Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon. 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel). Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a
o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893
näidendid nt ,,Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju" vms. Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati. 4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud
erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.- A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909
1878. aastal sai Carl Robert Jakobson loa asutada oma ajaleht "Sakala". Nüüd oli tal võimalus viia oma radikaalsed ideed rahva hulka. "Sakalast" sai kiiresti Eesti suurima lugejaskonnaga ajaleht, kus autor kritiseeris teravalt baltisaksa võimu ja kirikut. Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle
lahkuma, Venemaalt asemele kutsutud teadlased ja õppejõud aga ei esindanud üldjuhul enam seda kõrgtaset, mis oli iselommustanud Trt ülikooli seni. Rahvulisku liikumise allakäik Hurda lahkumise, Jannseni halvatuse ja Jakobsoni surma järel nihkusid esile seni nende varju jäänud tegelased nagu Hugo Treffner, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Mihkel Veske, Johann Köler jt. Jakob Kõrv- auahne ajakirjanik ja pealekaebaja, kuangi tuline Jakobsoni pooldaja. Temast sai peagi venestust teenina intrigaani musternäide. Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venestusreformid lõid senised arengud ja lootused segamini. Aleksandrikooli saatus oli selle kõige kujukamaks näiteks, kuid ka tegutsema jäänud organisatsioonides , nagu Eesti Kirjameeste Selts, muutus õhkkond põhjalikult. Senisest veelgi enam koosolekute aega tuli pühendada oma igavese truuduse kinnitusele, ,,keisrilaulu" (st
Nõukogude-patriootiline kasvatustöö, mida alati peeti ebapiisavaks, sest selle tulemuslikkust vähendas oluliselt ideoloogia ja tegelikkuse ilmne mittevastavus. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes . Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust
Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei suutnud kõrgtaset hoida, kadus huvi hariduse vastu. Õigeusu levitamine, rajati õigeusukirikud, kuid üsna tulutult. Sisulagedad näidendid, ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, 1893 hoopis lõpetati valitsuse korraldusel. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe "Valgus", sundis lahkuma teise ajalehe toimetaja, et lugejaid juurde saada. Venestust asus toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Ainsaks rahvulikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Siiski jätkus eestimeelne tegevus ka rasketele oludele vaatamata. Agaralt osaleti rahvaluule kogumisel. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp
privileegid. Venestuspoliitika eesti ja läti rahvusliku eneseteadvuse vastu algas 1880. aastate keskelt. Kõigis koolides seati õppekeeleks vene keel. Tartu nimetati ümber Jurjeviks. Seni küllaltki iseseisev Soome oli majanduslikus ja kultuurilises arengus tegelikult juba rohkem seotud LääneEuroopa kui Venemaaga. Impeeriumi keskvõimud üritasid Soomet ka oma keskvõimu alla saada, aga kultuurilist ja keelelist venestust seal ei toimunud. Impeerium vaatas läbi sõrmede ka Kaukaasias rakendatud vägivallale. Muhamediusuliste krimmi ja volgatatarlaste juures püüti riigivõimu toetusel õigeusu kiriku poolt teha misjonitööd ja muuta muhameedlikke koole kristlikeks õppeasutusteks, kuid see ei õnnestunud eriti. KeskAasias levis venestus tänu õigeusklikest venelaste sisserännule. Rahvas, keda venestamine kõige rohkem puudutas, olid juudid. Põllumajandus
) Paljud luuletused kõnelevad loodusest ning ka armastusest, kuid täiesti teisest teemast on luuletus ,,Äraandja'', mis räägib Pärsia kuninga Xerxese Kreekavastastest sõdadest, kus Trachise elanik Ephialtes juhtis aastal 480 e. m. a. pärslased Termopüülide kitsastee juures Kreeka vägede selja taha. Jakob Liivi, Juhani venna, andmeil oli luuletus suunatud "Virulase" toimetaja J. Kõrvi vastu, kes hakkas toetama tsaristlikku venestust. 5.2 RÄNDAJA Järgmine ilmunud luulekogu sisaldab 1888-1894 ja 1903-1908. aastatel ilmunud luuletusi. Klassikaliste loodusluuletuste kõrvale ilmuvad luuletused, mis rikastavad ning muudavad luulekogu keskset teemat veidi hägusamaks. Võrreldes eelmise luulekoguga on Juhan Liiv ennast hingelisemalt nendes luuletustes rohkem avanud ning salmide mõistmiseks peab rohkem keskenduma
Kuigi enamik seltse jätkas tegevust, asendus senine aatelisus kergete meelelahutustega. Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad. Eesti Kirjameeste selts jäi soiku, kuni see 1893. a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati. Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882. A. Tallinnas ajalehe ,,Valgus". 1880. Aastate lõpul asus venestust toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoidvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel Tartus ilmuv ,,Postimees", mis 1891. A. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883. A
