• automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Tuntuim dadaist • Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Dada • Mõned Tristan Trazara tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.
esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja arvutimängude kangelased. Kui last kodus füüsiliselt karistatakse või ema isa
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust.
läinud, nagu tegelikult läks" . Taas ei pääse me ajarännust. Maailmasõda oli alanud. Eesti oli üksi ja liitlasteta. Juunis oli Saksamaaga vastav leping sõlmitud, aga augusti lõpust sai selgeks, et Nõukogude Liidu aktsioone Baltimaadel Berliin ei takista. Rootsi kuulutas üle päeva oma neutraalsust. Jänkid oli otsustanud Vana Maailma hullusse mitte sekkuda. Londoni ja Pariisi toetus kallaletungi korral jäänuks verbaalseks hukkamõistuks ei enamaks. Samal ajal pakkus Moskva allakirjutamiseks dokumenti, kus ta mitte millegagi Eestit ei ähvardanud soovis üksnes paigutada määratud ajaks piiratud arvu väeüksusi piiratud arvuga sõjaväebaasidesse. Tegemist oli räige vale ja alatusega. Aga praegu peame möönma muudki, kas või seda, kui masendavalt suureks osutus aasta hiljem kaasmaalaste hulk, kes okupantide teenistusse astusid. Sügissõja paratamatust ei oleks väga paljud tookord mõistnud
13) Too näiteid keeltest, mida tead veel peale inimkeele. Kehakeel, matemaatika keel, kunstikeel, füüsika keel, teaduse keel, arvuti keel. 14) Inimkeele areng. Inimkeel arenes koos inimeste enda arenguga. Inimeste areng on toimund järgmiselt: inimahvlased-Aafrikast, lõunaahvlased-Aafrikast, osavinimene, sirginimene, tarkinimene. Tänapäevane keel tekkis umbes 40 000 aastat tagasi, mis aega ulatuvad ka vanimad inimeste jäänused, kellel olid verbaalseks kõneks eeldused olemas. 15) Euroopa keeleline mitmekesisus. Euroopa keeled jagunevad 4 keelkonna harru: Indoeuroopa, Uurali, Turgi ja Semi. Veel lisaks on 3 keelt, mis on oma rühma ainsad esindajad, Baski keel, Kalmõki keel, Neenetsi keel. 16) Maailma 10 enim kõneldud keelt. Hispaania, inglise, katalaani, prantsuse,itaalia, saksa, portugali, galeegi, baski, poola. 17) Eesti keele päritolu.
Neeldumisseaduste olemus Rõhutame, et eelnevad tähised x y z esitavad mitte ainult Ü Lisame veel ühe märkuse neeldumisseadusele x w ¯y = x x w y üksikuid loogikamuutujaid, vaid x y z asemel võivad olla ka T Selle reegli verbaalseks esituseks sobiks: keeruka(ma)d loogikaavaldised, kuna ka avaldised arvutuvad / asenduvad T loogikaväärtusteks 0 või 1 . "disjunktsiooni ühele poolele võib juurde korrutada teise poole inversiooni (avaldise väärtust sellega muutmata)"
futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide
saavutamiseks (sõlmides asjale omandiõiguse saamiseks ostu-müügi lepingu), lepingupoolte 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 122. 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 127-128. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 100 3 nõusolek consensus lepingu contractus kui juriidilise fakti - sõlmimiseks ning ostuhinna tasumine.4 Vanimaks ja ühtlasi peamiseks verbaalseks lepinguks Rooma õiguses oli stipulatio / stipulatsioon. Stipulatio on suuline lubadus täita teatav kohustus. Stipulatsiooni vormis võidi fikseerida igasuguseid poolte kokkuleppeid. 5 3 Kaasuse lahendus variant a puhul Rooma õiguse järgi Daphne on käesoleva kaasuse kontekstis isik, kes üüris ühe oma majadest teisele isikule Erosele kasutamiseks kaheks aastaks. Aasta hiljem, peale seda tehingut, Daphne müüs oma maja kolmandale isikule Felixile
