tagajärjel ning keskkonnaprobleemide lahendamise eest vastutab Eesti riik. Põhjaveekihi jääkreostusest johtuv veevarustuse kallinemise kompensatsioon peab olema riigieelarves. Praktikas on linnades reostatud piirkondade veevarustus suures osas tagatud riiklike vahenditega, kuid töö pole lõpuni viidud. Täna peaks eravalduses oleva maa jäätmeseaduse alusel korrastama maavaldaja, kui lepingutega pole vastutus määratud teisiti. (Mati Salu; Madis Metsur) · Jääkreostusega tegelemine projektipõhiselt on viinud olukorrani, kus osa isegi eriti ohtlikke objekte jäetakse unustusse, kuna keegi ei esita nende kohta projektiettepanekut. Senini pole tegeletud kõigi vanade asfaltbetoonitehastega. Lahendamata on osade tööstusterritooriumide ja kaevanduste ning karjääride alade korrastamine. (Mati Salu; Madis Metsur) 3
Margus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli logistika erialal. Saavutused: 2006 · Tallinnas Heitjate seeriavõistlusel heita uueks Eesti juunioride rekordiks 63,98 kettaheites · Juuniorite MM-il kvalifikatsioonis juuniorite maailmarekord kettaheites 66,35 · Juuniorite MM-il uus juuniorite maailmarekord kettaheites 67,32 · Juuniorite MM-il uus Eesti juuniorite rekord kuulitõukes viskega 20,53 Kaupo Metsur Kaupo Metsur on sündinud 24. novembril 1937. Pikkus 190 cm Kaal 100 kg Omaealiste üleliiduliste rekorditega sportlaseteed alustanud atleet oli saavutanud Valter Kalami suunamisel silmapaistva arenguhoo. Vahepeal lõpetas ülikooli ja jättis pooleli olümpiamängudekoondise kandidaadina. Pärast lõpetamist jäi treeninguteks lühike aeg, tuli võistlustel küll eesti rekord, kuid Rooma jäi minemata. Kaupo jäi ka ilma
Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning suurenenud ammooniumi- ja rauasisaldusega. Samuti on suurenenud ka orgaanilise aine 3 hulk. Inimese tervisele kujutavad otsest riski sõnnikus leiduvad haigusttekitavad mikroorganismid, mis levivad veega ja võivad sealses keskkonnas kaua säilida (Metsur, Valdmaa, 2005). Sotsialistliku perioodi lõpul olid põldude väetamisest tingitud lämmastikuühendite sisaldused Pandivere põhjavees piirkonniti 60 mg/l, Põltsamaa ümbruses 100 mg/l. Sotsialismiperioodi lõpul ei vastanud Pandivere piirkonnas joogivee nõuetele 20% üksiktarbija kaevudest, tänaseks päevaks on see protsent kaks korda vähenenud. Adavere- Põltsamaa piirkonnas on vastavad protsendid 60 ja 20. Põllumajandusetootmise
Etenduses oli põhirõhk suunatud raamatu kahe peategelase Hansu ja Aliide eluloo peegeldamisele. Näitlejad suutsid väga hästi välja tuua need emotsioonid ja läbielamised, mida kogesid eelmisel sajandil paljud inimesed tagakiusamise, küüditamise ning nendest tekkivate raskete suhete tõttu. Kuna raamat oli üles ehitatud erinevatele perioodidele, siis oli väga huvitav jälgida noorema (Maarja Mitt) ja vanema Aliide (Marje Metsur) vahelist suhestumist laval. Noore Aliide silmist oli näha seda lootust ja tahet edasi võidelda oma unistuste ja õnnelikuma tuleviku eest. Vanema Aliide näost võis aga juba välja lugeda liigsest pettumisest tekkinud tühjust ning allaandmise tunnet. Hansu puhulgi oli tegu väga hea näitleja valikuga. Karol Kuntsel suutis meeldivalt välja tuua Hans Pekile iseloomuliku leplikkuse ja järeleandlikkuse, mis kajastus ka raamatust
php?id=3361&id_a=3333) 3. EL 2012/6-7 Ravimijäägid looduskeskkonnas (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=4680&id_a=4623) 4. EL 2011/02 Keskkonnahoidlik põllumajandus tasub ära (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3733) 5. M. Luna-delRisco1, A. Normak1 and K. Orupõld1,2. Biochemical methane potential of different organic wastes and energy crops from Estonia. Agronomy Research 9 (1–2), 331–342, 2011 6. Lämmastikuringest, Nitraadiprobleem . MADIS METSUR, TIIU VALDMAA 2003 (http://www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.htm) 7. Biogaasi ressurss ja tootmine Eestis. Projekti W-Fuel andmebaasi loomine. Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikool, Projekti W-Fuel infopäev Lääne-Virumaal, Rakvere, 4.03.2010
matku. Mäenõlvadele on rajatud suusahüppemägesid, mäesuusa ja lumelauaradasid, kelgu ja tuubimägesid. Samuti on rajatud radasid mootorsaanidele, mida suvel kasutatakse ATV radadena. Maavaradest kasutatakse liiva ja kruusa ehitusmaterjalina. Kõrgustikku isloomustab tihe vetevõrk ning põhjavett kasutatakse joogiveena. Otepää kõrgustiku põhjavee kättesaadavus võib kohati halb olla. Kuid selle eest on vesi hästi kaitstud ja reostusoht on väga väike (Metsur 2014). Otepää põhjavett tuleb puhastada kuna see on rauarikas (AS Otepää Veevõrk. Ettevõttest, 2015). 13 Peaaegu pool Otepää kõrgustiku alast on metsa all. Kõige levinum puuliik on mänd ja kõige rohkem on palumetsasid (RMK. Metskonnad, 2015). 8. TURISM JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSPOTENSIAAL Otepää kõrgustikul asub Eesti talvepealinn Otepää
katsealade võrgustikku nimetusega NOLTFOX. Kutseharidus Eesti ainuke metsanduslik kutseõppeasutus on Luua Metsanduskool, mis asutati 1948. aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja, metsur, metsamajandus, metsandus (metsakasvatuse või metsatööstuse suunaga), metsamasinate juhtimine, harvesteri- ja forwarderioperaator ning arborist. Õppida saab nii päevases, sessiooni- kui töökohapõhises õppevormis, samuti ilma põhiharidusnõudeta, aga ka põhi- ja keskharidust eeldavate õppekavade järgi. Õppeaastal 2009/2010 õpib Luua Metsanduskoolis üle neljasaja õpilase. Lisaks
annaabi.ee 
