· Maks filtreerib 2 liitrit verd minutis, ainult maks puhastab verd · Maks täidab kehas üle 500 erineva keemilise funktsooni ja mõjutab peaaegu igat füsioloogilist protsessi · Maks toodab rohkem valke kui ükskõik milline muu organ kehas Töömehe ülesanded · Glükoosisisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete lagundamine · Aminohapete sisalduse regulatsioon · Kolesterooli süntees · Sapi tootmine · Varuainete hoidmine · Vere filtreerimine · Verevalkude ja -rakkude süntees Glükoosisisalduse regulatsioon · Maks reguleerib veresuhkru taset organismis · Eraldab saadud ainetest lihtsuhkrud ning ladestab need glükogeenina · Kui tekib suurem vajadus glükoosi järele, siis hakkab maks glükogeeni lagundama · Kui glükogeeni varud on lõppenud, toodab maks aminohapetest glükoosi (et säilitada veresuhkru taset) Kahjulike ainete lagundamine · Organismile mittevajalikud või kahjulikud
Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk
Enamik inimesi saab toiduga rohkem valke, kui vajatakse ja maks lagundab need aminohapped, mis 'üle jäävad' *kahjulike ainete lagundamine-paljud kahjulikud ained kogunevad maksa ja lagundatakse seal. Samas lagundab ka hormoone. Hormoonid on vaja verest eemaldada, sest nad peavad mõjuma ainult kindla aja jooksul. Nt insuliin. *varuainete hoidmine-maksas säilitatakse vitamiine. Maksas palju glpkogeeni. *verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus
............................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine....................................5 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll...................................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................6 2. Kui maksa normaalne talitlus on häiritud ja selle võimalikud tagajärjed.................6 Kokkuvõte.............................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................9 Sissejuhatus Maks (hepar) on punakaspruun, inimese keha suurim organ, moodustades täiskasvanu
· Glükogeeni lagundamine. · Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest. 7) Suhkruhaigus kui inimese kõhunääre ei tooda insuliini või toodab seda liiga vähe tekib diabeet. Seda leevendab: · Teadlikult planeerides toitumist. · Tablettravi. · Insuliini süstimine. 8) Millised ülesandeid täidab maks? · Aminohapete sisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete legundamine · Varuainete hoidmine · Verevalkude ja rakkude süntees · Vere glükoosisisalduse regulatsioon · Plasmavalkude süntees · Sapi tootmine · Kollesterooli süntees 9) Kirjelda inimese veepilanssi. Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel. 10) Kuidas töötavad neerud? Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon, see sunnib neerusid
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi;
· Aluseline mõtlemine kofeiin on positiivse laenguga ning su keha energia varud on negatiivse laenguga. Tarbides kofeiini ei anna sa kehale energiat, vaid tarbid suures koguses oma varusid. · Kofeiin aitab ülesannete sooritamisel, mis nõuavad jätkuvat tähelepanu, isegi sel ajal kui normaalselt erksus pidurdub nagu pärastlõunal või kui inimene on külmetunud. · Surmav doos on ~10 grammi e. ~170 mg/l veres. 35% veres olevast kofeiinist on verevalkude küljes. · Kohvi tarbimisel tähtis, et maks oleks täiesti korras. · Kofeiini tarbimine vähendab nii su une pikkust, kui ka une kvaliteeti. Kasutatud allikad http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/hoolitsetud/keha/4843?print_article=1 http://minuoma.ee/tervis/?p=150 http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=682 http://teadvusehuvi.blogspot.com/2010/01/kofeiin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kofeiin
kahjulike ainete lagundamine sapi tootmine rasvade sisalduse regulatsiooni vitamiinide varu säilitamine kolesterooli süntees Aminohapete sisalguse regul- Inimene ei suuda hoida valkude varu, vajame igapäev valke(uute rakkude jaoks), kui aga saame valke liiga plju valke, lagundab maks need aminohapped. Kahjulike ainete lagundamine- alkohol, keemilised toidulisandid, lagundab veres oleva hormooni- insuliini. Varuainete hoidmine- suudab kaua varuda viramiine A, B12. Verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju olulisi verevalkusid(albumiin), mis osalevad vere hüübimisel.
glükosaminoglükaanid. Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi. Esineb kollagenooside (reuma, reumotoidartriit, sklerodermia, nodoosne periarteriit), hüpertoonia, infektsioos-allergiliste haiguste jne korral. Tekib armistumine või üleminek hüalinoosiks. Hüalinoos Sidekoe põhiainesse tekib tihke, homogeenne, klaasjas, poolläbipaistev valkaine hüaliin. Pöördumatu protsess. Amüloidoos Rakkude vaheainesse ladestub valkaine amüloid.
