kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib. Millise veregrupiga järgasi võib esineda A veregrupiga mehel ja B veregrupiga naisel, kui neist mõlemal oli üks vanem 0 grupi verega? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib. Milline on tõenäosus, et 0 veregrupiga emal ja AB veregrupiga isal sünnib A veregrupiga laps? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib.
verd teise inimese ravimiseks, kuid nende katsete tulemused olid erinevad, sest ainult vähestel juhtudel näht vereülekande parandavat toimet. Paljudele patsientidele lõppes see surmaga. Uurimises selgus, et õnnestunud vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel klappima, see tähendab et patsiendil ja doonoril peavad olema samad veregrupid. Eestis levinuim veregrupp on A Rh positiivne 31% talle järgnevad 0 Rh positiivne 30% ja B Rh positiivne 20%, negatiivseid veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B
aktiveerib järgmise faktori, mis omakorda järgmise jne, kuni moodustub trombiin, toimub ainsana in vitro 2) Välimine: sisemisest lühem, käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiin (TF), mis aktiveerib faktori VII, tulemuseks samuti trombiini moodustumine 10. Loomade veregruppide määramise praktiline tähtsus, loomade veregruppide näited ( vähemalt 2) Veregruppe on vaja teada vereülekande tegemiseks, et ei satuks kokku omavahel aktiivsed veregrupid. Loomadel tekivad antikehad antigeenide vastu alles peale esimest vereülekannet, mis tähendab, et esimene vereülekanne on enamasti edukas, kuid järgnevatel tuleb veregruppe kontrollida. Kasutatakse ka põlvnemisandmete kontrollimiseks saab kindlaks teha järglase vanemad. Hobustel on teada üle 30 veregrupi, ülemaailmselt on tunnustatud 7 (A, C, D, K, P,
katsete tulemused olid erinevad, sest ainult vähestel juhtudel näht vereülekande parandavat toimet. Paljudele patsientidele lõppes see surmaga. Uurimises selgus, et õnnestunud vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel klappima, see tähendab et patsiendil ja doonoril peavad olema samad veregrupid. Eestis levinuim veregrupp on A Rh positiivne 31% talle järgnevad 0 Rh positiivne 30% ja B Rh positiivne 20% , negatiivseid veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. Rh-D positiivsed (punalibledel on D-antigeen) ja Rh-D negatiivsed (punalibledel puudub D- antigeen) . A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni
trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 25. Vere hüübimist saab vältida hirudiini.lisamise teel katsutisse 26. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on AB0-süsteem ja Reesussüsteem AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt... Veregrupp Anti-A seerum Anti-B seerum O - - A + - B - + AB + + 27. ............................................ 28
21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon ( kokkukleepumine), kui seguneb antiseerumiga korralikult, on tegu sama grupi verega, milline on antiseeerum, kas A või B. Kui veri seguneb mõlemas antiseerumis korralikult, on tegu AB veregrupiga, kui veri mõlema vereseerumiga muutub tükkideks on tegu 0 veregrupiga, see tähendab, et selles veres pole ei A ega B antikehi. 26
12. Miks on veregruppide puhul tegemist polüalleelsete tunnustega? Veregruppide puhul on tegemist osaliselt kodominantse tunnusega, st kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid. Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim. seda polüalleelseks tunnuseks. 13. Mille poolest erinevad erinevate veregruppide vered? Vereraku pinnal olevate liitsuhkrute poolest. 14. Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe? Kuna vale veregrupp põhjustab rohkem kahju kui kasu; tekib tugev immuunvastus. 15. Õpikust lk 87 on näidisülesanne vergruppide ülesannete kohta. Lahenda lisaks töölehelt 1 ja 6 ülesanne. 16. Millest on tingitud inimese reesuskuuluvus? Punaste vereliblede peal asuvast D-antigeenist. 17. Millal võib tekkida reesuskonflikt ema ja loote vahel? Kui ema veri on reesusnegatiivne (ei sisalda antigeeni) ja loote veri reesuspositiivne (sisaldab antigeeni)
Vajalik, et vältida liigset verejooksu, kaitseb ka haava bakterite eest. 24.Nimeta vererühmad. 0, A, B, AB 25.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Kui vereülekande tulemusel satuvad kokku erineva vererühma vered, siis toimub punaliblede kokkukleepumine ja võib aset leida hemolüüs, mistõttu seiskub hapniku transport ja veresoontes võivad tekkida ohtlikud trombid. Seetõttu tuleb vereülekandel teada doonori ja vastuvõtja veregruppe. 26.Milliseid ülesandeid täidab veri? Sama mis ül. 2 27.Mis moodustavad immuunsüsteemi? Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 28.mis ülesanne on immuunsüsteemil? Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid 29.Võrdle immuunsuse vorme.
