Tänu väljamõeldud legendidele, juttudele, hollywoodi filmidele ja teadmatutele kristlastele on välja kujunenud tõekspidamine et satanistid peaksid armastama loomade -ja inimohverdusi, kuigi ohverdamine on absoluutselt kohutav, absurdne ja ebaloogiline tegu satanisti jaoks - Satanistlikus piiblis on muidugi seda ka arutatud - Satanistlik piibel arutab seda teemat kui maagiat. Ei ole olemas sellist asja nagu verejanu, ajaloo vältel on tehtud loomade - ja inimohverdusi religioonides kus on vaja olnud verd et ellu jääda mis on küsimuse all. LaVey satanistid on ateistid. Nende jaoks pole olemas saatanat, saatan on pigem ikoon, sümbol mitte entiteet. Saatana kummardamiseks elu ohverdamine on ebavajalikk. Kuigi vaatamata sellele ei saa välistada et on olnud ajaloos selliseid
Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamatel õigus talle vastu hakata ja ta ametist kõrvaldada. 5
väljakutel ning tänavatel või kõrtsides ja eramajades. Need olid lühikesed rahvalikud lood, mille tegevustik rääkis linlaste elust. Miimide eesmärgiks oli vaatajaid lõbustada, neid naerma ajada vahendeid valimata. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Mõningad Rooma vaatemängud on mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks nagu gladiaatorite võitlused ja mõningal määral ka hobukaarikute võidusõidud. Mõõgavõitlused olid kõige verisemad vaatemängud Roomas nende järel olid hobukaarikute võidusõidud. Teatrietendused ei olnud verised, kuid nad polnud ka populaarsed. Seega võib järeldada, et enamus vaatemänge olid mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks. Rooma vaatemängud olid nii meelelahutajateks, kui ka verejanu rahuldamiseks. Colosseum
-poiss tundis kõikjal enda ümber hiiglase armastust. Ööd ja päevad möödusid joovastuse. Poiss oli hiidlase kaisus kui laps. Nad veetsid kirglikke öid. Poiss tundis enda väsinuna, kuid neiu mitte. Kohati sai neiu poisi mõtete peale kurvaks. Öösiti mõistis neiu poisi tegusid mitte mõtteid. Lõpuks hakkas poiss põgenema, kuid tüdruk oli kõikjal. Poiss tundis tema vastu hirmu. Tüdruk ei olnud poisile enam nii meeldiv, poiss tahtis temast eemale. Tüdrukus oli verejanu, poiss üritas põgeneda, kuid tüdruk jõudis talle ikka järele. Poiss nägi vana hiiglast, kes talle pilkavalt naeris. See aga täitis poisi aimusega. -Poiss jõudis järeldusele, et inimene võib armastada ainult inimest, ning hiiglase armastus surmab inimese. Kõik poisi ümber langetas ta meeleolu. Poiss tundis endiselt tema ette ilmunud tüdruku ees hirmul. Poiss tahtis tema haardest vabaneda, kuid ei pääsenud. Tüdruk hakkas jooksma
