiljem õppis ise oma küsimustele raamatutest vastuseid leidma. Ta otsis seni, kuni leidis. Ta mõistis, et ei saa olla harimatu inimene. Fridtjofi eeskujuks oli vaarisa Hans Nansen, kes oli 17.sajandi keskpaiku olnud silmapaistev reisimees -- sõitnud põhjamerede vetel ja rännanud mööda Siberi rannikut, juhtinud ekspeditsiooni Põhja- Venemaale. Video https://www.youtube.com/watch?v=IiOok-T6ctM Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Fridtjof_Nansen http://et.wikipedia.org/wiki/Ajuj%C3%A4%C3%A4 http://et.wikipedia.org/wiki/Okeanograafia https://www.youtube.com/ http://www.delfi.ee/archive/nansen.d?id=7384435 Tänan kuulamast! :)
http://www.epl.ee/artikkel/322242 21 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2003, lk 105. 22 Maaleht. http://paber.maaleht.ee/print.php?page=20081&grupp=maamajandus&artikkel=83 8 koguekspordist. Kalandussektoris on hõivatud ligikaudu 30 000 inimest, neist pooled töötlevas tööstuses. 2001. aastal ulatus Poola kalalaevastiku kogupüük 225 000 tonnini. Poola püüab suurema osa kalast Läänemerel. Poola vetel kalastab umbes 400 väikelaeva (1550 m) ja 860 paati (väiksemad kui 15 m). 2001. aastal ulatus püük Läänemerel 156 500 tonnini (peamiselt kilu, heeringas ja tursk). Süvamere kalalaevastik, mis kunagi tegutses sellistel kaugetel vetel, nagu Antarktikas, Falklandi saarte ümbruses ning Beringi meres, on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, nii et 2004. aasta alguseks oli alles jäänud ainult kolm alust.
mereväelaste hulgas ka ookeanikogemustega meremehi. Selline areng on tähtis, sest esiteks on lihtsalt tobe omada kogemusi ainult Läänemere tundmisega, on maailm ju suur ja lai. Teiseks Eesti merevägi ei omaks mõeldavat tegutsemisvalmidust liitlaste kaitsmises, kui pole kodu kõrvalt kaugemal käidudki. Nõustun kaitseminister Aaviksooga, et ookeaniületus saadab sõnumi tegutsemisvalmidusest nii sõpradele kui ka vaenlastele. NATO-le teadvustab Eesti end mereriigina, kes suudab ka vetel abi osutada. Patriootlik suhtumine, üheskoos avara pilguga rahvusvahelistesse suhetesse, tuleb paljus kasuks. Tahtmine kaitsa isade maad viitab, et eestlaste südames on alati oldud mereriik. Ka kõige väiksem liigutus võib näidata tänulikkust rannaääre olemasolu üle. Viimati avaldas muljet ,,Muinastulede öö". Koostöö, näitamaks endas pesitsevaid mere märke, on südant liigutav. Suve viimasel päeval kogunesid ürituse
Norra asub Euraasia laama ääreosas, kuid seal ei esine maavärinad ega vulkaanipuskeid. Kliima Kuigi Norra asub suhteliselt põhjas, on tema kliima üllatavalt mahe. Norra on põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on pasaattuuled ja Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra kliimat mõjutab veel ka pinnamood ning rannajoone kuju, mis aitab parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Mäestikud aga pakuvad kaitset sademete eest, mistõttu hoolimata mere lähedusest on nendes piirkondades kontinentaalne kliima. Enamus sademeid sajab maha riigi läänepool. Norra aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Suve keskmine temperatuur 11-16 kraadi ja talvine 2-5 kraadi. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar ning kõige soojemad juuli ja august. Kõige
Vahimadrus peab hommikul kell 08:00 tõstma laeva riigilipu ja õhtul päikese loojangul, kui mitte hiljem kui 22:00 selle langetama. Vahimadruse kohustused ankrus. Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.
