Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vesi - elu alus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paljudele, pindpidevus, aurustumissoojus, soojusjuhtivus, polaarsus, erinevast, elektronpaar, ainetele, fotosüntees, loomades, higistamise, ahven, vesikuusk% elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on
Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). • Vee omadused: • Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt
9% Vee ebaharilik omadus: tihedus vedelas olekus 0C juures on suurem kui tihedus tahkes olekus Stabiilne Jää-I moodustub 0C ja 1 atm juures. 1) Struktureeritud süsteem Vee moleulid on polaarsed -> omavahel vesiniksidemetega seotud 2) Dünaamiline süsteem Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad pidevalt Sisemisest molekulaarsest struktureeritusest tulenevad omadused: 1) Universaalne lahusti 2) Suur soojusmahtuvus 3) Hea soojusjuhtivus 4) Suur pindpinevus 5) Polaarsus 6) Kapillaarsus 7) Kõrge keemistemperatuur 8) Madal sulamistemperatuur Biofunktsioonid inimorganismis Lahustab teisi aineid ning transpordib toitaineid ja teisi tarvilikke aineid (nt punased verelibled) kehas laiali, võimaldades igal organil teha oma tööd. Vett on vaja: 1) Toidu seedimiseks: Vesi lahustab toitaineid nii, et need saavad läbi sooleseina liikuda vereringesse ja toimetada toitu edasi läbi seedetrakti.
1. makroelemendid 99% - C, H, N, O, P, S 2. mikroelemendid - Ca, Mg, Fe, Au, Na, Cl, K, F, Cu, I, Zn ….. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi 2. Vee tähtsus. 1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett. 2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu. 5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks. 3. Anioonide ja katioonide ülesanded. Anioon - ; katioon + 1. Raud(+) - seob organismile vajaliku hapniku, annab verele punase värvuse 2
tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan, sise ja välismembraan, kromoplast karatinoidid, kollane, punane, oranz, ligimeelitav, ainevahetus funktsioon, jääkainete eemaldamine, leukoplast värvitu, varuainete säilitamine, tärklis, üleminek kloro kromo viljade valmimine, kromo kloro pordandi säilitusjuur lehtede alusel, kloro leuko roheline taim pimedas, leuko kloro kartuli mugul valguses, mitokonder (kõigil eukarüootsetel rakkudel, energia allikas
Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud paljude tähtsate bioprotsesside molekul
molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; nendele sidemetele põhinevad ka vee erilised omadused. c. pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele. d. hüdrofiilsus-ainete omadus vees lahustuda. e. hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda. f. hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 7. Milles seisneb vee polaarsus? Elektronid on negatiivse laenguga. Hapnikuaatom tõmbab elektrone enda poole tugevamalt ja saab seetõttu nõrga neg laengu, vesinikuaatomid saavad aga selle tulemusena nõrga pos laengu. 8. Millised on vee ülesanded organismis+näited ? (8) a. vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvahe ruumi b. vesi osaleb keemilistes reaktsioonides c. vesi transpordib aineid (hapnik, toitained) d. vesi tagab raku siserõhu e
Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel. Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää. 4. Elusorganismides toimub pidev korrapärase mo
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel. Hüdrofiilsu
liikub molekul võtab endaga kaasa ka teisi vesiniksidemed ainuke Maal leiduv ühend, seovad veemolekulid mis esineb tahkena, tihedalt üksteisega kokku vedelana ja gaasilisena vee pinnale moodustub tahkudes paisumine elastne kile jää tihedus vee tihedusest pindpidevus väiksem vesi moodustab tilkasid VEE ÜLESANDED eemaldab jääkaineid Rakkude sisekeskkond ja Vesi tahab raku siserõhu täidab rakuvaheruumi rõhk annab rakule kuju ja loob rakkudes ühtlase vastupidavuse sisekeskkonna, kus Vesi reguleerib soojust toimub raku elutegevus soojeneb ja jahtub
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omastu või omastub halvasti. Kaaliu
Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes Laktoos e piimasuhkur koosneb galaktoosi ja glükoosi molekulist Sahharoos e roosuhkur koosneb ühest glükoosi- ja ühest fruktoosijäägist, esineb taimemahlades 3. Polüsahhariidid monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega Tärklis koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub mugulates Tselluloos koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal (rakukestad)
elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust (joonis 3.1b). Sellest tulenevalt (vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energia) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur ja suur aurustumissoojus (tabel 3.1). Tulenevalt kõrgest keemistemperatuurist on vesi enamikus Maa pinnal valitsevast temperatuurivahemikust vedelas olekus. Vee üleminekuga tahkesse faasi (jäätumine) kaasneb veemolekulide vaheliste vesiniksidemete korrapära kasv. Jäätumise tulemusena moodustub jäik tetraeedriline molekulaarne võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja naaber veemolekuliga (joonis 3.2a). Jää sulamisel laguneb molekulaarne võre ainult osaliselt ja teatud
võib mingil määral pidada ümbritsevast keskkonnast energia ammutamiseks. Samas aga puudub neil objektidel igasugune võime energiat sihipäraselt muundada ja/või kasutada. Neljandaks, erinevalt eluta looduses eksisteerivatest objektidest on elusorganismid võimelised paljunema, so endataolisi järglasi andma. On ilmne, et loetletud põhimõttelise tähtsusega iseärasused tulenevad elusorganismide eluta loodusest olulisest erinevast keemilisest koostisest. Tõepoolest, kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et ainult 3 neist langevad kokku (tabel 1.1.). Tabel 1.1. Maakoore ja inimese keha keemiline koostis väljendatuna protsentides aatomite koguarvust (Lehninger, 1982). MAAKOOR INIMESE KEHA ELEMENT % ELEMENT %