-poiss tundis kõikjal enda ümber hiiglase armastust. Ööd ja päevad möödusid joovastuse. Poiss oli hiidlase kaisus kui laps. Nad veetsid kirglikke öid. Poiss tundis enda väsinuna, kuid neiu mitte. Kohati sai neiu poisi mõtete peale kurvaks. Öösiti mõistis neiu poisi tegusid mitte mõtteid. Lõpuks hakkas poiss põgenema, kuid tüdruk oli kõikjal. Poiss tundis tema vastu hirmu. Tüdruk ei olnud poisile enam nii meeldiv, poiss tahtis temast eemale. Tüdrukus oli verejanu, poiss üritas põgeneda, kuid tüdruk jõudis talle ikka järele. Poiss nägi vana hiiglast, kes talle pilkavalt naeris. See aga täitis poisi aimusega. -Poiss jõudis järeldusele, et inimene võib armastada ainult inimest, ning hiiglase armastus surmab inimese. Kõik poisi ümber langetas ta meeleolu. Poiss tundis endiselt tema ette ilmunud tüdruku ees hirmul. Poiss tahtis tema haardest vabaneda, kuid ei pääsenud. Tüdruk hakkas jooksma
Ta on ka seksuaalsuse- ja viljakusejumalanna ning ilu- ja kaunidusejumalanna. Just seepärast pidigi ta ilus välja nägema. Aphrodite on Zeusi ja Dione tütar. Ta oli omal alal nii võimas, et isegi Hera ja Zeus käisid tema juures armuasjades abi palumas. Ares Võib ju arvata, et sõjajumal Ares on vallutamisaltide kreeklaste lemmikjumalaid, kuid tegelikult see nii ei ole. isegi Zeus, Arese isa, põlgab teda. Arest käsitati pigem sõjadeemoni kui jumalusena. Tema verejanu on 7 piiritu ja just selle tõttu ta erinebki sõjajumalanna Athenast. Ares on igavene sõdur. Apollon Apollon oli vanade kreeklaste silmis kõrgel ning armastatud. Temast mõeldi kui muusade juhatajast ning moraali ja kõige ilusa ja hingestatu kaitsjast. Tal on kaksikõde Artemis, nende isa on Zeus ja ema samuti Zeusi tütar Leto. Apolloni juurde kuulub valgus ja puhtus. Ta on muusika- ja luulejumal ning
ARES (Mars) Zeusi ja Hera poeg, täitmatu, möirgav, verejanuline, metsik tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda jälestas isegi tema isa Zeus. Kreeka mütologias täidab ta sõjajumala kohta. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Ares polnud populaarne ka inimeste hulgas, teda käsitati pigem sõjadeemoni kui päris jumalusena.Tema verejanu on ammendamatu.Võitluses saadavad teda Phobos ja Deimos, Hirm ja Õudus, ja võitlussagin on Arese pärisosa. Ares oli abielus armastusjumalanna Aphroditega ja neil oli tütar Harmonia, kes oli ilu ja tugevuse sigitatud. AHTENA (Minerva) Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina
pagendusse saatmisega. Eriti on demonoloogia mõiste seotud keskajaga, kui usuti, et deemonitega saab sõlmida kokkuleppeid. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Bram Stoker kirjutas Draculast kui verejanulisest vampiirist, ning sealt hakkas trend levima. Vlad Dracula (kurat) oli keskaja rumeenia vürst, kes oli tuntud oma verejanu poolest, olles vastutav rohkem kui 100 000 inimese surma üle. Kuna ta hakkas surnuid teibasse lööma, sai tema hüüdnimeks Vlad Teivastaja. 41. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. ,,Gilgames" - varaseimad fragmendi 21. sajandist eKr, tahvli versioon säilinud 7. sajandist eKr. Üleskirjutaja koondaja arvatavasi Sînlqiunnini 13.11. sajandil eKr, akkadi keeles.