e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.-A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a
ümber. ,,Sakala" hakkas arvustama rahva põhilisi hädasid, majandusliku viletsuse põhjusi, õigusetust ja vähest haridust ning ründas pidevalt Balti erikorda. See põhjustas baltisakslaste ägedaid vasturünnakuid. ,,Sakala" tähendus seisneb eelkõige selles, et ta oli esimene eesti poliitiline ajaleht. Venestusaeg muutis eesti ajakirjanduse üldpilti selles mõttes, et lisaks endistele rühmavastuoludele toimus nüüd ka jagunemine venestust aktiivselt toetavaks ja sellele võimaluste piires vastuseisvaks rühmaks. Sajandi lõpul tõusis tähtsamiaks ajaleheks ,,Postimees" K.A.Hermanni eestvedamisel, kes püsis läbi venestusaja kindlalt rahvusmeelsel liinil, olles venestusideoloogia vastaseks. Eesti ajakirjanduse üldine sisu oli ärkamisajal ja venestusperioodil ühesugune. Tsensuur ja poliitilised piirangud tõkestasid mitmete oluliste teemade käsitlemist, nagu näiteks
Reiman pani J. Kõrvi kaebuse peale ,,kõrge riigivalitsuse teotamise" eest kodaresti ning lükati jätkuvate kohtuprotsessidega mitmeks aastaks avalikust elust välja. Nüüd oli valitsusjõududel võimalus Eesti Kirjameeste Selts üldse sulgeda. Selleks ajaks oli algul eesti rahvuslasi alahinnanud vürst Sahhovskoi juba tajunud ,,eesti separatismis" peituvat ohtu. 1893. aastal läks venestuse leeri üle autoriteetseima eesti ajalehe ,,Olevik" toimetaja A. Grenztein. Tema meelest tuli venestust kasutada sakslastele lõpliku hoobi andmiseks, püüda halvast olukorrast maksimaalne kasu välja imeda. Vastuhakk venestusele võis tema arvates rahva olukorda veelgi halveneda. Parem olevat oodata ja end uude ühiskonda vaikselt ja alandlikult sisse sulatada, samas selles ühiskonnas hiljem tegutsemisvõimalusi. Venestust ülistav A. Grenzstein hakkas nüüd radikaalsemalte rahvuslaste peale salakaebusi esitama, lootes sel teel oma positsioone Eesti avalikkuses kindlustada.
alatoitumisest. Otseselt nälga mitte. Talurahvaseas hakkasid rahutused. Nad ei hakanud kellelegi vastu, vaid mingi abi otsima. Sooviti välja rännata. Öeldi sellepeale, kui keegi talupoeg liivimaalt lahkub,. Siis ainult raudades ja Siberisse:D Pühajärve sõjatamm.. 300-400 aastat vana. Talupojad tahtsid olla keisri all, mitte sakste all. 8 mai. 1891 muutus postimees päevaleheks. See väljaanne püüdis venestust mitte kiita, oli vähestest mitte venemeelne leht. Eesti üliõpilaste selts. Alguseks loetakse Kalevipoja õhtuid. Kuid registreeriti 1883. 1890 toimus asutamiskoosolek. Tarternitas vilnjensis. Selle taga hermann, rosenthal jne. Seekord saadi ka tunnustus baltisaksa korpidelt. Nüüd keeldus seda tunnustamast ülikooli kuraator. 13 mai 1896-1905. Reiman. 1861-1917 Taara 1883- 1890. Jaan Tõnisson, sai Reimanilt suurt mõjutust. Sündis 1868- surma aeg on täpselt teadmata.
Eesti ühiskond venestusajal -Kultuurielu oli venestamise rängaks hoobiks. -Laulu-ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad nagu ''Türgi hobuse muna ehk 15-rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju'', mille pealkiri kõneleb iseenda eest. -Ka Eesti Kirjameeste Selts jäi soiku, kuni see 1893.a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati. -Venestuse eesvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe ''Valgus'' 1880.a. lõpul asus venestust toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein, nüüd pidas ta kõige tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. -Tema ajaleht ''Olevik'' püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. -Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel -Tartus ilmuv ''Postimees'', mis 1891.aastal muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. -Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883
Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima ,,kalevipoja" ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884
Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima ,,kalevipoja" ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884
Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema ,,Sakala" oli esimene eesti poliitiline ajaleht, mis ütles uue sõna eestlaste nende inimväärikuse ja kodanikuõiguste nõudmisel, demokraatlike vabaduste propageerimisel, võitluses kiriku vaimupimeduse vastu. Mitmed kaasaegsed on märkinud, et Jakobson suri enda jaoks sobival hetkel - tal ei tulnud näha järgnevat venestust, mis tema vastaste ennustused paljuski tõeks tunnistas Koostades antud referaati sain palju huvitavat informatsiooni teada Carl Robert Jakobsoni kohta. Eestlased peaksid uhked olema, et meil on olnud sellised ühiskondlikult aktiivsed tegelased. 30 Jakobson jäi rahva mällu ärkamisaja romantilise märtrina, kelle mälestust hilisemad katsumused enam ei tumestanud.
5. Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Eriti innukalt tegeles sellega kindralkuberner Sahhovskoi Eestimaa kubermangus. Üle kogu maa rajati vene usu kirikuid. Kindralkuberneri enda ettevõtmisel ehitati suur ja lohmakas õigeusu katedraal otse Toompeale, kindralkuberneri residentsi vahetusse lähedusse. Sahhovskoi rajatud on ka tänini tegutsev Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. 6. 1880. aastate lõpul asus venestust toetama rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. 7. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman (1861-1971). Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana sündinud Reiman Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Täna erakordsele töövõimele jõudis Reiman koguduse teeniimise kõrval edendada üle kogu maa karskusliikumist ning panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 8
Taust: Saksa oht Läänemere regioonis ja slavofiilide mõju Nikolai II´le. Soome kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov (1898-1904), kelle prioriteediks oli sõjaväeküsimuse lahendamine ja Soome lähendamine Venemaaga. Veebruarikuu manifest (1899): Üleriikliku tähenduse otsustab keiser. Soome riigipäev on vaid nõuandev. Keisri võimuhaaramine Esimene venestusperiood (1899-1905) Uus üleriiklik sõjaväeseadus (1901), mis kukkus läbi soomlaste boikoti tõttu. Bobrikov juhtis venestust Soomes ja sai 1903.a. diktaatori õigused keisrilt. Vene keelest sai senati(valitsuse) istungite keel. Vene keele tundide lisamine keskkoolis, juhtivate oponentide väljasaatmine Soomest. Samuti trüki- ja sõnavabaduse piiramine. Soomlaste suhtumine: mõistlik järelandlikkus(vanasoomlased) / passiivne vastupanu (ülejäänud parteid) /aktiivne vastupanu (väike aktivistide rühm). Võitlus Soome oma seadusandluse eest
ei saanud Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal (Sahhovskoi poolt), IdaVirumaale Kuremäe klooster kõik see tõi kaasa kirjaoskuse languse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust Suhtumine venestuspoliitikasse: kaks seltskonda: tuleb minna kaasa, sest see on ainuke võimalus osaleda avalikus elus Jakob Kõrv ja tema ajaleht Valgus 1893. a läks Grenzstein ja tema leht Olevik venestuse teele, idee: tuleb kasutada venestust saksalastele viimase hoobi andmiseks, Olevik propageeris venemeelseid vaateid osa Jakobsoni pooldajaid teine osa haritlasi leidis, et tuleb vaikselt arendata edasi eesti kultuuri loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis 1884. a õnnistas oma lipu Otepää kirikus pastor Villem Reiman vaimsuse idee 1888. a algas Hurda juhitud rahvaluule suurkogumine 1883. a alustas tööd Hugo Treffneri gümnaasium, selle kaudu said eesti poisid minna ülikooli
rahvuslikus liikumises tõusid märgatavalt. Probleem kerkib esile, kui baltisaksa ajakirjandus tõstatas märgukirja probleemi. Probleem seisnes selles, et eesti seltskond on politiseerunud ja hakanud esitama poliitilisi nõudmisi. Väga suurel määral oli eesti politiseerunud seltskond jõudnud vene avalikkuse ette. Seda oli ka vene ajakirjandus tähele pannud. Baltisaksa ajakirjandus oli hirmu täis. Selle taga nähakse ka tulevast venestust, mõju kogu Balti ühiskonnale. Baltisaksa seltskond hakkas selle peale käituma väga kummaliselt. Sügisel hakkasid juhtuma imelikud sündmused. Oskar Kruus "Aeg atra seada" on teema kohta päris hea romaan. Mõisates hakkasid juhtuma mitmesugused õnnetused. Kuskil läks karjalaul, rehehoone vms põlema. Alati hakati süüdistama rahvuslikke tegelasi, et nemad on talupoegi üles ässitanud. Mitmed ajakirjanikud sattusid aresti alla. 1881. aasta sügis oli seega üsna kummaline aeg.
annaabi.ee 
