Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
-Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes.
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on
sekundit. Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu. Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja. Tagasi ei saa minna, sest atrioventikulaarklapid sulguvad. Rõhu edasise tõusu korral vatsakestesse avanevad poolkuuklapid – see saab toimuda siis, kui rõhk vatsakestes ületab rõhu suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Rõhk peab olema vasakus ja paremas vatsakestes ei pea olema rõhud ühesugused, sest aordis ja kopsuarteris erinevad. Parema vatsakese rõhk peab ületama kopsuarteri rõhu 2,5Hg (elavhõbedasammas something ???) , vasaku vatsakese rõhk peab ületama diastoonse rõhu 70. Kui poolkuuklapid on süstolis avanenud, paisatakse veri suurtesse veresoontesse – aorti ja kopsuarterisse.
passiivne immuunsus Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. 1. Mis moodustavad vereringeelundkonna? Süda, veri, veresooned 2.Mis ülesanded on organismis verel? Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. 3.Südame ülesanne. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere veresoontes liikuma. 4.Südame asukoht. Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. 5.Millistest osadest koosneb süda? 1.parem koda 2.vasak koda 3. hõlmased klapid 4. poolkuuklapid 5. vasak vatsake 6. parem vatsake 6.Millised on südame osade ülesanded? Vasak südamevatsake pumpab verd kehasse, parem vatsake kopsudesse Kojad koguvad vere kehast ja kopsudest jälle kokku. Kodade ja vatsakeste vahel ja suurte veresoonte väljumiskohal asuvad südameklapid.
ANATOOMIA 17 LOENG 17.10.11 Hingamine Gaasidevahetus ja gaasitransport Gaasivahetuse all mõeldakse alveoolides hapniku minekut alveoolidest verre ja CO2 difusiooni verest alveoolidesse ning kudedes toimuvad gaasivahetust, kus hapnik läheb verest rakkudesse ja CO2 tuleb rakkudest verre. Nii kopsudes kui kudedes toimub gaasivahetus läbi kapillaaride seinte, sest kapillaarid õn kõge õhemate seintega veresoontes. Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100
Vererõhu langust võib ka põhjustada mõni haigus KUIDAS VERESOONED UMMISTUVAD? Üsna sage haigus on veresoonte lubjumine Sammuti võivad tekkida trombid mis võivad verega edasi liikuda ja samuti väiksemaid sooni ummistada. Kui ummistus tekkib nt kopsus, südames või ajus võib inimene surra. Arteroskleroosi teket soodustab rasvane toit, ülekaalulisus, suitsetamine, vähene aktiivsus, kõrge vererõhk jms VERI ON VEDEL KUDE VERI- Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes PUNANE VERERAKK- Vererakk, mis transpordib happniku VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri
Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7. Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim? Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam. Vererõhu erinevus veresoontes paneb nendes vere katkematult liikuma. Rõhk on suurim arterites, väikseim veenides. 8. Milles väljendub veresoonte ehituse kooskõla nende ülesannetega? Tunnus Arterid ehk tuiksooned Veenid ehk tõmbsooned Kapillaarid ehk juussooned
Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni või lubiainest või lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik.
vatsakeste kontraktsiooni (süstoli) ja lõõgastumise (diastoli) rütmilisel vaheldumisel. Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega, süstoli ajal aga paisatakse veri nendest väljuvatesse suurtesse veresoontesse kopsuarterisse ja aorti. Vere tagasivoolamist takistavad südames olevad südameklapid. Kummagi vatsakese ees paikneb koda, kuhu suubuvad suured veenid. Kodade süstol eelneb vatsakeste süstolile ning soodustab vatsakeste täitumist verega. Väljaspool südant voolab veri veresoontes. Veresoonte jaotamisel arteriteks ja veenideks lähtutakse vere voolamise suunast aga mitte nendes voolava vere omadustest. Veenid toovad verd südamesse, arterid aga viivad vere südamest eemale. A.Vahtramäe 2011 2 Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted: 1. südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Vajadusel võib see maht tõusta kuni 5 korda võrreldes
1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks
optomeetria õppetool OP 1 Lisette Jõgisalu MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat eesti keeles Juhendaja: S. Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma.