! 38.Loomade geneetiline identifitseerimine ja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine. Miks ja kuidas? Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine on vajalik tõuloomade, sperma ja embrüote ostul müügil, mitmikute identsuse tõestamisel ja isasloomadele järglaste põhjal antava hinnangu täpsustamiseks. Geneetilisi defekte kandvate suguloomade tuvastamine DNA analüüsiga võimaldab aretajatel paaride valikuga vältida retsessiivsete homosügootsete isendite saamist. Veregruppe ja verevalke määratakse verest, DNA analüüsideks kasutatakse uurimis-materjalina verd, spermat ja karvu. Põlvnemisandmete analüüsi eesmärk on määrata isendi homosügootsuse tõenäosus. Selleks on kasutusel spetsiaalne arvutitarkvara. Piisava hulga põlvnemisandmete olemasolul on võimalki väljaselgitada, milline loom on kõige suurema tõenäosusega homosügootne.
Nt. punaseõielist lõvilõua sorti tähistatakse SS, aga valgeõielist ss. Roosaõieline on, aga siis Ss. Polüalleelsus vererühmade puhul Polü tähendab mitu ja alleelsus tähendab geeni erivorme. On tavapärane, et üks geenialleel tuleb ühelt vanemalt ja teine teiselt vanemalt. Kui tunnust määravaid alleele on mitu, siis nim. nähtust polüalleelsuseks. Nii on see näiteks vererühmade puhul, kus AB-0 süsteemis on 3 alleeli, mis määravad veregrupi. Veregruppe on 4. AB0 süsteem (PÄHE!) Veregrupp Alleelid 0 ii (homosügootne retsesiivne genotüüp) AB IaIb (kodominantne genotüüp) A IaIa (homosügootne või Iai (Heterosügootne) B IbIb (homosügootne) Ibi (heterosügootne) Nähtust, kus tunnuse määramises ei osale mitte 1 geen oma alleelidega, vaid mitu geeni
Rh-reagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas A-antigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel B-antigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rh-positiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh positiivne. 6 Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, siis tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud. (Kuidas määratakse veregrupi. Tlu) 1. 5. Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas Kõige enam on Eesti elanike hulgas A Rh positiivse (30,8%), 0 Rh positiivse (29,5%) ja B Rh positiivse (20,7%) veregrupiga inimesi
tekib antigeen-antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine). Inimesel on 14 veregruppide süsteemi, 2 on meditsiinis tähtsad AB0- ja Rh-süsteem. AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd. A- grupi verega inimesel esineb vereplasmas antikeha (glutiniin) anti-B. B-grupiga inimesel anti-A ja 0-grupiga anti-A ja anti-B. AB verega inimesel puuduvad antikehad vereplasmas. Veregruppe määratakse antiseerumite abi. Reesussüsteem Rh-antigeene on 6: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist 3 (igast paarist 1). Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Veri, mis sisaldab D-antigeene on reesuspositiivne. Veri, mis ei sisalda D-antigeene on reesusnegatiivne. Rh-süsteemi puhul tekivad vastavad antikehad alles esimesel kokkupuutel D-antigeeni sisaldava verega. Reesuskonflikt võib tekkida, kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspositiivset loodet. Ohustatud on järgmine
piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastavate aglutinogeenide suhtes on plasmas võimalik aglutiniinide(üldnimetus-antikehad) esinemine. Vastavalt nende kobinatsioonidele eristatakse veregruppe. Nende klassifikatsioone on enam kui üks: 1) AB0 klassifikatsioon, mille avastas Landsteinen. Vastavalt sellele klassifikatsioonile on 4 veregruppi: Grupp aglutinogeenid Aglutiniinid plasmas 0(I) puudub anti A ja anti B A(II) A anti B B(III) B anti A AB(IV) A ja B puudub *Kui A ja anti A satuvad kokku, siis tekib punaliblede kokkukleepumine e.
Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid, hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid (elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid. Verest saab teha kõiki analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa). 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis Jaguneb geneetilise hügieeni selektsiooniks – võtted, mida kasutatakse, et vältida pärilikke haiguseid. Tervisearetus – proovitakse tõsta produktiivloomade resistentsust infektsioonide suhtes (selekteeritakse haiguseid). Nt skreipi haiguse puhul on teatud genotüübiga haiged, teatud terved. Lubatakse vaid resistentseid loomi aretusse, mitte sobivad tuleb karjast välja viia. 5. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste
selgitamiseks. Eriti tôhus on see meetod liikidel, kellel on avastatud palju veregrupisüsteeme, kus on palju erinevaid alleele. See võimaldab kindlaks teha iga looma jaoks ainult temale omane veretüüp. Veregrupid - veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Antigeen vallandab antikeha tekke võõrasse organismi sattumisel. Veregruppe saab määrata 2 testiga – hemolüüs ja aglutinatsioon Hemolüüsitest - kasutatakse seroloogilisi plaate veregruppide määramiseks. Kui täpp on augu põhjas – hemolüüsi ei toimunud ja antigeen puudub. Kui täppi pole, on toimunud hemolüüs (antigeen olemas). Veised, hobused. Verest erütrotsüüdid kätte. Kasutatakse lisaks komplementi. Aglutinatsioonitest - määratakse veregruppe. Segatakse kokku veri ja antikehadega reagent
Keha reageering stressile on arenenud ja täiustunud tuhandete aastate jooksul. See on refleks, loomalik instinkt, meie ellujäämise mehhanism, et tulla toime elu või surma situatsioonides. (lk 53) 0-tüüp: kütt 0-tüüp edeneb hästi intensiivse füüsilise tegevuse ja loomsete proteiinide söömise puhul. Dieedi edukus sõltub taise kemikaalidevaba liha, kodulindude ja kala kasutamisest. 0-tüüp ei omasta piima- ja teraviljatooteid nii hästi, nagu teeb seda enamik teisi veregruppe, sest 0- veregrupi seedetrakt pole neile ikka veel täielikult kohastunud. 0-tüübi dieediga hakkate kaalu kaotama, kui piirate teraviljatoodete, leiva-saia, ubade ja muude kaunviljade tarbimist. 9 Põhiline faktor 0-tüübi kaalukasvus on gluteen, mille lektiinid takistavad teie insuliini ainevahetust, häirides küllaldast kalorite kasutamist energia saamiseks. 0-tüübi kaalukasvule aitavad kaasa ka teised faktorid.
- polüalleelne tunnus tunnus, mille korral geenil esineb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli Veregrupid - inimesed jaotuvad vastavalt vererakkude pinnal olevate liitsuhkrute (antigeenid, mis kutsuvad esile immuunreaktsiooni) erinevatesse veregruppidesse. A-veregurpp A-antigeen B-veregrupp B-antigeen AB-veregrupp A- ja B antigeenid O-veregrupp ei ole antigeenne Veregruppe määravad järgmised alleelid: IA toodab A-antigeeni (dominantne) IB toodab B-antigeeni (dominantne) I ei tooda antigeene (retsessiivne) Igal inimesel on neist kaks Kui inimesel on IA ja i, siis on A-veregrupp Veregrupi tähtsus - vereülekandel - kui rakkude pinnal on antigeen-A, siis peab vereülekannet saava inimese veres olema ka antigeen-A
Näiteks alusele pannakse 3 tilka doonori verd. Esimesele tilgale lisatakse antiA reagent, teisele antiB reagent ja kolmandale antiD ehk Rhreagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas Aantigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel Bantigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rhpositiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh positiivne. Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, siis tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud. Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas Kõige enam on Eesti elanike hulgas A Rh positiivse (30,8%), O Rh positiivse (29,5%) ja B Rh positiivse (20,7%) veregrupiga inimesi. Teised veregrupid on esindatud vähem kui 10% elanikkonna