Kastmispiirangud Kuivaperioodil näib turba pind tuhkkuiv olevat ja kangesti tahaks turbaaia taimi kasta. Vesi peaks olema pehme (s.o vähese hulga lahustunud ainetega) ja kergelt happeline. Valdavalt on Eesti kraani- ja kaevuveed karedad ja pigem leelisepoolsed. Seismisel muutub näiteks Tallinna kraanivesi üsna tugevasti aluseliseks - kuni pH=8,3. Järelikult on sellises vees 10 000 korda vähem vesinikioone, kui happelembestele taimedele meediks. Pealegi on meie vetel suur puhverdusvõime, mis tähendab, et nende happelisemaks muutmiseks peame lisama päris palju hapet. Meie vete sellised omadused on tingitud Eesti geoloogilisest omapärast. Asume ju paesel aluspõhjal. Hoopis soodsamas olukorras on näiteks Peterburi ja Soome aiapidajad. Sankt-Peterburg on rajatud sohu, tema vesi on väga pehme ega muutu seistes aluseliseks. Soomele omase pehme vee tagab paekivi puudumine. Meile igiomast paasi asendab seal keemiliselt väga stabiilne ja neutraalne graniit
Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe ja niiske. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused (Golfi hoovus). Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. 6 Janar Käos Norra Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja- Norras
kuhu kõikjal pääseb jala. Sadamat kaitseb 14. sajandi kindlus. Suurimad linnad on peale Oslo veel Trondheim ja Bergen. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel mõnevõrra hiljem.
Meresõda: Kurnamissõda – mõlemad pooled üritasid teist ära kurnata. Ingl blokeeris oma suure mereväega saksa täiesti ära. -> saksale see väga halb Saksa kuulutab välja allveesõja, et saada mingitki mere osa Allveelaev Saksal allveelaevad väga tasemel! 1915 uputas saksa allveelaev ingl reisilaeva “Lusitania”, kus oli ka ameeriklasi, mis tõstis Am tagajalgadele, kuna nad olid sõjast kõrval. 1916 Taani lähistel vetel Jüüti merelahing – öösel; mõlemad pooled väitsid, et võitsid.; ingl kaotasid rohkem, kui sakslased, kuid ingl teor võitis, sest saksa hakkas kartma. 1917 Läänerinne: suur tahe saksat kukutada am kaalub appi tulemist Cambrai lahing – antante saadab massiliselt tanke – tankilahing Itaalia rinne: Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt ~300 000 itaallast võeti vangi
vormis eleegias. Puskini eleegia, milles edaspidi hakkavad kõlama 4 "lõikavalt nukrad" noodid, heliseb muretuil lütseumiaastail veel tihti noorusliku armastuslauluna Tsarskoje Selo pargi avara taeva all: Alleel, mis tiigi äärde viis, ma luigehõikeid kuulsin siis, pilk uitmas helkivatel vetel. Peale kuut aastat lütseumis astus Puskin ellu "süngel ajal". Kõhklemata asus Puskin kui poliitiline poeet oma kohale vabadusvõitlejate leeris. Viis päeva pärast kooli lõpetamist määrati Puskin Välisasjade Kollegiumi teenistusse. Kolm aastat, mis Puskin Aleksandri-aegses Peterburis veetis, oli ajaks, mil ta astus avalikult välja maad rõhuva reaktsooni vastu. Pärast lütseumi lõpetamist, kui ta ei olnud veel poliitilisse võitlusse astunud
talk, kvarts, ja nefeliin. 4.3 Kliima Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Keskmine õhutemperatuur suvel on 11 161 kraadi ja talvel 2-5 kraadi. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud
liikumise ideoloogia vastuollu satuvad. Kõige kujukam kokkupõrke tulemus on jahmumine paigalolu võlust, millele järgneb kohe mõtete piitsutamine uuele tormamisele. (Velsker, 2002) *** 8 ,,Jahmudes leian oma loidunud mõtted suuli roheliste tiikide tardunud vetel. Tuulepiitsaga äigan nad üles ja nad tormavad teele hetkemuljete kannul." (,,Liikumine") Luulekogu lõpuluuletuseks on "...Seisan väikeses teivasjaamas". Jälle liikumiskogemus, mis erineb teistest. *** ,,Kiilavad rööpad jooksevad kokku kuid see on ju
Vahimadruse kohustused ankrus. Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke. 10 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.
väinaga. 6 4. KLIIMA Arvestades Norra asukohta, on sealne kliima suhteliselt mahe. Ta on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduv Põhja Atlandi (Golfi) hoovus. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja - Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel
Arved koostavad ainult juhatajad. Kas kaupluse juhataja või laojuhataja. Laos võetakse arvele eraldi taara ning õlu. Taara viiakse eraldi ning õlu läheb aluseta lattu. Kui A le qoc tuleb oma taarale järgi, antakse talle kaasa ka arve. A le qoc annab vastu miinusarve, mis saadetakse Tallinkki kontorisse. Rohkem tuleb toodete purunemist ning avamist Tax Free poolel maiustustel, vähem jookidel. Näiteks karastusjookide purkidel või vetel. Müügikõlbmatud tooted kogutakse vaheruumi korvi. Järgmisel päeval, peale poe sulgumist kirjutab kaupluse vanemmüüja purunenud tooted üles, et mis on katki, kui palju. Paneb kirja ka toote koodi ning nimetuse. Alles tuleb jätta ka toodete pakendid. Hiljem koostab kaupluse juhataja selle lehe põhjal aktid. Tax Free tootegruppidel loomulikku kadu ei ole. Akte koostab ainult kaupluse juhataja. Lao juhataja koostab vahel harva reklamatsioone.