ei olene vanusest esineb 10-15 % meestest esineb 20-25 % naistest soodustavad-rasedus, ealised muutused Põhjused kaasasündinud sidekoe nõrkus nahaaluste veenide ja ühendusveenide klappide funktsiooni häired soodustavateks teguriteks on töö istuvas või seisvas asendis, rasedus, ülekaalulisus vere aeglustumine veresoontes Ravi operatsioon (veenide eemaldamine ei mõjuta jala vereringlust, kuna sisemine sügavam veresoonte võrgustik jäetakse puutumata.) ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid salvid, tabletid ja geelid
Sahariidid- ssivesikud,orgaanilised hendid,koostis : ssinik,vesinik,hapnik. Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad gl...
vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus. Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes. Nende veri on sinakas roheline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke
peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED: kanda laiali hapniku ja toitained, seob organid ühtseks tervikuks kaitsta haigustekitajate eest, hoida õiget kehatemp. VERE KOOSTIS: vereplasma, vereliistakud, valged verelibled, punased vererakud VERELIISTAKUD (trombotsüüdid)
Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks. 3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse. 4
Vererõhu tekitab südame vatsakeste Püsiv vererõhu muutus on tavaliselt seotud mõne kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. haigusliku seisundiga, millest levinum on Veresoonkonna erinevates osades arterites, kõrgvererõhktõbi (hüpertoonia) kapillaarides ja veenides on vererõhk erinev. Püsivalt kõrget vererõhku põhjustavad tavaliselt Südame lähedal on rõhk kõige suurem, muutused veresoontes, eeskätt arterites. südamest kaugemal see väheneb. Kui veresoonte seinad on jäigastunud või nende Vererõhk on veenides madalam, kui arterites. läbimõõt on vähenenud, tõusebki organismis Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest vererõhk. Vererõhu tõusule panevad aluse kauaaegne väär soontest sinna, kus rõhk on madalam.
Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad
Mis on katarakt? vanusega seotud haigus? Vananedes suureneb organismi Glaukoom ehk roheline kae on silma tundlikus, mis võib põhjustada teatud Katarakt ehk hallkae on silmahaigus, haigus, mille korral kahjustub silma ja mille korral tekkib läätse pinnal taandarenguid organites, kudedes, aju omavahel ühendav nägemisnärv. veresoontes, liigestes, närvisüsteemides, silmavedelikus olevatest valkudest Glaukoom on krooniline haigus, mille moodustunud klompide kogumik. , mille seedetraktis, südames ja mujal kehas. käigus võib kaduda lõpuks nägemine. Vananedes avalduvad haiguslikud tagajärjel halveneb või kaob üldse silma
kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad
Uurimustöö: Madal vererõhk. Töö koostaja: Angeelika Sooba Uurimistöö eesmärk: Mis on vererõhk? Milline on normaalne vererõhk? Madala vererõhu tunnused. Minestamine. Kas madalat vererõhku peaks ravima? Mis on vererõhk? Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral. Vererõhunäitaja ei püsi kogu elu samasugune. Milline on normaalne vererõhk? Mõnel inimesel on juba sünnist saati väga aeglane pulss, see on lihtsalt organismi iseärasus. Pidevalt madal vererõhk on organismi
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, ...
Veri Inimesel on verd 7-8% kehakaalust. (70 kilosel 5l verd) Veri paikneb veresoontes ja osa paikneb vere depoodes maksas, põrnas ja luuüdis. Suurema füüsiise koormuse korral paisatakse depoodest välja. Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne
Arterid viivad verd südametest organitesse. 9) Mis on vererõhk? See kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. 10) Veresoonte ummistumine- suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestub rasvaine, mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda. Selle tagajärjel arter aheneb, veresoone seinad muutuvad kõvaks ja rabedaks ning vererõhk tõuseb. Kui paksend aina suuremaks kasvab, võib arter ummistuda. 11) Mis paneb vere veresoontes voolama?- kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib neis rõhk. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele.
Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8.VERI ON VEDEL KUDE 1)Veri on vedelsisekude , mis ringleb veresoontes. Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine.
(Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud
KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine VIBRATSIOONTÕBI II staadium
Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut
· Teod elavad nii maismaal kui ka vees. · Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. · Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. · Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. · Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. 4 · Vereringe on tigudel avatud. · Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. · Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. · Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. · Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. 5 · Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. · Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. · Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele
Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere
vereringeks milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.suure vereringe yl:varustada kogu kega rakke toitainte ja hapnikuga, viia ära jääkained.suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest,mis paiskub vere aorti, suurim in arter.=>arterid>kapillarid(arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks)>veenidesse>südmae parem koda.Väike vereringe parem vatsake>rikatub hapnikuga>vasak vatasake.veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes, mis koosneb vereplasmast ja selle hõljuvatest vererakkudest.punased vererakud(erütrotsüüdid)(kõige rohkem, hapniku transportimeine)valged vererakud(leukotsüüte)(võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega)vereliistakud(trombotsüüte)(osalöevad vere hüübimises)haava kinni kasvamine:tuleb vereliistakud>eraldavad aineid mis käivitavad hüü. Vajaliku kee, protes>tekib fibriin>moodustavad tiheda võrgustiku.Vere ül:organismis aineid edasi kanda, organismi kaitsta, temp ühtlustada.
abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Tuntuim näide on robotsüsteem ,,da Vinci", mis aitab kirurgi südameoperatsioonidel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Järgnevalt lähemalt ühest esimesest kirurgi robot-assistendist, selle sünniloost ja edasisest käekäigust, milles oma osa on mänginud ka Eesti arvutiteadlased. Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel
ternimiga tagasiside. Tagasisede kaudu saab kesknärvisüsteem vahetpidamate informatsiooni liigutus- ja vegetatiivsetest funktsioonidest, mida kasutatakse nii toimuva kui ka järgneva tegevuse korrigeerimiseks. Analüsaatorite klassifikatsioon. Analüsaatoreid võib ärritaja iseloomust lähtudes jaotada gruppideks. 1. Mehaanilised- taktiilne, valutundlik, liikumis-, vestibulaarne, baroretseptiivse keha õõntes ja veresoontes. 2. Keemilised- maitsmis, haistmmis- ja vistseraalse analüsaatori kemoretseptiivsed osad veresoontes , seedetraktis ja organites. 3. Valgusärritusi tajuv nägemisanalüsaator. 4. Heliärritusi tajuv analüsaator. 5. Temperatuuriärritusi tajuv temperatuurianalüsaator. Sõltuvalt keskkonnast, kus ärritusi vastu võetakse, jagatakse analüsaatorid kahte suurte gruppi- 1. Välised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi väliskeskkonnast 2
lõppaineid, mis sunnib pingutust lõpetama, sest organismil on raske neist vabaneda. Hingamine on enamasti hapnikku tarbiv reaktsioon, mille produktid on vesi ja süsihappegaas. Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Inimesed hingavad kopsudega välishingamine. Sissehingatud õhk jõuab lõpuks kopsualveoolidesse, nendest edasi jõuab hapnik veresoontesse. Veresoontes transpordivad hapnikku vere punalibled. Sealt kandub rauaga seotud hapnik edasi koerakkudeni. Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südame-veresoonkonda kui ka lihaskonda. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid kehalisi harjutusi. Kehalisel aktiivsel tegevusel on head omadused: on mõnus vaheldus istuvale tööle, maandab pingeid, pakub rahuldust, sisendab eneseusaldust, suurendab tahtejõudu
.......................................................................................................... ................................................................................................................................................. 11. Fibrinogeen on valk, mis osaleb vere hüübimisel 12. Mis juhtuks, kui organismis oleks vähe leukotsüüte? Me oleksime kogu aeg haiged ja ei suudaks haigustele vastu panna. 13. Kirjelda suurt ja väikest vereringet (kust lagab, millistes veresoontes voolab veri, milline veri see on, millised muutused toimuvad, kus lõpeb) ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. .....................................................................................................................................
