külje keskel asub põrnavärat (hilum), mida läbivad põrnaarter, põrnaveen, närvid ja lümfisooned; - on ümbritsetud sidekoest kapsliga, millest lähtuvad trabeekulid, trabeekulite vahel paikneb pulp – põrna lümfikude, pulp jaguneb valgeks (arterite ümber) ja punaseks (veenide juures), - ülesanded: vere (ja veidi ka lümfi) puhastamine, vanade vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo. Harknääre e. tüümus (thymus): - asub rinnaõõnes rinnaku taga, - koosneb kahest sagarast, peal õrn kapsel,- sisaldab rohkesti lümfikudet, selle vahel näärmekude (on ka sisesekretsioonielund!),- maksimaalse suuruse – kaal ca 35 g – saavutab puberteediea lõpuks, edaspidi hakkab taandarenema ja asenduma rasvkoega – vanematel inimestel pole enam selgelt eristatav,- ülesanded: lümfotsüütide kloonimine ja küpsemise tagamine, immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne.
Toodab olulisi seedeensüüme amülaasi (süsivesikute lammutamine), lipaasi (rasvade lammutamine) ja trüpsinogeeni (valkude lagundamine). Kui palju toodetakse ööpäevas kõhunäärmenõret? 1,5L 20. Maks lad. k. hepar kaal 1,5kg Asukoht ülakõhus parempoolses osas Milles seisneb maksa funktsioon? Maksafunktsiooniks on võõrkehade kahjutuks tegemine (Inaktiveerib hormoone, veredepoo ja veedepoo, energia allikas, laguproduktide ekskretsioon) Kui palju toodetakse ööpäevas sappi? 8001200ml 21. Sapipõis lad. k. Bile maht 4060ml Milles seisneb sapipõie funktsioon? Hoiustada sapivedelikku Milliste toitainete seedimisel osaleb sapp? Lipiidid 22. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud toitained Valgud aminohapped Rasvad lipiidid Süsivesikud monosahhariidid Vee ioonidena
+UMAMI + 1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 77.Naha ehitus, kihid, nedmdes paikenvad elundid- Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
101. kus asuvad lihase pikkuse Golgi kõõluseorganis muutust registreerivad retseptorid? 102. Millistest kihtidest koosneb 1. marrasnahk (epidermis) 2. pärisnahk (termis) 3. alusnahk (nahaaluskude) nahk? 103. Nimeta 3 erinevat naha 1. kaitseb naha sisemisi kudesid 2. termoregulatsioon 3. hingamine 4. eritus 5. D-vitamiini tootmine ülesannet! 6. veredepoo 104. Mille eest kaitseb epidermis Kaitseb väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste ja veekao eest organismi? 105. Kus asub melaniin? Marrasnaha basaalkihis Karvatupe välispinnale kinnitavates karvapüstitajalihastes, mis on moodustunudki 106. Kus esineb silelihasrakkusid? silelihasrakkudest 107. Mis kasu on melaniinist
Toodab 2L pankrease nõret Parasümpaatiline innervatsioon suurendab nõre hulka Sümpaatiline innervatsioon vähendab nõre hulka 9. Maks HEPAR Funktsioonid: 1) Laguproduktide eksretsioon eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks 2) Energia allikas, muudab insuliinu juuresolekus glükoosi glükogeeniks 3) Vitamiinide varud, B12, rasvlahustuvad A,D,E,K, vesilahustuvad riboflaviin, nikotiin, foolhape 4) Veredepoo ja veedepoo 10. Jämesool INTESTINUM CRASSUM Funktsioonid: Imendumine Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks Defekatsioon Valmistab roe ette väljutamiseks Seedemahlu toodetakse kokku 7L ööpäeva jooksul. Sülge 1L Maomahla 1,5L Sappi 0,75L Pankreas 1-2L Soolemahlu 3L Toit püsib maos 3 tundi, peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku 18-24 tundi
uureaks, eritub uriiniga. · Energia allikas- muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks. · Seedetarbainete produktsioon maksarakud toodavad sapi koostisosi(soolad,pigmendidm kolesterooli) · Sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktoreid · Detoksikatsiooni funktsioon- lõhustab mürke ja mikroobide toksiini.(alkohol) · Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, suguhormoonid · Veredepoo ja veedepoo Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel. Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena. Jämesool - intestinum crassum osad: · Umbsool- caevum - 7cm · Käärsool colon 80 cm · Pärasool rectum 13 cm