Nado bilo naoborot napisat gde nahodica Paremal kodas ja vatsakest vahel on TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP 3 klapp- POOLKUUKLAPP Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net
Rasvad rasvhapete ja glütseroolina Vesi veega Süsivesikud monosahhariiditena Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune Maksa funktsioonid? Energia allikas, vere- ja veedepoo, inaktiveerib hormone, detoksikatsiooni fn, sünteesib aminohapetest plasmavalke. Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin Millise hormooni toimel tõuseb vererõhk? Adrenaliin Koehormoonid: ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta. Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN. Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo. P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises.
Süsivesikute seedimine: suus. Ensüüm amülaas muudab glükoosi tärkliseks. Valkude seedimine: ensüüm pepsiin lagundab valke, mis asub maos. 51) Millises seedetrakti osas toimub põhiline toitainete imendumine? Peensooles. 52) Mitu jäävhammast on inimesel? 32 hammast. 53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne? Rasvade seedimine. 54) Nimeta maksa ülesanded. *Mürgiste ainete kahjustustamine *Ravimite inaktiveerimine *Mikroobide fagotsütoos *Verevalkude sünteer 55) Nimeta pankrease tähtsaim funktsioon. Suhkrute ja valkude seedimine. Veresuhkru sisalduse reguleerimine veres. 56) Millised elundid kuuluvad erituselundkonda? Nahk, kopsud, soolestik, neerud 57) Nimeta kuse-elundkonna põhifunktsioonid. *Jääkainete filtreerimine verest lõpliku uriinina *Primaarne uriin- sellest toimub organismile vajalike ainete ja vedeliku tagasiimendumine ning moodustub lõplik uriin.
rakusisene vedelik ning rakuvaheruumide ning rakuväline vesi. Kõigis neis esinevad ravimid nii vabalt kui seotult. Ravimi liikumine kambrite vahel sõltub koebarjääride läbimisest, seondumisest kambrite see, keskkonna pH-st, lipiid-vee vahekorrast jpm. Ravimite jaotumist mõjutavad - südame väljutusmaht, - regionaalne verevarustus, - kudede maht, - bioloogilised barjäärid, - ravimite lipiidlahustuvus, - ravimite seonumine verevalkude ja kudedega jpm. Seondumine vereplasma valkudega Happelised ravimid seonduvad plasma albumiinidega, aluselised aga happelise 1- glükoproteiiniga. Seondumine on tavaliselt pöörduv. Ravimi vabast vormist võib näiteks olla vaba (vesilahuses) vaid 1% ning ülejäänu seotud verevalkudega. Valkudega kergelt seonduvaid ravimeid on sidumiskohtadelt kerge tõrjuda. Bioloogilised barjäärid - hematoentsefaalbarjäär, - platsentaarbarjäär, - barjäär vere ja testiste vahel,
Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis: a)Aktiveerib omakorda ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Diabeet e. Suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade kahjustumist, infarkti, insulti, neerude kashjustusi. Maksa ülesanded 1. Vere glükoosisisalduse kontroll 2. Aminohapete sisalduse kontroll 3. Verevalkude tootmine (hüübimiseks vajalikud valgud) 4. Vere punaliblede lagundamine 5. Sapi tootmine 6. Vitamiinide varu säilitamine 7. Kolesterooli süntees Maksahaigused: A,B,B,D ja E hepatiit; maksatsirroos Erituselundkond ja veesisalduse regulatsioon Keskmine inimene sisaldab umbes 40kg vett. Meie veesisaldus ei ole püsiv, oleneb erinevatest teguritest ning muutub elu jooksul. Ööpäevas siseneb umbes 1,4 l (2/3)- Joogiga 0,7 l(1/3)- toiduga
suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel intensiivistub hingamine, see toimub automaatselt Nimeta ja selgita maksa ülesandeid organismis. Veri, mis on sooles rikastatud toitainetega, läbib enne südamesse tagasipöördumist maksa. Maksa põhiülesanne on reguleerida toitainete hulka veres ja muuta kahjutuks toitainete (valkude) lagunemisel tekkinud mürgised laguproduktid. Aminohapete sisalduse regulatsioon Kahjulike ainete lagundamine· Varuainete hoidmine· Verevalkude ja -rakkude süntees· Vere glükoosisisalduse regulatsioon· Plasmavalkude süntees· Sapi tootmine· Kollesterooli süntees Kuidas toimub eritamine neerudes? Neerud hoolitsevad enamiku ainevahetusjääkide eemaldamise eest organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Need on ained, mille hulk veres peab olema püsiv ega tohi kõikuda sõltuvalt sellest, kui palju me sööme või joome. Neerudesse tuleb veri südamest suure rõhu all
Jaotus: · albumiinid · globuliinid ( 1, 2, , ) Vereseerumis: Prealbumiin Albumiin 1-globuliinid (nt. 1-antiproteaas, 1-happeline glükoproteiin, -lipoproteiin) 2-globuliinid (nt. 2-makroglobuliin, haptoglobuliin, tseruloplasmiin, CRP) -globuliinid (nt. transferriin, C3-komplementfaktor, -lipoproteiin) -globuliinid (nt. IgG, IgA, IgM, IgD, IgE) ( vereplasmas oleks ka fibrinogeen) Veres on albumiine rohkem. Väga kiiresti metaboliseeruvad valgud. Verevalkude järgi saab leida, mis organite funktsioonid on nõrgenenud või häirunud. Valgu koefitsient albumiinide ja globuliinide suhe (1,5-2,5) Valgufraktsioonide väärtused seerumis Prealbumiin: 0,1-0,42 g/l Albumiin: 34-50 g/l Funktsioonid: · kaitsefunktsioon (immuuboglobuliinid) · ensümaatiline funktsioon · (nõrk) puhver, pH aäilitamine · proteaaside inhibeerimne (hoiab aktiivsust tasakaalus, väldib nende liigset valkude lõhustamist)
Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt osaleb hüübimises 7. Plasma Vesi, milles on lahustunud soolad ja paiknevad valgud 8. Osmootne rõhk Liigutab sooli 9. Onkootne rõhk Liigutab valke 10. Plasma valgud 1) Albumiin Seob veres rasvaineid 2) Globuliinid Kaitsekeha 3) Hemoglobiin Hüübimine, mis peab olema raku sees! 11. Verevalkude funktsioonid 1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid 2) Transpordifunktsioon albumiinid, globuliinid 3) Kandjafunktsioon albumiinid, globuliinid FÜSIOLOOGIA: Süda 1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri
südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin. 32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni varude ladestuskoht); vanade punaliblede lagundamine; kahjulike ainete ja mürkide lagundamine; vitamiinide talletus; vedelike talletuspaik; kolesterooli süntees; verevalkude süntees. 33.Millistes kohtades Sinu seedekulglas lõhustatakse RASVU, milliste nõrede toimel, millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena , kus ja kuhu need imenduvad? Rasvu lõhustatakse suuõõnes, kaksteistsõrmikus, maksas, kõhunääres. Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett
südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin. 32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni varude ladestuskoht); vanade punaliblede lagundamine; kahjulike ainete ja mürkide lagundamine; vitamiinide talletus; vedelike talletuspaik; kolesterooli süntees; verevalkude süntees. 33.Millistes kohtades Sinu seedekulglas lõhustatakse RASVU, milliste nõrede toimel, millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena , kus ja kuhu need imenduvad? Rasvu lõhustatakse suuõõnes, kaksteistsõrmikus, maksas, kõhunääres. Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett
Kokkuvõte: halveneb verevarustust, langeb töövõime, suureneb süsivesikute kasutamine Südame löögimaht 1x-60-70ml Hüpnatreemia: Suure hulga vee joomisel Koevedelikus ja veres naatriumi konsentratsioon...... Aklimatiseerumine soojaga: Järkjärguline protsess Organismi tegevusoptimumi nihkumine vett ja elektrolüüte säilitavas suunas samal ajal soojuse loovutamist parandades Vereplasma mahu suurenemine (3-6 päeva) - verevalkude tõus, saavad rohkem vett - toetab verevarustust (sh südame täitumist) - toetab nahaalust verevarustust (aitab soojust kanda naha pinnale) - toetab higi tootmist - vähendab elektrolüütide kadu (higi, uriin) - toetab töövõime säilimist Higierituse suurenemine(8-14 päeva) Süsivesikute kasutamise langus Muutused on suhteliselt püsivad (ca 1 kuu pärast normaalse temp keskkonda naasmist) Soovitused kuumas kohanemiseks:
BIKUSPIDAALKLAPP ehk MITRAALKLAPP- VASAKU KOJA JA VATSAKESE VAHEL POOLKUUKLAPP- (3 KLAPPI) AORDISUUDME SERVADEL. SÜDAME VASAKUL POOL ON – ARTERIAALNE VERI PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM) 4 BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR) KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID) 1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE RÕHU TEKITAJA 5) KAITSEFUNKTS. VERE FUNKTSIOON- 1) TRANSPORDIFUNKTS. 2) KAITSEFUNKTS. 3) VALGUDEPOO P-SAKK- KODADES IMPULSI LEVIK PQ-LÕIK- KODADE KONTRAKTSIOON QS – KODADE LÕÕGASTUS QRS-KOMPLEKS-VÄLJENDAB ERUTUSE LEVIKUT ÜLE MÕLEMA VATSAKESE. T-LAINE- VATSAKESTES TEKIB LÕÕGASTUS ST-SEGMENT- NÄITAB, ET ERUTUSES ON KOGU VATSAKESTE MÜOKARD
valgu kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult kuuluda nii valkude kui lipiidide hulka. Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALKUDE KLASSIFIKATSIOON Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: kõik lihtensüümid; liitvalkude valguline osa; valgulised hormoonid jne. Globulaarsete valkude põhirühmad: Albumiinid ◦ albumiine sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g /L ◦ moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g /L), ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) ◦ poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis transportfunktsioon Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid
kuuluvad: · kõik lihtensüümid; · liitvalkude valguline osa; · valgulised hormoonid jne. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia Globulaarsete valkude põhirühmad: 1. albumiinid 2. globuliinid 1. Albumiinid - albumiinid sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g / l - moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g / l), · ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) · poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis · peamine funktsioon - transport 2. Globuliinid Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid.