h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsiooni. Osmolaarsuseks nimetatakse Erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summa. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Vee molekulid on elektriliselt neutraalsed, seetõttu elektrilist potentsiaali sisaldav liige valemist elimineerub. Veepotentsiaali väärtus süsteemis sõltub kolmest erinevast potentsiaalist - kontsentratsioonipotentsiaalist a, rõhupotentsiaalist P ja gravitatsioonipotentsiaalist g. Teatud tingimustel arvestatakse ka veepotentsiaali neljanda komponendiga - maatrikspotentsiaaliga m. Arvestatava maatrikspotentsiaali teke on seotud tugevasti vett siduvate laenguga keemilisi rühmi sisaldavate pindade (maatriks) olemasoluga süsteemis, nagu näiteks kontsentreeritud rakulahus seemnete idanemisel, samuti rakuseinte
Liik on nt pruunkaru, rasvatihane ja võilill. 41. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon, milline on nende protsesside energeetiline väärtus (sisend/väljund), too näiteid organismides toimuvatest protsessidest. Assimilatsioon on kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinh Vaja on selleks lähteaineid, ensüüme, täiendavat energia. (makroenergilised ühendid) Nt fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon on kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Selle käigus lagundatakse toiduga saadavad või organ Situd ained ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Nt. Glükoosi lagundamine Nt 1 kg sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6kj energiat. 42. Kuidas on ökosüsteemis omavahel seotud autotroofne ja heterotroofne ainevahtustüüp?
saab kirjeldada tõenäosuslikult. Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone, st elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside: · üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar · kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari · kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Mittepolaarne kovalentne side Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. Polaarne kovalentne side
Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Molekulaarne tasand Rakus Organismidele *osaleb reaktsioonides *takistab rakkude *termoregulatsioon(higista
lüsosoomide teke , rakumembraani osade tootmine Tuum reguleerib rakus toimuvaid protsesse · omab eraldi membraani , millel on poorid ainevahetuseks · moodustab 10% raku sisust · tuumake ribosoomide ehitamine · karüoplasma- (poolvedel sisu) koosneb kromosoomidest (DNA ja RNA) Taimerakk Membraan kaitse Kest kaitse-, tugi- ja trantsport ül Plastiidid a)kloroplastid fotosüntees , energia tootmine (mitokondrid), roheline b)kromoplastid ainevahetus , ligimeelitamise ül (paljunemine),värviline c)leukoplastid- energeetiline (varuaine) , värvuseta Vakuool tugi ül · Vananedes suurenevad , vesi hoiab taime üleval · Noortes taimedes toitained vanades jääkained · Suhrud (seemete levitamiseks) alkaoidid (mürgist eemale hoidmiseks hapu maitse)
Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed ained lahustuvad vees vähesel määral (nt. õlid, rasvad, vahad). Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides nad esinevad nii lähteainete kui ka lõpp-produktide hulgas. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + (energia) rakuhingamine 6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 fotosüntees Kuna vesi on hea lahusti, on ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond. Ühtegi reaktsiooni ei saaks rakus toimuda, kui poleks vett. Reaktsioonid = elu. 2. Vesi tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolisimi. Rakku saabuvad ja rakust väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on raku ainevahetus. 3. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel täimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. 4
aminohapete transport · rRNA (80%)- ribosoomi RNA kuulumine ribosoomi koostisse, milles leiab aset valgusüntees RNA tähtsus on DNA informatsiooni kopeerimine. Kordamine Tuua kolm näidet miks vajavad imetajate rakud vett- reguleerib temp, toitainete liikumine või lahustumine, kaitse(pisarad), tagab raku siserõhu, Glükoos Tärklis- varupolüsahhariid taimedes Tselluloos- taimede ehitus materjal glükogeen-varupolüsahhariid loomades Orgaanilised ained jagunevad : valk-hemoglobiin nukeliinhapped- RNA süsivesikud -glükoos lipiidid-mesilas vaha Joonisel on kujutatud valgud 1)primaarne 2)sekundaarne 3)tertsiaalne 4)kvarternaarne Organismides kaitsefunktsioonid Süsivesikud: taimedel on suhkrustumine,mis kaitseb külmumise eest Lipiidid: imetajatel rasvakiht, kaitseb põrutuste eest ja aitab sooja hoida Valgud: küünised loomariigist, mis kaitsevad vaenlaste eest Dna monomoor 1. fosforhape 2. desoksüriboos 3
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) Vajalik organismide paljunemiseks Fotosünteesi lähteaine, tekkiv glükoos on energia-ja süsinikuallikas Kaitsefunktsioon- pisarad, sülg, loote arenemine veekeskkonnas Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 2. Vee tähtsus rakus: On hea lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides- nt fotosüntees Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse, tagab siserõhu 3. Ioonide roll organismides K , Na osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja biopotentsiaali Cl tagab rakkude siserõhu ja biopotentsiaali Ca annab luukoele tugevuse, vere hüübimisfaktor Mg vajalik nukleiinhapete talitluses, klorofülli koostises Fe esineb hemoglobiini koostises, osaleb hapniku transpordil veres
CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K).