185. Maitsmisanalüsaator: Maitsmispunga retseptoorne rakk → IX ja VII (vahenärvi kaudu) peaajunärv → suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. Haistmisretseptorid (küs. 184) 1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad elundid: Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
Siseehitus 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks Verevarustus Eriline, kuna siseneb nii veen, kui arter ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu Funktsioonid Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud, inaktiveerib hormoone (insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnääre ja suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo Sappi ööpäevas 0,75L 20. Sapipõis lad. k. VESICA BILARIS Maht 60ML Funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende seedimist Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel 21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22
õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid elemente. Pankreasesaared toodavad insuliini ja glükagooni ning suunavad selle verre. Pankreasesaarte poolt
13 Meeleelundid 57 13.1 Retseptorid Retseptor Asukoht Enteroretseptor Sisekeskkonnas (arterid, magu jne) Proprioretseptorid Liigestes, lihastes, kõõluses, nahal Eksteroretseptorid Väljaspool 13.2 Kompimiselund 13.2.1 Naha funktsioonid Tunnetus (puute-, surve-, temp-, valuretseptorid), Kaitse, Eritus (higi, rasu), Veredepoo, Toodab D-vitamiini 13.2.2 Naha tekised Juuksed, Küüned, Higi- ja rasunäärmed, Piimanääre 13.3 Nägemiselund 13.3.1 Silma ehitus 13.3.2 Silma abielundid ja kaitse Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus
konksul 180. Maitsmisanalüsaator Retseptoorne osa- keelelimaskestas Juhtiv osa- VII ja IX peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus maitsmiskeskus, kiirsagara sensoorse osa alumistes kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega)
Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks
konksul 180. Maitsmisanalüsaator Retseptoorne osa- keelelimaskestas Juhtiv osa- VII ja IX peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus maitsmiskeskus, kiirsagara sensoorse osa alumistes kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega)
riboflaviin, nikotiin, foolhape -Sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohe- listes lehtedes) K vitamiini. 5. Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin). 6. Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. 7. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid. 8. Veredepoo ja veedepoo Tartu Tervishoiu Kõrgkool 20 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond ERÜTROTSÜÜT hemolüüsitakse maksa Kuppferi rakkude poolt bilirubiin
Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks
Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks
Kui lümfisõlme satub mikroobe, mida kaitserakud ei suuda kohe hävitada, siis tekib seal põletik sõlm suureneb ja muutub valulikuks; kui mikroobidest ikkagi jagu ei saada, tekib sõlmes nekroos rakkude suremine ja antud sõlm hävineb või muutub ise mikroobide leviku allikaks. Põrn sarnaneb suurele lümfisõlmele. Ülesandeks vere ja veidi ka lümfi puhastamine, vanade vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo. Harknääre e tüümus on keskne, juhtiv, immuunsüsteemi elund. Ülesandeks lümfotsüütide küpsemise tagamine, mälurakkude säilitamine ja immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil. Antikehad on suured valgumolekulid, kuuluvad vereplasma globuliinide hulka, seetõttu nimetatakse neid ka immunoglobuliinideks lühen Ig. Antikehi on 5 põhiliiki (IgG, IgM, IgA, IgE, IgD); kõigil antikehadel on üks ühine omadus: seonduda antigeeniga; antikeha antigeeniga seondumise järel