Sparta armee oli Antiik-Kreeka kõige täiuslikum. Spartalased olid Kreeka kõige professionaalsemad sõjamehed. Mehi koolitati 10 a enne, kui nad vaenlase vastu võidelda said (10.-20. eluaastal). Programm oli ühekülgne. Rõhk oli füüsilisel ettevalmistusel, relvade käsitlemisel, marssimisel, positsioonide hoidmisel, valu talumisel. Noormehi piinati ja nad ei tohtinud näolihastki liigutada. Spartiaate õpetati ka varastama, et ei peaks varu kaasa võtma. Verejanu kasvatamiseks tapeti Messeenia elanikke. Oskasid ka lugeda ja kirjutada, õpetati ka lakooniliselt kõnelema. Kasutati enamasti ainult tegusõna, nii sai kiiresti sõjaväes käske jagada. Spartalastel oli parim armeekorraldus. Kasutati faalanksit: sõjavägi rivistati maleruutude kujuliselt, eelkõige kaitseformatsioon. Faalanks ratsaväe vastu ei saanud. Sõjaväeline õpe oli riigi kulul. 20.-30. eluaastani oli sõjaväekohustus, ohvitseridel elu lõpuni
säilitada Rooma riigi maavaldused ja tugevdati piire. Tema pärijaks sai Marcus Aurelius. !!! Impeeriumi langus Marcus Aurelius (161-180. a). Impeeriumi olukord halvenes, vaesus rahvas ja tühjenes riigikassa. Tema poeg Marcus Aurelius Commodus Antoninusel (180-192) olid kõik need pahed, mis sada aastat tagasi Domitianusel. Tema põhiliseks tegevuseks oli elu nautimine ja prassimine. Lisaks oli ta hea sportlane, hiilgav vibukütt ja esines koguni gladiaatorina. Tema verejanu hakati lõpuks palees kartma ja Commodus tapeti 31. detsembril 192. a. !!! Keisritroon sattus leegionäride meelevalda. Pretoriaanid tõstsid troonile ja tapsid keisreid oma tahtmise järgi. Kui varased keisrid olid pärit senatiaristokraatia hulgast, siis nüüd pääsesid võimu juurde madala päritoluga ja lihtsõdurina alustanud väepealikud. Tihtipeale kerkis selliseid sõjaväe poolt valitud sõdurkeisreid esile riigi eri osades korraga mitu. See tähendas ka tihedaid
Augustinus väitis, et sõdimine seniste motivatsioonide enesekaitse, maapealse riigi kuulsuse jms pärast ei ole kristlasele kohane. Need on vaid illusoorsed väärtused. Samas pöörast ta aga ringi Piibli õpetuse: armastada ei tähenda, et sõjategevus oleks õigustamatu. Uueks vooruseõpetuseks sai, et inimese vooruslikkust tuleb hinnata tema südametasandil (kristluse pööramine sissepoole). Sellest lähtuvalt ei ole tõeline kurjus sõjas mitte surm ja tungid, vaid verejanu ja kättemaksuhimu. Kurjus ei seisne mitte tegudes, vaid kavatsustes tegude taga seisnevates patustes soovides. (Sealjuures ei ole oluline, kas tegu õnnestub läbi viia või mitte). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Õnn on suunatud teispoolsusele. Järelikult on omavoliline vägivalla kasutamine keelatud, sest ei suudeta ihasid alla suruda. Seadus küll
Võidetud saak on Jumala and, mille võib endale kasutamiseks saada. Julgustab minema vallutusele ja hävitama kaugemaid rahvaid. Uus Testament: keelab sõja ja tapmise üsna üheselt. Isegi rünnakule reageerimine on keelatud. Kätte maksab Jumal. Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus. Tõeline kurjus sõjas ei ole mitte surm, vaid ihad ja tungid (verejanu, kättemaksuhimu), kurjus seisneb patustes soovides nagu abielurikkumine. Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Omavoliline vägivalla kasutamine lubamatu, sest ei suuda ihasid alla suruda. Võitlemine on õigustatud ainult selleks, et võidelda kurjusega kaitsta teisi ja kogukonda. Seda valitsejate korraldusel ja raske südamega, seaduse nimel, ihadeta. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest
saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II - Pärsia kuningas 558-530 eKr. Aastail 553-554 tõusis ta Meedia vastu üles ja allutas selle, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased seda vahetust aga ei märka ja sellest segadus nende päritolu allikates. Kyros II langes võitluses massageetide vastu Kesk-Aasias. Legendi põhjal laskis massageetide valitsejanna Tomyris Kyrose pea kasta vereanumasse, et see võiks veel pärast surmagi rahuldada oma verejanu. Cambyses sõjas Nelja suure kuninga aeg (559465 eKr) Kyros II (550529) 8 Kyros II ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II alustas vallutamist Lüüdiast, mis toimub ajal ajal, mil oli tava mitte sõdida. Sai endale ka Väike-Aasia Kreeka linnriigid. Järgnevalt sõdib ta Kesk-Aasias, seejärel vallutab Foiniikia ja Babüloonia.