Paljud kahjulikud ained kogunevad maksa, need lagundatakse seal. Maks lagundab ka paljusid veres ringlevaid hormoone, mida on vaja verest eemaldada, sest nad peavad mõjuma ainult kindla aja jooksul. N: insuliin lagundatakse maksas kiiresti mõne minuti jooksul. 3) Varuainete hoidmine Maksas säilitatakse märkimisväärses koguses vitamiine A, B ja B12. Neid jätkub vajadusel mitmeks kuuks. Teisi B-rühma vitamiine, vaske, rauda hoitakse väiksemates kogustes. 4) Verevalkude ja vererakkude süntees Maks toodab palju olulisi verevalkusid, N: albumiini, fibrinogeeni jt, mis osalevad vere hüübimisel. Embrüonaalse arengu jooksul toodab maks ka punaseid vereliblesid, pärast sündi läheb see funktsioon üle luuüdile. 12 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Eritamine ja veebilanss
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov ülaosa vähk ja vaskulaarsed malformatsioonid. Kõige tähtsam diagnostiline uuring on gastroskoopia, mis peab toimuma 24t jooksul - enne uuringut i/v PPI ja metoklopramiid. Verine nasogastraalaspiraat samuti viitab seedetrakti ülaosa verejooksule. Võivad esineda hüperaktiivsed peristaltikahelid (sool täitub verega) ja kõrgenenud uurea (verevalkude seedimine). Peptilise haavandi verejooks: Haavandi põhjas koenekroos, mis põhjustab veresoone (veen või arter) kahjustuse ja verejooksu. Verejooks on kõige sagedasem haavandtõve tüsistus ja moodustab u 50% kõikidest seedetrakti ülaosa verejooksudest. Suremus ligi 10%, sõltub verejooksu raskusest ja patsiendi eelnevast seisundist (kaasuvad haigused jm). Hematemees on tüüpiliselt kohvipaksutaoline, okses on osaliselt seedunud veri. Teised sümptomid on meleena (NB
Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4. hemoglobiini puhversüsteem. 2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin. Erütrotsüüdid e. punased verelibled. 1 mm3 s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne hapniku transport. Hemoglobiin aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis
- Toime nõrgenemine – korduval manustamisel võib farmakoni toimivus nõrgeneda ja lõpuks kaduda Ravimsõltuvus Tunnused: psüühiline, füüsiline sõltuvus, tolerantsuse suurenemine, isiksuse muutumine Ravimite vastastikune toime ja koostoime Ravimite vastastikune toime manustamisel: - Võib vähendada või võimenduda ainete aktiivsus - Ilneb toksiliste ühendite tekkimine Ravimid võivad omavahel konkureerida verevalkude sidumiskothade suhtes Maksaensüümide induktsioon või pärssimine ühe ravimi poolt mõjustab teiste ravimite kontsentratsiooni veres Retseptorid Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule - Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised),
·Veri koosneb: vereplasmast(54...59%; mahuprotsenti) vererakkudest(41...46%; mahuprotsenti) ·Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust, nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on meestel 0,4-0,51 ja naistel 0,36-0,47. ·Vererakud ei paljune kohapeal, vaid vereloome organites: Lootel eelkõige maksas ja põrnas, sest luud on üsna väikesed Peale sündi põhiliselt luuüdis ·Ka vereplasma moodustub ekstravaskulaarselt (verevalkude peamiseks sünteesi paigaks on maks). VERE FUNKTSIOONID 1. Transpordifunktsioon - veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahtuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogilsielt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka
annaabi.ee 