haistmissibul -> suuraju koore hipokambikääru konksu osa 187) Maitsmisanalüsaator Maitsmispunga retseptoorne rakk -> IX ja VII peaajunärv -> suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. 188) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid (Joonis 23 jooniste vihikust) Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude,
Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 85 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 83 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
äraandmine. 41. Neerupealise säsi sisesekretoorne funktsioon. Neerupealiste säsi e. medulla 10-20% kogu näärme kaalust. Adrenaliin alarmi hormoon, omab organismile väga ulatuslikku toimet, toimuvad muutused toovad kaasa organismi kaitsevõime tõusu ja valmistavad tööks ette. Adrenaliin südamelöögisageduse tõus, vereringe paraneb, veresoontele valikuline toime (ajus, südames ja töötavates lihastes laiendab veresooni; nahas, seedetraktis ja veredepoo organites ahendab veresooni) toimub vere ümberpaigutamine organismis, seega intensiivsemalt töötavate organite verevarustus paraneb. Hormoonide mõjul bronhide silelihased lõtvuvad, hingamine paraneb, töövõime tõuseb. Väga tugev mõju kesknärvisüsteemi retikulaarformatsioonile (võrgu taoline moodustis kesknärvisüsteemis, ühendab erinevaid närvikeskusi, keskuste vaheline informatsiooni vahetus kiireneb. Töövõime tõusu puhul: energeetilisi ressursse mobiliseeriv
Mao fundusenäärmetes on 3 tüüpi sekretoorseid rakke (mukoosarakud toodavad lima ja proteaase, paretaalsed rakud HCl ja pearakud proteaase). Maolukuti näärmetes on samuti pearakke ja mukoosarakke, kuid pole paretaalseid rakke. MAKS Maksal on 4 sagarat, maksa kaal on seal kuni 2,4 kg. Maksal on palju funktsioone: kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustusproduktidena kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL
Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga * Ühinevad veenideks (73 000) * Voolukiirus 0,1 cm/sek * Keskmine rõhk 12 mm/Hg * Vahetusveresooned Veenid- * Õhukese veniva seinaga * Klapid * Ühinevad 2-ks õõnesveeniks * Voolukiirus 1cm/sek, õõnesveenis 4,5 cm/sek * Keskmine rõhk 6 mm/Hg, õõnesveenis 3 mm/Hg * Transporttee, veredepoo funktsioon 33) Veresoonte alaliigid, struktuuri iseärasused ja seos täidetava ülesandega. Kõigi veresoonte ja ka südame sisekesta sisemisem kiht on lmaeepiteelist moodustunud õhuke endoteel. Kapillaarides polegi muid kihte, kui mitte arvestada sidekoelist basaalmembraani. Erinevad ained liiguvadki verest kudedesse ja vastupidi just läbi kapillaaride seinte. Teistes veresoontes moodustub endoteel koos sidekoega sisekesta
Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga * Ühinevad veenideks (73 000) * Voolukiirus 0,1 cm/sek * Keskmine rõhk 12 mm/Hg * Vahetusveresooned Veenid- * Õhukese veniva seinaga * Klapid * Ühinevad 2-ks õõnesveeniks * Voolukiirus 1cm/sek, õõnesveenis 4,5 cm/sek * Keskmine rõhk 6 mm/Hg, õõnesveenis 3 mm/Hg * Transporttee, veredepoo funktsioon 33) Veresoonte alaliigid, struktuuri iseärasused ja seos täidetava ülesandega. Kõigi veresoonte ja ka südame sisekesta sisemisem kiht on lmaeepiteelist moodustunud õhuke endoteel. Kapillaarides polegi muid kihte, kui mitte arvestada sidekoelist basaalmembraani. Erinevad ained liiguvadki verest kudedesse ja vastupidi just läbi kapillaaride seinte. Teistes veresoontes moodustub endoteel koos sidekoega sisekesta. Sellest välimiselt
annaabi.ee 
