● Termini "ökosüsteem" moodustas inglise florist Arthur Roy Clapham 1930. aastate alul, mõiste võeti laiemalt kasutusse taimeökoloog Arthur Tansley tööde kaudu alates 1935. aastast. Ökosüsteem biotsönoos ehk elukooslus ökotoop ehk elukeskkond ● taimekooslused ● õhkkeskkond ● seenekooslused ÖKOSÜSTEEM ● vesikeskkond ● loomakooslused ● muldkeskkond ● mikroorganismide kooslus Mis on ökosüsteem ? Produtsen Konsume Destruendi did esmase ndid orgaanili d surnud Autotroof on se aine organism, kes orgaanilis orgaanilise sünteesib
ega kahjusta inimest; lehm on herbivoor rohu suhtes, sest lehm sööb rohtu. True story. 9.kes on tippkiskja- Organism, kel puudub looduslik vaenlane. Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida. 10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta. 11.too 3 näidet erinevatest ökosüsteemidest- Järv - biotsönoosiks on taimed, kalad ja putukad. Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed. Ökotoobiks on muldkeskkond ja õhkkeskkond; Raba biotsönoosiks on putukad, taimed, loomad, linnud. Ökotoobiks on õhkkeskkond, muldkeskkond ja vesikeskkond. 12.kuidas on ökosüsteem seotud elukooslusega-Elukooslus ja ökotoop moodustavad kokku ökosüsteemi. 13.millistest organismirühmadest moodustub toiduahel-Produtsentidest, konsumentidest ja destruentidest. 14
(organite) kogum. (nt. hingamiseludkond) organism - elav terviklik rakuline ssteem. (nt. taim, seen, loom) populatsioon - kik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitomispaigana hist geograafilist piirkonda. liik - kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioonid. kossteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu ksteisega seotud organismid koos neid mbritseva keskkonnaga. (nt. vesikeskkond) biosfr - elukond on Maad mbritsev elusloodust sisaldav kiht. 3. Elusolendite riigid: Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad 4. Bioloogia haruteadused ja nende uurimisobjektid: molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. rakubioloogia - rakkude ehitus ja talitus ehk elu avaldused. anatoomia - organismide ehitus. fsioloogia - bioloogilised protsessid ning nende phjuslikud seosed.
Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mullastiku tekkeks. Atmos. 1000-1200 km kõrgusele. Väiksema tihedusega kui vesi ja kivimid. Paikneb litos ja hüdros kohal. Kõige liikuvam tungides mulda ja kivimite lõhedesse. Pärineb hapnik ja lämmastik Bios.. kogu ruumala 105- 106 km3 hüdros.litos
võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Populatsioon- ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. Arvukus, tihedus, levila pindala, iive, suremus ja sündimus, sooline koosseis, vanuseline koosseis, seisundiline koosseis. 8
Tuhk vees Heleroheline Pruun sade Valge/hallikas Värvusetu Valge sade värv värv Tuhk HCl’s Tumesinine Valge sade Valkjas värv Oranž värv Värvusetu värv Nii vees, kui HCl’s on sulfaatioon. Ainult vees on kaltsiumioon. Ainult HCl’s on fosfaatioon, kloriidioon ja raud(III)ioon. Tuhast saadud vee- ja happe lahused on värvilt ja pH väärtuselt erinevad, sest vesikeskkond on neutraalne ja happe keskkond on happeline. Tuha koostis on ilmselt puit, sest kokkupuutel HCl’ga toimus oksüdatsioon ja eraldus gaas, s.t toimus põlemine. Töövahendid: Spaatel, klaaspulgad, 2 keeduklaasi (100 mL), 2 koonilist kolbi (100 mL), 2 lehtrit , filterpaber, plastpipett, katseklaaside komplekt, universaalindikaatorpaber. Kemikaalid ja reaktiivide lahused: 10% soolhape HCl, 5% naatriumfosfaadi lahus
7,3 7,4; piim 7,1 7,3 Vee funktsioonid raku tasandil: · 1 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) · 2. Vesi tagab rakkudes normaalse 2 Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) · 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) (mitokondrite pärast) · 4. Vesikeskkond ja lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e turgori. rakkude siserõhu turgori Vee funktsioonid organismide tasandil : dil · 1. Kaitse ülekuumenemise eest. Loomadel higistamine, taimedel t transpiratsioon i ti · 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) · 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja
7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest
2) populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3) populatsioonisisene konkurents, mis näitab, kui heas olukorras on populatsiooni isendid Ökosüsteem- isereguleeruv tervik,milles on omavahel seotud elus ja eluta loodus aineringi kaudu Ökosüsteemi struktuur: 1) BIOTSÖNOOS e elukooslus (elus osa ökosüsteemist)- taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid 2) ÖKOTOOP e eluta loodus- õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond Toiduahel 1) tootjad e produtsendid nt rohelised taimed, vetikad(protistid), autotroofsed bakterit 2) I astme tarbijad e konsumendid- rohusööjad e herbivoorid 3) II astme tarbijad e konsumendid- kõigesööjad e omnivoorid 4) III astme tarbijad e konsumendid- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit Õ lk 21 joonis, millest järeldub: peaks olema rohkem saakloomi; kui saakloomade
Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lamminiidud, rannaniidud, looniidud 2) teised e sekundaarsed (kujunenud
· Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid o taimkooslused o seenekooslused o loomakooslused Ökotoobi ehk elukeskkonna all mõistetakse nii territooriumi, misllel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1) Ökosüsteemi liigiline koosseis 2) Liigirikkus 3) Dominant- liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam
ning väike rõngakujuline DNA molekul · kloroplasti sisemistes membraanides on pigmendidm millest olulisim on roheline klorof üll VÕRDLE VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM KUS TOIMUB? kloroplasti tülakoidi membraanis kloroplasti stroomas MIDA ON VAJA? tülakoidide memb. + graane + stroomas + kloroplast + klorofüll + kloroplast vesikeskkond + valke LÄHTEAINED valgus + H2O CO2 + H + O2 + NADP + ATP + SAADUSED ATP + H + O2 (hapnik on glükoos reaktsiooni jääkprodukt) + (NADPH2) MIS ERALDUB? O2 H2O EN. KASUTUS? energiat/ ATPd toodetakse energia kulub 6 CO2 + 6 H2O + päikesevalgus = 6 glükoos + 6 O2
laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises olekus - Vesikeskkond: vee omadus moodustada vesiniksidemeid - VS-d määravad paljude bioaktiivsete ühendite konfiguratsiooni rakus, seega ka omadused. Vesinikside vees: Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba elektronpaari. Võimalik O vaba elektronpaari osal. kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel
väiksema puhul on elutegevus võimatu); · Alumine taluvuslävi (maksimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest suurema puhul on elutegevus võimatu); · Optimaalne piirkond (teguri väärtuste vahemik, mille korral on organismi elutegevus soodustatud); · Optimum (teguri väärtus, mille korral on organismi elutegevus maksimaalselt soodustatud seega graafiku kõrgeima punkti projektsioon teguri teljel). 7. Vesikeskkond Vesikeskkond on elustiku jaoks stabiilsem temperatuurikõikumised ja keskkonna liikuvus (veemasside liikuvus) on õhuga võrreldes aeglasemad, sujuvamad. Seetõttu pole näiteks veetaimedel tarvis nii tugevat vart ja juuri. Valgustingimused vees halvenevad sügavuses, see on mõjutanud näiteks fotosünteesipigmente (aktiveerumine teise lainepikkuse valgusele, klorofüllist erinevad pigmendid) ja
keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-vahevöö ülaosa-vahevöö alaosa-välistuum-üleminekuvöö- sisetuu, Biosfäär hõlmab kõiki 4 sfääri! Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber. Degradatsioon kahanemine, vähenemine LITOSFÄÄR
populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi komponendid on biotsönoos ehk elukooslus (taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid) ja ö kotoop ehk elukeskkond (õhukeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond). 8. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toiduahela moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab herbivoor, kes toitub taimedest ning neist omakorda toitub kiskja.
neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. 24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid Kisklus Herbivooria Sümbioos Parasitism kommensalism Abiootilised tegurid: 1. Elukeskkond: Õhkkeskkond e atmosfäär on maad ümbritsev õhukiht. Vesikeskkond e hüdrossfäär on Maa keemiliselt sidumata vesi. Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid: Valgus Niiskus Temperatuur jne 25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad
2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt
antud ökosüsteemis. 30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Elukooslus Elukeskkond taimekooslused õhkkeskkond loomakooslused muldkeskkond seenekooslused vesikeskkond mikroorganismide kooslus 31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT: Õunapuuleht -> lehetäi ->seened ->mükoviirused; nt. Männiokkad- männivaksiku
anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteem koostisosadeks on: · biotsönoos ehk elukooslus · ökotoop ehk elukeskkond o taimekooslused o õhkkeskkond o seenekooslused o vesikeskkond o loomakooslused o muldkeskkond o mikroorganismide kooslus 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa
- 16 * 1.8 10 vee elektrilise juhtimise koefitsient pH · OH- ja H+ ioonide kontsentratsioonide korrutis on konstantne (10-14) S.t. teades ühte, saab arvutada teise Puhtas vees on kumbagi iooni võrdselt (H=10-7ja OH =10-7) s.t. vesikeskkond on neutraalne H >OH = happeline OH>H = aluseline · pH lähtub vesinikioonide arvust H+ kirjeldamaks keskkonna aktiivset reaktsiooni Negatiivne kümnendlogaritm H+ arvust · Tugevad ja nõrgad happed, vastavalt kui kergelt mõni aine vabastab kas H+ või OH- ioone Puhversüsteem Enamus bioloogilisi protsesse on pH sõltuvad Homeostaas püüab hoida erinevate kudede jaoks optimaalset pH taset protsesside stabiilsuse tagamiseks
keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused ( kooslus ja selle ümbritsev keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt
orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus a. taimekooslused b. seenekooslused c. loomakooslused d. mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond e. õhkkeskkond f. vesikeskkond g. muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg. Lühilaineline päikesekiirus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekt põhineb energia jäävuse seadusel. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks
mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu vôi on tappev. Kiirituse môju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kôige tundlikumad on okaspuud ja kôige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kôigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P. 3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kôik peale kôrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sôltuvuses veekeskkonnast, kasvôi mônes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse. Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal. Mineraalide ja org. ainete lahustamine. Vaata ka mullavesi ja veeringe. 4) Hapnik: hapnik limiteerib primaarset ja sekundaarset produktsiooni nii vees kui ka liikniisketes ökosüsteemides
loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad
R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu või on tappev. Kiirituse mõju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kõige tundlikumad on okaspuud ja kõige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kõigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P. 3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kõik peale kõrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sõltuvuses veekeskkonnast, kasvõi mõnes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse. Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal. Mineraalide ja org. ainete lahustamine. Vaata ka mullavesi ja veeringe. 4) Hapnik: hapnik limiteerib primaarset ja sekundaarset produktsiooni nii vees kui ka liikniisketes ökosüsteemides
** Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. 2-faasilised süsteemid (kate+sisu) - Oparin: koatservaat (valmiskujul ühendid) - Fox: mikrokerad (kasutas eksperimentaalsetes uuringutes saadud ühendeid) - Woese: ürgtilgad (vesifaasis) 2-faasiliste süsteemide puhul 3 küsimust: 1) Energia: a. Ultraviolettkiirgus b. Radioaktiivne kiirgus c. Soojusenergia (leebem soojusenergia) d. Elektrienergia (äike) 2) Koht: a. Vesikeskkond b. Tahked pinnad: i. Veekogude kuivamise põhjasetted ii. Õhku paiskunud tolmuosakesed 3) Katalüsaator: Reeglina anorgaanilised (savi ja lubjasoolad) Elule sarnased tunnused 2-faasilistel süsteemidel: 1) Erinev suurus ehk individuaalsus 2) Võime kasvada või jaguneda 3) Võime tõmbuda või tõukuda 4) Piiratud eksisteerimisaeg Esmane rakk ürgprototsüüt: - Puuduvad leiud, et selline asi võimalik oleks - Eksperimentaalselt ei saa tõestada
Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas. Areng toimub alati vedelikus vesikeskkond, munas või emakas ühes lootekestas. 6. Vesi kindlustab meeleelundite töö. a. Silmas parandab optilist keskkonda b. Suus aitab tajuda lahustunud maitset c. Sisekõrvad, teos antakse edasi vedelikuvõnked. Vee funktsioonid biosfääri tasandil. 1) Vesi on ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (nt sademed, hoovused)