Dis-organismi kõik lagundamisprotsessid. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Sahhariidid esmane ja kõige kiirem energiaallikas. Ass- organismi kõik süntessiprotsessid. b) Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs- Aeroobne- tsütoplasmavõrgustikusm lagundatakse püroviinamarihape. Anaeroobne- ehk käärimine. Moodustub piimhape või etanool. c) Fotosüntees ja selle tähtsus- rohelised taimed sünteesivad süsihappegaasist ja veest. Selleks vaja valguskiirgust. Jaguneb valgus ja pimedusstaadiumiks. Vee fotooksüdatsiooni käigus eraldub hapnik, valik kõigi organismide hingamiseks. Taimedel saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Tagab süsiniku hapniku jt keemiliste elementide ringe. 5. Organismide paljunemine ja areng Bioloogia I lk 102- 128
moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI
CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K).
CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid – bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K).
6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: · Ainete lahustamine, lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos · Loob keskkonna Reaktsioonide toimumiseks o Nt: tärklise lagunemine glükoosiks · Tagab raku/organismi sise keskkonna stabiilsuse o Nt: raku siserõhkraku kuju · Kaitseb nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest o Kuumenemise puhul: higistamine o Transpiratsioon: vee auramine lehtede kaudu · Vesi on paljudele organismidele kelle elukeskonnaks on vesi o Nt: ahven · Vesi on fotosünteesi lähteaine Mineraalsoolad Jaguneb: 1. Tahked a. CaCO3 b. Ca2(PO4)2 c. Mg soolad c.i. Nt: luudes c.ii. Lubikoda c.iii. Lubiskelett korallidel 2. Lahustunud a. Katioonid a.i. Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine a.ii. Fe3+, Fe2+ (hapniku transport) a.iii
Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne. Aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone nimetatakse elektronegatiivsuseks. Kõrge elektronegatiivsusega aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt. Keemiline side viis kuidas kaks või enam aatomit on omavahel molekulis seotud. Üksikside ühinenud on 1 elektronpaar Kaksikside ühinenud on 2 elektronpaari Kolmikside ühinenud on 3 elektsonpaari Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühiste elektronpaaride abil. Elektronpaarid tekivad nii, et: - kumbki aatom annab ühe elektroni H . + . H = H : H (H - H) Või - üks aatom annab elektronpaari ja teine aatom annab vaba orbitaali : H- + H+ = H : H 4
Organismide üldine keemiline koostis - Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele. - Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda
- Süsinikuahel võib olla sirge, harunev või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) 1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. a) Polaarsus - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees b) Vesiniksidemed - positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomiga c) Pindpinevus - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele d) Hüdrofiilsus - ainete omadus vees lahustuda
Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse - Annavad kuju ja tugevuse Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses Vakuool - Vee reservuaar - Kindlustavad raku siserõhu - Nooremate rakude vakuoolides on toiteained - Vananenud rakkudes on jääkained - Toimuvad lõhustumisprotsessid Plastiidid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid - Toimub fotosüntees, kaks membraani - Membraansed moodustised- lamellid, ehk tülakoidid(sisaldavad klorofülli) - Strooma- lammelide vaheline osa (DNA) Kromoplastid - Sisaldavad värvilisi pigmene- karotinioide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist - Erksatel värvidel on ligi meelitav funktsioon Leukoplastid - Varuaine talletamine (tärklis) - Värvuseta Plastiidide üleminek Kloroplast Kromoplast viljade valmimisel, enne lehtede lagunemist
annaabi.ee 