Laps ei saa kõnest aru ja sellest tulenevalt ei oska reageerida. Kõne mittemõistmine võib kaasa tuua suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi. Teises keeles õppiv laps võib jääda teadmisteta, kuna ei saa õpetaja kõnest aru. Teises keeles õppiv laps väsib kiiremini ja vajab tihedamini pause. Teises keeles rääkival lapsel võivad tekkida väljendusraskused. Tal ei jätku sõnu enda verbaalseks väljendamiseks. Muud keelt kõneleval lapsel võib tekkida ka madal enesehinnang, kuna ta ei suuda end väljendada. Väga raske on täielikult omandada keelelist etiketti ja stiilierinevusi. Suur probleem tekib muukelsete lastega töötamisel ka Õpetajal endal. Püüdes muukeelsele lapsele selgitada eesti keeles näiteks töö käiku, püüab õpetaja lõpuks teha seda lapse emakeeles, mida jälle tema ise ei valda. Siin tekib kakskeelsel lapsel uus
allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamiseks Teise tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme (formaalkeel). Nende kasutusalad on kitsapiirilised, seda ei saa kasutada tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks,
o Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. o Samaaegselt mitteverbaalse mõtlemise arenguga toimub keeline areng, kuid mõtlemisega otseselt seostamatult. Operatsioonide-eelsele mõtlemise tasandil hakkab nende mõtlemise ja keele vahel tekkima seos. Lapsed omandavad järk-järgult üha suurema võime oma mõtete väljendamiseks keele vahendusel ja ka probleemide verbaalseks lahendamiseks. Tagajärjeks on kvalitatiivsed muutused laste mõtlemises ja keele kasutamises. Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Muutused egotsentrilises kõnes. Operatsioonide-eelse arenguastme alguses kasutavad lapsed keelt egotsentriliselt põhiliselt oma tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks. Paljude uurimused kinnitavad, et egotsentriline kõne on funktsionaalse iseloomuga (st täidab teistega suhtlemise rolli).
aiaga. Keskel seob kõik üheks tundliku ülavalgusega tuum saal, muusikatuba ja multimeediatuba. Seda aga piirab üllatus nö. sisse langenud katusega valgussaht. Projekt väga hästi paigutatud ümbritsevasse linnamaastikku elavdades nõnda monotoonseks kujuneda kippuvat äärelinnalikku kortermajade piirkonda. Tegemist on kindlasti lasteaiaga, mis ka vanemates võiks tekitada kadedust, et oma lasteaia-aeg ammu möödunud on. (Kimmel, 2006) Lasteaia puhul on verbaalseks seoseks ilmselt hoone tiibade vahele bambusest aia ehitamine, mis peaks seonduma piirkonna kõnekeelse nimetusega Hiinalinn. Esiti oli bambus tuule käes kolisenud, nüüd on ta lõhki kuivanud ja vilistab, kui tuulisem ilm juhtub olevat. Võib-olla on ta lakitud madala päikesega peegeldub valgus kumeralt pinnalt nii, et lahutub spektriks ja aed paistab nõrgalt vikerkaare värvides. Loodetavalt pole bambuse ootamatud etteasted veel lõppenud. Objektina on lasteaed kahtlemata hõrk
vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Prantsuse keeleteoreetik Ferdinand de Saussure eristas keelt ja kõnet ( langue et parole). Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel,
tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud
osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse verbaalseks ja seda, mis sõnadest üle jääb, näiteks hääletoon, pilk, poos, žest, lähedus jne mitteverbaalseks suhtlemiseks. Lavinia Plonka (2007, lk 9) on öelnud, et kehakeel mõjutab kõike – suhteid, võimekust ja minapilti. Kui minna välisriiki partneritega kohtuma, siis peaks sekretär kindlasti arvestama ka välismaalaste käitumise ja žestidega, mis võivad erinevates kohtades tähendada väga erinevaid asju.