Augustinus väitis, et sõdimine seniste motivatsioonide enesekaitse, maapealse riigi kuulsuse jms pärast ei ole kristlasele kohane. Need on vaid illusoorsed väärtused. Samas pöörast ta aga ringi Piibli õpetuse: armastada ei tähenda, et sõjategevus oleks õigustamatu. Uueks vooruseõpetuseks sai, et inimese vooruslikkust tuleb hinnata tema südametasandil (kristluse pööramine sissepoole). Sellest lähtuvalt ei ole tõeline kurjus sõjas mitte surm ja tungid, vaid verejanu ja kättemaksuhimu. Kurjus ei seisne mitte tegudes, vaid kavatsustes tegude taga seisnevates patustes soovides. (Sealjuures ei ole oluline, kas tegu õnnestub läbi viia või mitte). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Õnn on suunatud teispoolsusele. Järelikult on omavoliline vägivalla kasutamine keelatud, sest ei suudeta ihasid alla suruda
maapealsed väärtused piisavad. Augustinus pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastaus ja vastata kurjale heaga, Augustinus ütles, et sõjas tapmine võib olla õigustatud (võib käia koos armastusega). Uus vooruseõpetus : voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus (kristluse sissepoole pööramine). Augustinus ütles, et sõja kurjus ei seisne inimeste suremises, vaid inimeste ihades ja tungides (tapavad teist oma patuste tungide pärast verejanu, kättemaksuhimu). Augustinuse teoloogia II oma elu kaitsmine pole patutu tung. Omavoliline vägivalla kasutamine on igaljuhul lubamatu, sest enesekaitse põhjustab viha vaenlase vastu, mis on patt. Seadus lubab ennast kaitsta, kuid tegelikult on see patt. Augustinus oskas näidata ka , kuidas sõdimine maiste asjade eest on õiglane: On vajalik , et maailmas võideldakse kurjusega, tuleb kaitsta teisi ja kogukonda. Inimene
Valgustajastu idee, et on tulnud mõistuse jõud. Keegi ei ütle enam, mis halb või hea, aga inimesed teevad ise mõistusega vahet. Käib välja antiigist lähtudes, et tõde on kokkuleppeline. Wille zue macht. Võimu tahe. Sellele peaks toetuma tegelik moraal inimeste maailmas. Arendas seda ideed oma teoses sealpool head ja kurja. Võimu tahe oli antiikajastul inimeste juhtivate tungide seas keskne. See oli halastamatu. Imetleti kangelasi halastamatuse ja verejanu poolest. Kangelase jõule alluti, temaga ei saadud kokkuleppele, oli kõikvõimas. Nietzche lähtus ka darwini ideedest. Kõik elav tahab väljendada oma võimu ehk ennast kehtestada. See võimu tahe ei ole tegelikult muu kui elutahe ise. See ei ole julm. See mida nimetab judeokristlikuks on inimese võimutahte eitamine, animaalse jõu eitamine ja mahasurumine. Kui inimene tuleb maailma, sisi ta kehtestab end läbi agressiivsuse
· Senine motivatsioon (enesekaitse, maapealse riigi kuulsus) ei sobi: kristlastele mittekohane. Illusoorsed väärtused. · Pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga see ei välista sõdimist! · Uus vooruseõpetus: voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus (kristluse pööramine sissepoole) · Mis on sõjas tõeline kurjus? Mitte surm iseenesest, vaid ihad ja tungid (verejanu, kättemaksuhimu). Kurjus seisneb patustes soovides (nt abielurikkumine) Augustinuse teoloogia II · Oma elu kaitsmine kas õige või vale tung? Vale, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada · Seetõttu: omavoliline vägivalla kasutamine lubamatu, isegi enesekaitseks, sest ei suuda ihasid alla suruda. Seadus lubab ennast kaitsta, kuid tegelikult on see patt.