Kapillaarides muutub arteriaalne hapnikurikas veri venoosseks vereks. ARTERIAALNE VERI = HAPNIKURIKAS VERI VENOOSNE VERI= HAPNIKUVAENE VERI Suur vereringe Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI
erütrotsüüt- punalible, hemoglobiin - punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku, leukotsüüt vere valgelible, trombotsüüt- väike vererakk, mis on vajalik normaalseks verehüübimiseks, fibriin tekib keemiliste reaktsioonide lõpptulemusena vere hüübimisel, koda- kamber, kuhu veri siseneb, vatsake - selle kaudu väljub veri südamest. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. Immuunsüsteemi osad: lümfisõlmed, põrn, harkelund. Immuunsüsteemi liigid: kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus- kujuneb elujooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise
Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud MEELEELUNDID Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi VERERINGE varustab rakke toitainete ja hapnikuga. Limustel, putukatel ja vähkidel on avatud vereringe, kus veri liigub vahepeal organitevahelistes õõnsustes Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi VERERINGE varustab rakke toitainete ja hapnikuga. SULETUD VERERINGE on rõngussidel , limustel ja kõigil selgroogsetel veri liigub vaid veresoontes Kasutatud allikad http://fotosilm.pri.ee/s2/19_34_s_s__yu89a.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Vertebrates.png/220px-Vertebrates.png http://lrrpublic.cli.det.nsw.edu.au/lrrSecure/Sites/LRRView/7397/applets/Living_Things_Database/livingthings/images/inverte brates.gif http://www.travel-images.com/pht/kenya4.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Commonbuckeye.JPG/220px-Commonbuckeye.JPG http://1.bp.blogspot
Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim. purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). 4. Südame tsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul. Südame toonid. Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodade-vatsakeste (atrioventrikulaar-) e hõlmased klapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuu- e semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp. Südamelihase kokkutõmbed (süstolid) ja lõõgastumised (diastolid) vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, milles on võimalik eristada kodade ja
olla mõned anatoomilised tegurid: 1. Emaka väärarendid: vahesein emakas, ühesarveline ja kahesarveline emakas. 2. Uudismoodustised emakas: müoomisõlmed, limaskesta polüübid ja liited emakaõõnes. 3. Emakakaela puudulikkus, mille korral emakakael ei suuda loote avaldatud survele vastu pidada ja vajub lahti. Rasedus katkeb sellistel juhtudel tavaliselt 4.6. raseduskuul ja vähese valuga. On olnud põhjuseks ema vere hüübimise häired, mille korral tekivad veresoontes trombid. Kui ema veresooned sel põhjusel ummistuvad, ei saa loode piisavalt toitaineid, tema areng seiskub ja rasedus katkeb.Siiski seostatakse ka raseduse katkemist mitmetel juhtudel munasarjas paikneva kollaskeha vaegtalitlusega. Ka häired ema ja loote vahelises immunoloogilises barjääris võivad viia raseduse katkemiseni. Põhjuseks võivad olla: 1. Autoimmuunsed reaktsioonid, mille korral ema organismis tekivad antikehad omaenda rakkude vastu
Kopsuarter viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. Veresoone liigid: *) Kapillaarid (ühendavad artereid veenidega; ainevahetus; veri voolab väga aeglaselt; sein koosneb ühest rakukihist ja on õhkue)
● Hapniku hulk väheneb. Tekib hapnikuvõlg, sest gaasivahtussüsteem ei suuda kohe kohaneda suurenenud hapnikuvajadusega. Koormuse lõppedes taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg. ● Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb. Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus. Vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt. ● Suureneb higistamine. Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Koos veresoonte laienemisega on higistamine väga efektiivne soojuse eemaldamise meetod. Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Kehatemperatuur tõuseb. Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb. Suureneb glükogeeni lagundamine.