Soodsat demokraatlikku õhkkonda võib muidugi segada boss, kes mööda koosolekuruumi ringi jalutab, kontrollib, mida alluvad trükivad ja mürgiseid märkusi teeb. Paremaks koosoleku juhtijaks (mitte juhatajaks) oleks psühholoog. Sellist tehnoloogiat saab kasutada nii siis, kui koosolekul osalejad istuvad ühes ruumis koos, kui ka siis, kui paiknetakse mööda maailma laiali. 3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Sünkroonne kommunikatsioon jagatakse verbaalseks ja mitteverbaalseks. Verbaalne kommunikatsioon on kõik see, mida inimene väljendab oma sõnadega. Kuid alati ei ole sõnad need, mis inimese tegelikke arvamusi ja tundeid kõige objektiivsemalt peegeldavad. Suhtluse mitteverbaalne osa, ehk see, mis väljendub hääletoonis, liigutustes, hoiakus, näoilmes, kannab endas hoopis objektiivsemat informatsiooni. Seda poolt on inimesel palju raskem valitseda ja juhtida. Vesteldes oma partneriga nö
keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud
Divergentne ehk lahknev mõtlemine kujutab endast aga arutlust, millel on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Guilfordi teooria järgi väljendub divergentne mõtlemine mõtlemisprotsesside voolavuse (ideede paljususe), paindlikkuse (kui palju on erinevaid lahendusi) ja originaalsusena (ainulaadsus). Mõõtmine - Loomingulisuse mõõtmise alased tööd pärinevad põhiliselt E. Torrance’ilt, kes lõi rea teste divergentse mõtlemise mõõtmiseks. Need testid jagunevad kaheks põhitüübiks: verbaalseks ja graafiliseks. Verbaalses testis palutakse testitaval võimalikult palju erinevaid lahendusi. Graafilises testis lastakse testitaval harilikult moodustada elementidest kujundeid. Kõiki ülesannetele antud vastuseid hinnatakse ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse aspektist. Ideede voolavuse all peetakse tavaliselt silmas väljapakutud lahenduste arvu. Paindlikkust hinnatakse tavaliselt vastuste kategooriateks jaotatavuse alusel. Testitav originaalsus määratakse statistiliselt
vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid, ehk allkeeli. Erinevuste määr ja laad sõltuvad küll sellest, kuidas keelt määratleda ja mida pidada loomuliku keele vältimatuiks omadusiks. Loomade keelt võib üldiselt iseloomustada kui signaalikeelt. Inimese hääldusorganid on aegade jooksul spetsiaalselt kohandunud
vaatlusandmed õpetajalt. Sekkumisstrateegiad Käitumise modifitseerimine Valmista tassike teed! Kaks põhilist sekkumise tüüpi: Esiteks need, mille abil suurendatakse mingit tüüpi käitumise esinemise tõenäosust. · positiivne kinnitamine - näiteks kui õpilane vastab, õpetaja ütleb, et oled tubli ja õpilane soovib seda veel kuulda ja siis ta soovibki õigesti vastata. Positiivne kinnitus jaguneb verbaalseks ja mitteverbaalseks. Jaguneb eelkõige: (1) materiaalsed, (2) sotsiaalsed (verbaalne ja mitteverbaalne), (3) enesekinnitus (sellest saab rääkida murdeealistega tegeledes); Operantsel tingitusel põhinev. · negatiivne kinnitamine näiteks tunni lõpuni on jäänud 4 minutit, õpetaja annab kodutöö ja ütleb, et kui jõuate 4 minutiga selle tehtud, siis kodutööd ei jää - negatiivse sündmuse äravõtmine
mudeliga? Lisaks eelnevalt olemasolevatele osadele on juures episoodiline puhver mis säilitab integreeritud kujutisi mis moodustavad teiste lühiajalist emälu osade visuaalsete, ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni. Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt aktiivsena erinevatest meeltest saabunud infot, mis on ümber kodeeritud verbaalseks. Aitab keelt õppida. Milles seisneb fonoloogilise sarnasuse efekt? Meeldejäetud sarnase kõlaga infot on kerulisem meenutada. Sõnade kohene meenutamine on raskendatud kui sõnad olid sarnased või nende hääldused täpsemini Milles seisneb sõna pikkuse efekt? Töömälu maht sõltub sõnade hääldamise kiirusest. Lühikesed sõnad jäävad paremini meelde. Millist infot annab artikulatoorne allasurumine töömälu funktsioneerimise kohta?