Kes seda oleks uskunud! IIIPOISS. Ei tea, kas on tõsi või? 14 I POISS. Mis see? See Kiveste Kaarli varsa lugu või? VANA NAINE. Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi! I TÜDRUK. Huu! Hirmu ajab peale! POISIKE (vanale naisele). Tädi, missugune see libahunt õige on? VANA NAINE. Või mina teda olen näinud. Hunt ikka nagu hunt, kui verejanu ja murdmisehimu peale tuleb! Muudkui - esimesed jalad olevat tal lühemad kui tagumised. Inimese käed ju ka lühemad kui jalad. Enam inimesi koguneb kuulatama. KESKEALINE MEES. Puha ebausk! I POISS. Ebausk jah! Kuidas nüüd inimene ennast vahel hundiks ja jälle inimeseks muuta saab! VANA NAINE. Kus ta's ebausk on? Va Räägu Rein Pära-külas, kätt ega jalga ei viitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igal pool silmaga näha,
Ta kõhkles. Kui raevunud juudid lubasid maavanema peale Rooma keisrile kaevata, näitas Pilatus Jeesust rahvale ja ütles: ,,Ecce homo" (,,Ennäe inimest!"), andes rahvahulgale õiguse otsustada Kristuse saatuse üle. Juudid tõotasid võtta vastutuse Jeesuse valatud vere eest enda ja oma laste peale. Nii pesi Pilatus oma käed kohtuotsuse langetamisest puhtaks ja käskis Jeesuse risti lüüa. Kristust pilgati, peksti, teotati. Pilatus lasi teda juutide verejanu rahuldamiseks piitsutada. Soldatid panid Jeesusele pähe kibuvitsaokstest pärja ja surusid ta paremasse kätte pillirookepi. Siis heitsid nad tema ette põlvili maha ja ütlesid naerdes: ,,Tere, juuda rahva kuningas!", sülitasid ja toppisid Jeesusele selga purpurmantli. Seejärel kandis Jeesus ise oma risti läbi Jeruusalemma teisele poole linnamüüri, kohta, mida nimetati Kolgataks. Teel Kolgatale palus Jeesus juua. Talle anti sapiga segatud äädikat
Aga see ei välista sõdimist, tapmist ja hukkamist! Põhjus: Piiblit tuleb teistmoodi mõista. · Uus vooruseõpetus: voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus (kristluse pööramine sissepoole). Nt abielurikkumine: patuks polnud niivõrd see tegu ise, vaid tahe tegu teha ja südamehoiak, mida sealjuures tunti. Sisemine voorus on sees. · Mis on sõjas tõeline kurjus? Mitte surm iseenesest, vaid ihad ja tungid (verejanu, kättemaksuhimu). Kurjus seisneb patustes soovides (nt abielurikkumine). Kui tahame kedagi tappa valedel põhjustel mingist omakasupüüdlikust ihast lähtudes, on see patt, hoolimata sellest, kasu tegu sooritatakse (juba mõte on patt). Augustinuse teoloogia II · Oma elu kaitsmine kas õige või vale tung? Vale, sest õnn seisneb hinge päästmises, mitte maapealse elu päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada
-poiss tundis kõikjal enda ümber hiiglase armastust. Ööd ja päevad möödusid joovastuse. Poiss oli hiidlase kaisus kui laps. Nad veetsid kirglikke öid. Poiss tundis enda väsinuna, kuid neiu mitte. Kohati sai neiu poisi mõtete peale kurvaks. Öösiti mõistis neiu poisi tegusid mitte mõtteid. Lõpuks hakkas poiss põgenema, kuid tüdruk oli kõikjal. Poiss tundis tema vastu hirmu. Tüdruk ei olnud poisile enam nii meeldiv, poiss tahtis temast eemale. Tüdrukus oli verejanu, poiss üritas põgeneda, kuid tüdruk jõudis talle ikka järele. Poiss nägi vana hiiglast, kes talle pilkavalt naeris. See aga täitis poisi aimusega. -Poiss jõudis järeldusele, et inimene võib armastada ainult inimest, ning hiiglase armastus surmab inimese. Kõik poisi ümber langetas ta meeleolu. Poiss tundis endiselt tema ette ilmunud tüdruku ees hirmul. Poiss tahtis tema haardest vabaneda, kuid ei pääsenud. Tüdruk hakkas jooksma
