Lihtsuse mõttes vaatleme tõelise horisondi ja taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe esialgu eraldi. Joonis 10 kujutab horisondiga seotud koordinaatringe. Vertikaalsed suurringid, mis läbivad seniiti, nadiiri ja vajalikku punkti taevasfääril on vertikaalid. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja Ost, West punkte, nirnetatakse esimeseks vertikaaliks. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja taevakeha, nimetatakse taevakeha vertikaaliks. Ühel ja sarnal vertikaalil asuvatel punktidel on ühesugune asimuut. Horisontaalsed ringid, rnis tekivad horisonditasandiga paralleelsete tasandite lõikumisel taevasfääriga, on kõrgusringid e. almukantaraadid (ar. al- muquantarat). Need on, peale horisondiringi, kõik väikesed ringid. Ühel ja samal kõrgusringil asuvatel punktidel on ühesugune nurkkõrgus, teiste sõnadega, kõrgusring on ühesuguste kõrgustega punktide geomeetriline koht. Joonisel 11 on näidatud taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe.
11. NDVI indeksit mõõdetakse punases ja rohelises spektripiirkonnas, kus eristuvad roheline taimestik ja muld (paranda, selgita, pea õigeks). Mõõdetakse punasel ja lähiinfrapunasel spektripiirkonnal 12. Mis on AERONET, mille üks mõõtepunkt on Tõraveres? Aeronet on päikses fotomeetrid, mis Mõõdab päikses otsest kiirgust absoluutühikutes ja taeva heledust päiksese almuknaraadil ning vertikaalil 13. Riba- ja jadaskannerite põhilised erinevused ning kummastki tüübist üks esindaja. Riba skaneri signaali salvestamise aeg on mikrosekundites ja jadaskanneril millisekundites 14. Rasterpiltide geokorrelatsiooniks IDRISI keskkonnas on 2 võimalust. Nimetage moodulit ja kirjeldage nende põhimõttelist erinevust. Vt üleval 15. Skanneri spektraalne lahustusvõime. 16
registr veetase eemal. Registreerimisriistu on koos koormisega trossi otsa. Kiirust mõõdet korral (kui lävend on tuntud) võib vertikaale mitmesuguseid: automaatseid ja mitteauto- nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. kaks korda vähem olla, kuid mitte alla viie. maatseid, isekirjutavaid ning kaugseadmeid. Vanematel tiivikutel on kalda või paadiga Kiiruspunktide arv vertikaalil oleneb voolu Veetase võidakse registr mehaaniliselt, ühendatud patareitoitel elektrijuhe, mille sügavusest h ning sellest, kas säng on vaba, pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Kõige vooluring sulgeb tiiviku keres olev kontakt iga 20 veetaimi täis või jääkaane all. Vooluhulga levinumad on limnigraafid, mis registreerivad pöörde järel sellest annab teada lühikene mõõtmise ajal tuleb registreerida veetase
muutujaks jõu asukoht. Mõjujoonte ordinaadid arvutatakse tavaliselt vertikaalsest ühikjõust. Ülesandeks on arvutada tala suvalise ristlõike vertikaalsiire. 9. Tala mõjujooned. Koostada lihtne näide.(momendi mõjujoonest), lk 70, lk 47 R Paindemomendi avaldis lõike c kohta oleneb sellest, kummal pool lõiget c asetseb ühikjõud. Paindemomendi mõjujoon koosneb kahest sirgjoonest. Mc = ab/l. Mõjujoone vasak- ja parempoolne sirge lõikuvad lõike c vertikaalil. Ühikjõu liikumisel lõikest c kuni parempoolse toeni väheneb paindemoment jällegi nullini. 10. Mõjujoonte kasutamine.Selgitada etteantud valemi kasutamist, muutujate tähendust, lk 73 Tuleb teada, kuidas kasutada mõjujooni toereaktsioonide, sisejõudude ja siirete leidmiseks. Mõjujoone iga ordinaat i näitab otsitavat suurust ühikulisest koormusest Fi=1 Kui talale mõjub koormus Fi, siis leiame otsitava suuruse Zk avaldisest Zk = Fi*i
raskuskese ja ujuvuskese on ühel püstsirgel. YG = YB = 0 XG =XB 10 2. Laeva ujuvus See on tasakaaluvõrrand. Kui W on suurem , siis laev suurendab süvist. Kui W on väiksem , siis laev vähendab süvist. Kui W = = , aga ei ole täidetud teine tingimus, siis laev momendiga m = WGZ = GZ teostab trimmi muutuse kuni keskmed G ja B on ühel vertikaalil. GZ on püstuvuse õlg. 2.3. Pindalad, mahud, momendid ja inertsimomendid 2.3.1.Veeliinitasandi elementide arvutus Veeliinitasandi pindala AWP (area of waterplane aegunud venekeelsetes õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus
See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1- d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed
Soovitas tööd normeerida. Tema eestvedamisel töötati välja tükitööl töötasustamise süsteemid. Henry Ford - arendas tootmisprotsessi ja tulemuseks sai konveiermeetodi e masstootmissüsteemi Henry Gantt - rõhutas omanike ja tööliste huvide ühildamist, uuris tööliste tööefektiivsust ja töötas välja töötulemustel põhinevad palga ja preemiasüsteemid. Gantti graafik - graafiline plaanide koostamine ja täitmise kontrollimine, vertikaalil ülesanded ja horisontaalil aeg. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivne keskendub organisatsioonisisestele seostele ja ülesehitusele. Kõige suurem rõhk oli Henri Fayol pannud juhtimisele ja juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhk on pigem sellel kuidas juhtida. Teadusliku juhtimise oma pani enamiku rõhku töötajate rollile ja keskendus pigem sellele kuidas
vastavalt Registrite metoodikale joonisel 13. GZd,m C B GZ d .kaad A' A E - 1 rad Joon. 13. Kaadumise momendi õla määramine graafiline määramine Diagrammile kantakse koordinaatide algpunktist maksimaalne õõtsenurga amplituud roll (r) ja vertikaalil märgitakse diagrammiga lõikumispunkt A ja sellest punktist tõmmatakse paralleeljoon abstsiss- teljega vasakule, millel märgitakse lõik AA' = 2r , s.t. kahekordne õõtsenurga amplituud. A' ja A on sümmeetrilised teljestikus ning punkt A määrab dünaamilise kreeni algpunkti. Edasi tõmmatakse dünaamilise püstuvuse kõverale punktist A välispuutuja AC . Järgnevalt punkti A kohalt abstsissteljele mõõdetakse 1 radiaan paremale ja
See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed
See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbi sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed
Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte
Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Minu näites on 16 täte klaviatuuril. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund 54 pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse
Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Minu näites on 16 täte klaviatuuril. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on 54 väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse
Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Minu näites on 16 täte klaviatuuril. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed
Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. 11 Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte
erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte
Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist-Avaliku kauba tootmine MC > 0 Näiteid:Looduspargi rajamine, Loodusfilmi tootmine , Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. „Prii-sõidu“ fenomeniks
Vertikaalid on aga kõik ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ning maatriksi allosas on nad seotud sisend-pordiga. Kõigis horisontaalide ning vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). *Scan koodi saamiseks saadetakse horisontaalliinidele kood, kus on väärtus '0' vaid kõige ülemisel horisontaalil. (Ülejäänud horisontaalide väärtusteks on 1'd). Kui nüüd on mõni ülemise horisontaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Teades horisontaalile väljastatud koodi ning vertikaalidelt loetud koodi, saabki kindlaks teha, milline klahv on alla vajutatud. See ongi Scan-kood. *Samuti, kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljundpordi kaudu antud väärtus üks, siis see ei mõjuta vertikaali väärtust kuidagi. Et kontrollida kõiki klaviatuuri klahvide ridu, saadetakse horisontaalidele kood, kus järgmisel liinil on null ja kõik ülejäänud on ühed
Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist Avaliku kauba tootmine MC > 0 Näiteid: Looduspargi rajamine Loodusfilmi tootmine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte
Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Skaneerimise koodi saamiseks saadetakse vertikaalliinidel kood, kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv on alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel, kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus 1. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel
Asetades Kolmtelgse survega teimides tekitatakse esmalt kambris mingi surve 3,1. See Eripinnased on need, mis ei kuulu kruusa, liiva või savipinnaste hulka, näiteks koordinaatide algpunkti koormatud ala keskpunkti, saab leida pinged mõjub pinnaseproovile igast küljest, nii et radiaal- kui ka vertikaalsurve on allikalubi, järvelubi, diatomiit, turvas jne. Tehispinnased on inimtegevuse keskpunkti läbival vertikaalil: z=*p, kus suurused on toodud tabelis. mõlemad 3,1. Seejärel suurendatakse vertikaalsurvet kuni pinnas puruneb. tulemusel tekkinud täitepinnased. Need saab liigitada: 1. olmeprügist, Rõhujaotustegurid ja 1 on omavahel seotud: =41. Piisab 1-st Tähistame vertikaalsurve juurdekasvu, mis on vajalik pinnase viimiseks ehituspahist ja pinnasest koosnev kultuurikiht, 2
fikseerimisel viidet, mis on pikem värelemise ajast. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge. Veergude väärtusi saab lugeda läbi sisendporfi. Kõigis ridade ja veergude ristumiskohtades on lülitid. Klaviatuuri skaneeritakse pidevalt. Skaneerimise koodi saamiseks saadetakse vertikaalliinidele kood, kus on väärtus 0 ainult ülemisel horisontaalil. Kui mõni ülemise horisontaali klahv on alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Seejärel on järgmisel liinil väärtus 0 jne. Teades horisontaalliinil väljastatud koode ja vertikaalidel sisse tulnud koode saab kindlaks määrata klahvi asukoha. Kui on mitu klahvi alla vajutatud valitakse neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui oli vale klahv on juba kasutaja asi parandada. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo juures on mingi suurus teise suuruse analoogiks. Analooginfo korral võib füüsiline
=kx /2=ka /2*cos (0t+a) (4.) .Liitnud avaldised 3. ja 4. ning võtnud arvesse 02=k/m saame: E=Ek+Ep= ka2/2(ehk 2 2 2 ma202/2), mis ühtib seostega 1. ja 2. Seega on harmoonilise võnkumise kogu-energia tõesti jääv suurus. §41. Füüsikaline ja matemaatiline pendel. Füüsikaliseks pendliks nimet. jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Tasakaaluasendis asub pendli inertsikese C pendli kinnituspunkti O all samal vertikaalil viimasega. (joon.5) Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis toob pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment M=-mgl*sin , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Väikeste hälvete korral sooritab füüs. pendel harmoonilisis võnkumisi, mille sagedus sõltub pendli massist, tema inertsimomendist pöörlemistelje suhtes ja pöörlemistelje ja inertsikeskme vahelisest kaugusest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on T=2l/mgl
Järelikult liigub keha tasakaaluasendi poole kiirenevalt, maksimumkiirus saavutatakse tasakaaluasendis ja sellest eemaldumisel liikumine jälle aeglustub. 57. Matemaatiline, füüsikaline ja vedrupendel mis on, kuidas nende perioodid avalduvad? Füüsikaliseks pendliks nimet. jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Tasakaaluasendis asub pendli inertsikese C pendli kinnituspunkti O all samal vertikaalil viimasega. Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis toob pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment M=-mgl*sin , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Väikeste hälvete korral sooritab füüs. pendel harmoonilisis võnkumisi, mille sagedus sõltub pendli massist, tema inertsimomendist pöörlemistelje suhtes ja pöörlemistelje ja inertsikeskme vahelisest kaugusest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on T=2l/mgl
summeerimistäpsuse saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni 0,2-0,3B, sügavuse juures B kuni 3B - 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral B. 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve vundamendi talla all, arvestades ka vee üleslükke mõju, d-vundamendi süvis looduslikust maapinnast, d´d pinnase mahukaal d ulatuses. Pinged arvutatakse talla keskpunkti läbival vertikaalil eeldades, et vundament ei oma jäikust ja pinnas on ühtlane elastne isotroopne poolruum. Summeerimismeetod on vähem range kui elastsusteooria lahendus ja põhineb real eeldustel: · Pinge jaotus kihilises pinnases on sama kui ühtlases poolruumis · Pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest · Pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust
014 0.026 Asetades koordinaatide algpunkti koormatud ala keskpunkti (joonis 6.5), B /2 y dy L /2 dx p x R z Jo on is 6.5 S k eem ü htlase ko orm use ga p ristkü lik u k esk p un kti all tek k iv a ve rtik aalp in g e m äära m isek s saab leida pinged keskpunkti läbival vertikaalil 62 2p 2BLz( B2 + L2 + 8 z2 ) BL z = + arctan (6.13) ( B2 + 4 z2 )( L2 + 4 z 2 ) B2 + L2 + 4 z 2 ) 2z B2 + L2 + 4 z 2 Tähistades m = 2z/B ja n = L/B, saame avaldada pinge n ja m kaudu