sageli tegutseb sadamates. Pesitsusajal on toiduotsinguil niitudel ja põllukünnil. Sageli saadab laevu. Lend sujuv, pidevate ühtlaste tiivalöökidega, tiivad saledamad hõbekajakast. Eluiga võib ultuda 32...33 aastani, vanim leitud pesitsenud emaslind on olnud 26-aastne. Välja on kujunenud kindla tähendusega rituaalsed poosid ja häälitsused: ähvardus, hirm, nokkimine, näugumine, alistumine, toidumangumine, häire jt. Ränne Ränd- ja hulgulind. Talvitab lahtistel vetel, peamiselt Kaspia ja Vahemere rannikul, Väike-Aasias, Lääne- Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas Californias. Eestist lahkub novembri lõpul või detsembri alguses, osa jäävad siia. Äralennanud saabuvad märtsi teisel poolel. Rändab salkades, tavaliselt 3...8, vahel ka 30...50 lindu. Ka läbirändaja. Sügisrändel sageli salkadena põldudel. Toitumine Kalad, raiped, konnad, ussid, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad
Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on
Lossiarhitektuur arenes käsikäes aia- ja pargikunstiga. Tasapisi hakkas ka itaaliapärane aiakultuur omandama prantsuslikku sarmi ja elegantsi. Pügatud hekid ja lilleklumbid moodustavad sümmeetrilisi mustreid. Tihti jääb külastajal mulje, et ta viibib maapealses paradiisis - sedavõrd harmoonilised tunduvad lossi eksterjöör7 ja interjöör8, aed, lilleparterid9, taamal laiuvad viinapuuistandused. Siinsamas lookleb Loire või mõni tema lisajõgi, mis peegeldab oma vetel lossi torne ja tornikesi. Just seesugune meeleolu tekib ränduril Chenonceaux' lossi aias viibides. See Cheri10 jõe sillale rajatud maailmaime seostub ajastu kuulsaima kaunitari Diane de Poitiers'11 nimega; selle daami romaanist 20 aastat noorema kuninga Henri II12-ga on saanud lausa legend. ____________ 1 Chambord loe: sa(n)boor 2 Blois loe: blua 3 Chenonceaux loe: söno(n)soo 4 Azay-le-Rideau - loe: azee lö ridoo 5 Ussé loe: üssee 6
Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jamaika hällilaul Heldur Karmo / Arne Oit Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Su isal on tilluke paat ja valge puri selle peal kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha, ja üksi neist jagu ei saa... Sa magad, chiquito, mu poeg. Võib-olla unes õnne näed. Ning kuigi muret toob hommik, siis ometi kõikjal ei koida ju päikseta päev. Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Seal lainete taga on saar, ka seal on kõrged palmipuud. Ja üle nende on samuti helendav taevas ja kollase sõõrina kuu.
kiiresti niiskust, kuid tugev. Valmistatakse Kolme vertikaalset paiknevat kera sidetagamine Umbreelingu siseküljele kinnitatakse väike ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse Madalikul olev laev peab lööma iga minuti Vetel kasutatakse elektrooniliseks suhtlemiseks trepp. Trepi kõrval peab olema päästerõngas sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune. tagant kiiresti kella 5 sek vältel ja kui nõutud ehk ka abi kutsumiseks mereraadioside tulepoi ja pika liiniga viskeliin. Viskeliin on
Eesti rahvaluule, H.Runnel Vanem venda vennikene assonants- sama vokaali kordus sõna algul. Enamasti kasutatakse koos, moodustavad algriimi. Tekkisid meelespidamise lihtsustamiseks. Karjapõli kadakane, orjapõli ohakane. Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses, kus saadakse uus sõna isa: asi, sai, ais palindroob- edasi-tagasi sama mõiste aias sadas saia; toonela vetel olete vale noot; madam, I'm Adam; onu thaal(Uno Laht); laman baaril(Ilmar Laaban) onomatopoeetilised väljendid- loodushääli jäljendavad "Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh-trahh!" (Visnapuu "3. kiri Ingile") riim- sõna reeglipärane kordumine. Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim;
annaabi.ee 