liikuvuse ja omastatavusega veeliikide dünaamika mullas. Kui vett on üle väliveemahutavuse ei jätku taimede normaalseks elutegevuseks ning süsivesikute ja valkude sünteesiks hapnikku. Ka puudub siis regulaarne õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel, mille tagajärjel mullaõhk küllastub liigselt süsinikdioksiidiga. Lisaks suureneb vesinikukontsentratsioon, mille tagajärjel aheneb aineringe mulla ja taime vahel ning mulda kogunevad taimedele kahjulikud ühendid. VESIKESKKOND JA VEETAIMEDE ÖKOLOOGIA Vesi-ja õhkkeskkonna võrdlus Vesi on elukeskkonna häll: siin tekkisid esimesed elusorganismid ning ainult vees arenes elu Maa geoloogilise ajaloo suurima osa vältel. Ka praegu elavad vees kõikide taime- (mitte paljasseemnetaimede) ja loomahõimkondade esindajad. Enamik neist ongi välja kujunenud vesikeskkonnas ja alles hiljem kohastunud elule õhurohkes maismaakeskkonnas. Ainult kõige
vees edasi elada. Vee külmumist takistab ka soolsus. Normaalne soolsus on 35 promilli. Sellisel juhul hakkab vesi külmuma -2 C° juures. Ka tuuled takistavad jäätumist. Pindmine veekiht vajub allapoole, kuid ei jõua põhja ja vesi jäätub umbes meetrises ulatuses. Vee tihedusest sõltub organismide ujuvus. Erikaal väikestel organismidel on võrdne veega, seega ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum
· Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus a) aluseline b) neutraalne c) happeline Raku tasndil · vesi koos vees lahustunud ainetega tekitab rakudes siserühu ehk turgori, rõhk mis survestab raku kesta ja membraani(taimedel suurem). · Vesi lahustunud kujul tomub ainete transport rakku ja jääkainete eemaldamine rakus · Rakusiseses vesikeskkonnas ehk tsütoplasmas toimuvad ainevahetus protsessid. · Vesikeskkond kaitseb teatud raku struktuure üle kuumenemise eest.(mitokondrid). Organismi tasandil · Kaitse üle kuumenemise eest. Loomadel: a) higistamine- omane kõikidele imetajatele peale vallaliste, kuid termorregulatoor on oluline inimestele ja hobustele. b) termoregulatoorne lõõtsutamine. Taimedel: vee arumine õhulõhedes- transpiratsioon(kilekott ümber saab tõestada) · Hõõrdumise vähendamine( vesi toimib omalaadse libestina) Nt: vee rikas liigesevõie,
4ga ja 100x happelisem võrreldes pH 5 ga. N : maomahl = pH 1,5- 2,5 nahk = 5,4 - 5,6 vesi = 7,2 - 7,4 sülg = 7,3 - 7,8 Uriin = 4...8 sõltub toiduvalikust ja neerude seisundist. Vee funktsioonid rakutasandil: 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) 2. Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2
elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Kuna ökosüsteemi moodustavad organismid on üksteisega seotud toiduahelate kaudu, sõltub iga liigi olemasolu ja arvukus teistest liikidest. Seega toimub ökosüsteemi isereguleerumine toiduahelate kaudu (Vt ka lk 93). Joonis ja selgitus: Ökosüsteemi elusosa elukoosluse moodustavad: a) Taimekooslused; b) Seenekooslused; c) Loomakooslused; d) Mikroorganismide kooslused. Ökosüsteemi eluta osa moodustavad: a) Õhkkond; b) Vesikeskkond; c) Muldkeskkond. * Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid? --- 84 Biosfäär on suurim ökosüsteem Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad osadena suurematesse ökosüsteemidesse, nt Tallinna lahe ökosüsteem on osa Läänemere ökosüsteemist. Kõik Maa ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri kui suurima ökosüsteemi. Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse kolme osa: 1) maismaa pindmine kiht, s
paljudes raku funktsioonides, nagu nukleoidi moodustumine kiiresti kasvavates rakkudes, replikatsiooni initsieerimisel oriC-lt, rekombinatsiooni reguleerimisel ning transkriptsiooni reguleerimisel. Fis on E. coli nn kiire kasvu päästik, kuna aktiveerib ribosoomigeenide ekspressiooni. Fis põhjustab kuni 90 kraadise DNA painde ning negatiivse superspiralisatsiooni suurenemist nii lokaalselt kui ka globaalses mastaabis. 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad Tsütoplasma on vesikeskkond, kus on bakteritel lahustunud peamiselt kolme tüüpi molekule: makromolekulid nagu ensüümid, mRNA ja tRNA; väikesed molekulid, mis on energia saamiseks või prekursoriteks makromolekulide sünteesimiseks; erinevad anorgaanilised ioonid ja kofaktorid. Tsütoplasmast on leitud peamiselt kolm komponenti: nukleoid, ribosoomid ja inklusioonkehad. Prokarüootide tsütoplasma on rohkem geeljas kui eukarüootidel ning tsütoplasma voolamist bakteritel ei toimu nagu on iseloomulik eukarüootidele.
annaabi.ee 