võrldemine, üldistamine, konkretiseerimine, analüüs & süntees(kokkupanek). Mis liiki w tüüpi mõtlemist laps oskab kasutada? Millest väljendub suurte inimeste mõtlemine? Kõnes! Väikestel lastel aga praktiliselt ehk tegevuse kaudu. Nt analüüsi ja sünteesi puhul paistab see välja nii, et analüüsis võtab midagi koost lahti ja sünteesi rakendamine on siis asjade kokkupanek. 12-14 a muutub mõtlemine verbaalseks. Kui kaua väiksed lapsed mltevad praktiliselt? u 5-aastani. Sinna vahele jääb kujundiline mõtlemine. Lapsed mõtlevad piltides. Ehk ei pea nt lambaga kokku puutuma, et lambast rääkida. Analüüsioskuse uurimine: sisust mingit üksikute asjade välja toomine. Kas laps leiab tegelased üles? Ja mida nad tegid? Jne küsida. Peale analüüsi saab edasi minna ka peamõtte juurde jne. Verbaalse puhul saaab siis nii teha. Piltide puhul saab ka analüüsi teha. Ehk mida siis pildid näed
"salvestamiseks". Diskreetse Matemaatika alla kuuluvad: Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jälle verbaalseks (ehk mõnda lingvistilisse keelde) tagasi "üles lugeda" — Hulgad: Hulgaalgebra (Cantori algebra), Hulgaaritmeetika (taastada). — Loogika: Lausearvutus, Predikaatarvutus, Tõestusmeetodid Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav! — Loogikaalgebra (Boole'i algebra)
Ühtlasi kujuneb võimalus kasutada pilte ülesannete täitmiseks. Paralleelselt areneb samuti verbaalne mõtlemine. Mõtlemise, sh. verbaalse mõtlemise areng saavutab 12-14 aasta vanuses taseme, mis võimaldab eakohase arenguga õpilastel jõuda järgmisele etapile, kus juhtivaks psüühiliseks protsessiks on mõtlemine. Iseloomulik on taju, mäluja mõtlemise tihe põimumine (taju ja mälu mõtestatus). Kõne annab ühelt poolt vahendid ja materjali verbaalseks mõtlemiseks, isiku oma kõne aga toetub vähemalt osaliselt mõistetele. Olmesuhtlemise aluseks on siiski kujutlused. Kõne mõistmine ei sõltu enam situatsioonist. Suhtlemisel kasutatakse kõiki vorme, kõnet kõikides funktsioonides. Hälviklapsel kirjeldatud etapid hilinevad, viimasele etapile näiteks abiõpet vajav õpilane tavaliselt ei jõuagi. Seejuures peituvad põhjused eelmiste etappide ebatäiuslikus arengus:
lauset: A on ülipikk, kirjutan …, õpilased lõpetavad lause: … kahekordse tähega. Õp ülesandeks on tõsta üldistuse sõnastamisel laste iseseisvust: õp osutab vastavale noobile ja tähele/tähtedele, lapsed sõnastavad üldistuse. Abiks võib olla ütluse skeem, millele õpetaja samaaegselt oma sõnastamisega osutab või suunab osutamisega last sõnastama (lauset lõpetama koostegevuses õpetajaga). Esitatud elementaarsed õigekirjareeglid on mõeldud praktilise analüüsi verbaalseks üldistuseks/kinnituseks, mitte veel sõnastatud reegli järgi tegutsemiseks. Laps ei pea reegleid pähe õppima. Foneemanalüüsi rakendamine kirjalikes harjutustes 11. Enesekontroll Enesekontrolli harjumuste kujundamine on kirjutama õppimisel üks raskemaid ja aeganõudvamaid ülesandeid. 2.klassis on vajalik omandada oskus kontrollida Häälikute ja tähtede vastavust; Häälikute ja tähtede järjekorda;
Et laps saab pildi joonistada, et suits tõuseb. Nt linnulaul signaliseerib/annab märku, et läheduses on lind. Kujundid pildid ja ikoonilised märgid. Nt Jeesus Kristuse ikoon Sümboolsed märgid kodeerivad teavet (võrrand, skeem). Alternatiivsed suhtlusvahendid kujutavad/kirjeldavad (viiped). Märgil on tähendus ja ühtmärgisüsteemi saab kodeerida teiseks märgisüsteemiks. Kõiki märgisüsteeme saab kodeerida verbaalseks, samas ikka mõni asi/detail läheb kaduma. PsL meditsiin Anatoomia ja füsioloogia _ Kõne FS (kas füsioloogia?) bioloogiline ja talituslik areng. Oluline märgata kõrvalekalded eeakohasest arengust, (kas viga on KNS, närviteed, perifeeria). Neuroloogia: uurib, mida õhe või teise talituliku protsezsi korral on vaja toimida, miks närviimuplsid liiguvad liiga aeglased jne, ja siis muuta/parandada, Psühhopatoloogia - kuidas üks või teine kõrvalekalle muudab arengut kõnes. Nt
annaabi.ee 