Seda teha on vaid võimsa looja võimuses nõrgukese loodu vastu." (JUNG 2002:71) Jung tunnistab, et ta omistab Jumalale kurja, kuid ütleb, et see pole midagi sellega võrreldes, mis juba enne Jumala arvele on kantud - nimelt et ta on lasknud omaenese Poja ristil surnuks piinata, selleks et Isa viha vaigistada. On silmnähtav, et sellise jumalpildi ja -tõlgenduse eetilisusest ei ole Jung just eriti heal arvamusel. Ta kirjeldab päris põhjalikult Vana Testamendi Jahve äkilist meelt ning verejanu ja leiab, et Jumal on muutunud pikapeale ,,küpsemaks" ning kutsunud enesele appi ka Vanas Testamendis hüpostaseeritud Tarkuse (vt Õp 8:1,22jj). Lugedes Jungi on üldises plaanis näha, et tal on Jumala eetikale mitmeid raskeid etteheiteid ning ta ei leia, et Jumala näo järele loodud inimene peaks kuidagi parem olema. Et antud eetilist kahesust paremini mõista, on oluline rõhutada, et Jung ei käsitle eetilist kurja tingimata mingi õelusena
antama, pidi maarahvas valmispandud sõjariistad kätte võtma, terve võõra soo lagedal maal hävitama, seatud kohtadel kogunema ja siis ühise jõuga kindlate losside ja linnade kallale tungima. «Kas naised ja lapsed peavad ka surema?» küsis sepp kulmu kortsutades. «Minu tahtmine oleks neid puudutamata jätta,» vastas Tasuja nukralt, «aga nemadki oh rahva viha nii palju ärritada aidanud, et neile vähe armu loota on. Verevalamine äratab ikka verejanu.» «Minu käsi ei pea neisse puutuma!» tõotas sepp kindlalt. Tasuja surus ta kätt. «Sa oled kallimeelne mees, kellest ma suuri asju loodan,» ütles ta südamlikult. «Tee kõik, kuidas ise heaks arvad. Mehed, võtke tema sõna kuulda! Tema hooleks Jätan ma Viljandi rahva 173 äratamise. Aidake teda kõigest jõust, katsuge iga ustavat meest tööle valmistada, aga olge kavalad ja ettevaatlikud, et vaenlane enneaegu märku ei saaks. On paras aeg käes, siis saadan teile oma saadiku
Aga Prantsusmaa häbimärk! Oo! See teotas mu pääsmatult.» See oli Feltonile liig. Ta seisis liikumatult, kahvatuna, masendatud kohutavast pihtimusest, pimestatud naise ebamaisest ilust, kelle juures häbitunde puudumine oma katmatuse pärast oli Feltoni jaoks millekski ülevaks. Ta langes mileedi jalgade ette, nii nagu põlvitasid esimesed kristlased puhaste pühade märtrite ees, keda imperaatorite tagakiusamine saatis tsirkustesse rahuldama masside verejanu. Kadus häbimärk, järele jäi ainult ilu. «Andestage,» hüüdis Felton, «Oo, andestage!» Mileedi luges tema silmist: «Armastan teid.» «Mida te andeks palute?» küsis mileedi. «Seda, et olin teie piinajate killas.» Mileedi sirutas talle käe. «Nii ilus, nii noor!» hüüdis Felton, kattes ta käe suudlustega. Mileedi vaatas talle otsa pilguga, mis teeb orjast kuninga. Felton oli puritaan: ta laskis lahti naise käe, et suudelda tema jalgu. Ta ei armastanud, vaid otse jumaldas teda.
annaabi.ee 