2) Liitvalgud – liitvalkude jaotamise aluseks on nendes esineva prosteetilise rühma iseloom. Lipoproteiinid on valkude ja lipiidide kompleksid. Niisuguseid ühendeid leidub palju närvi- ja ajurakkudes, samuti vereplasmas. Glükoproteiinid on valgu ja süsivesikute kompleksid. Glükoproteiinid on levinud rakumemembraanis, ka süljes ja seedetrakti nõredes leiduv mutsiin on glükoproteiin, samuti erütrotsüütides esinev veregruppe määravad faktorid ja rida hormoone. Nukleoproteiinid kujutavad endast valkude ja nukleiinhapete komplekse. Sõltuvalt nukleiinhappest eristatakse ribonukleoproteiine ja desoksüribonukleoproteiine. Esimeste kõige iseloomulikumaks esinemiskohaks on ribosoomid, teised aga paikenvad valdavalt rakutuumades, moodustades kromatiinaine. Fosfoproteiinides on prosteetiliseks rühmaks fosforhappejääk. Fosfoproteiinid on näiteks piimavalk kaseiin, ka mitmed
Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus. VEREGRUPID JA REESUSFAKTOR Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need esinevad inimestel veres erinevates kombinatsioonides. Inimestel on neli võimalikku veregruppi. AB0-SÜSTEEM (vt. raamatust tabel lk. 37) Aglutinatsiooni korral punalibled kleepuvad omavahel kokku, osa purunevad. Kuidas veregruppe määrata?(lk 38) Reesusfaktor (lk.39) vereülekanne ja rasedus (lk.39) 11.loeng SÜDA JA VERERINGE 1.Südame ehitus ja paigutus Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete
AB (universaalne retsipient väikse vereülekande A ja B Ei ole korral) Kui peaks juhtuma, et A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga (sama ka B’de puhul), siis punalibled kleepuvad kokku –aglutinatsioon - ning selle tagajärjel ei saa täita oma põhifunktsiooni, milleks on hingamisgaaside transport. See toob kaasa elutähtsate organite talitluse häired ning pikas perspektiivis organismi huku. Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd. Veregruppe tehakse samuti kindlaks erinevate testide käigus, segades kokku erineva grupi vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor: Peale A- ja B-aglutinogeenide on punalibledel ka teisi, nt D-antigeen Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D- antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel
AB (universaalne retsipient väikse A ja B Ei ole vereülekande korral) Kui peaks juhtuma, et A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga (sama ka B’de puhul), siis punalibled kleepuvad kokku – aglutinatsioon - ning selle tagajärjel ei saa täita oma põhifunktsiooni, milleks on hingamisgaaside transport. See toob kaasa elutähtsate organite talitluse häired ning pikas perspektiivis organismi huku. Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd. Veregruppe tehakse samuti kindlaks erinevate testide käigus, segades kokku erineva grupi vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor: Peale A- ja B-aglutinogeenide on punalibledel ka teisi, nt D-antigeen Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel
C > cch > ch > c Ristates musti küülikuid tsintsiljavärvi küülikutega domineerib must karvakatte värvus, tsintsilja- ja hermeliinküülikute ristamisel on aga domineerivaks tsintsiljavärvus. Polüalleelsus on põllumajandusloomadel üldtuntud. Tihti esineb alleeliseeriaid karvavärvust määravatel geenidel. Neid on enam uuritud karusloomadel (naarits, küülik, hõbe- ja sinirebane). Ka enamik biokeemilise geneetilise polümorfismi liike ja veregruppe on määratud alleeliseeriatega. Alleeliseeriate olemasolu avardab kombinatiivse muutlikkuse võimalusi. Dominantset tunnust määrav alleel seerias, mis tavaliselt esineb ulukeellasel («ulukalleel»), tähistatakse sageli «+» -märgiga, näit. a+, c+ jne. Sel juhul ei kasutata suuri tähti. Dominantne (normaalne) geen võidakse tähistada ka ainult plussmärgiga. Lahknemissuhe ja järglaste fenotüüp ei olene sellest, kas emassugurakk on dominantse ja
annaabi.ee 