ebaregulaarset südametööd, halba enesetunnet. Alkoholist tingitud südamelihase kahjustuse sümptomid on samuti üsna üldised ja väljenduvad väsimuses, kurnatuses, südamepekslemises, hingelduses. Alkoholi mõju Alkoholil on otsene toksiline Närvirakkude kahjustus toime närvirakkudele, võib põhjustada mistõttu häirub närvirakkude seedehäireid, meestel ka töö ajus, jäsemetes, erektsioonihäireid. siseorganites ja veresoontes. Sel puhul võib inimene tunda jalgades ja kätes tuimust, krampe, põletustunnet ja tundlikkuse alanemist, jäsemete nõrkust, takistatud kõnnakut, sagedasi kukkumisi. Inimese käitumine joobes olekuga Tema mõtteviis ei ole enam selline nagu kainena olles,Ta näeb
piina või hukkusid KATSED KÕRGUSE JA MADALA RÕHUGA Sooritati 1942 märtsist-augustini koonduslaagris Müncheni lähedal Eesmärgiks oli leida parim viis, kuidas Saksa õhuvägede piloodid saaksid ellu jääda juhul, kui nad peaksid oma lennumasina hülgama Viidi läbi madalrõhu kambris, millega sai jäljendada suurte kõrguste tingimusi Tihtipeale lahkas ta patsientide ajusid kui nad veel elus olid. Tõestamaks, et suurel kõrgusel tekivad veresoontes pisikesed õhumullid. KATSED KAKSIKUTEGA 1943-1944a. Josef Mengele Toimusid Auswitzi koonduslaagris Kaksikud olid enamik lapsed (umb. 1500 kaksikute paari) Kaksikutelt võeti verd ja katsetati kui suure verekaotuse nad üle elavad. Mengele süstis laste silmadesse ka erinevaid kemikaale, proovides muuta nende silmavärvi SULFANIILAMIIDI KATSED Viidi läbi 1942-1943 Ravenbrücki koonduslaagris Saksa väed kannatasid idarindel gangreeni tõttu suure
45. Atenolool on ... a) selektiivne beeta1-adrenoblokaator b) selektiivne beeta2-adrenoblokaator c) selektiivne beeta1-adrenomimeetikum d) selektiivne beeta2-adrenomimeetikum 46. beeta1-adrenoblokaatoritel on järgmised toimed ... a) lipolüüsi vähenemine b) kardiodepressiivne toime c) vererõhku langetav toime d) bronhe lõõgastav toime 47. beeta1-adrenoblokaatorid langetavad vererõhku ... a) stimuleerides presünaptilisi retseptoreid veresoontes b) pärssides noradrenaliini deponeerumist c) pärssides noradrenaliini sünteesi d) toimides beeta-adrenoretseptoritesse südames 48. beeta1-adrenoblokaatorite kasutamine on näidustatud järgnevate haiguste korral ... a) hüpertooniatõbi b) tahhüarütmiad c) bronhiaalastma f) kõigi nende haiguste korral 49. H1-histamiini retseptorid paiknevad ... a) veresoontes b) bronhide näärmetes c) seedetrakti silelihastes d) emakas e) KNS-is 50
Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakuse kotta. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesandeks toitainete, hormoonide, mineraalsoolade kandmine. Veri sisaldab valgeid ja punaseid vererakke ja vereliistakuid. Vereplasma ülesanne on vererakkude kandmine. Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud Värvus Punane Värvitu Värvitu Kuju Ketas Amööbjas Korrapäratu Liikumine Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu
annaabi.ee 
