naatriumkloriidi kristallides" (juhendaja John Slater). Pärast doktorikraadi saamist liitus Shockley New Jerseys Belli laboratooriumi teadusgrupiga, mille eesotsas oli C. J. Davisson. 1938. aastal sai ta oma esimese patendi elektronmultiplikaatori eest. Kui algas Teine maailmasõda, hakkas Shockley tegelema radarialase uurimistööga Whippany laboratooriumis New Jerseys. 1942. aasta mais lahkus ta Belli laboratooriumist ja temast sai Allveelaevatõrje Operatsiooni Grupi direktor Columbia ülikoolis. Allveelaevatõrje Operatsiooni Grupp tegeles allveelaeva taktikate väljatöötamisega. See projekt nõudis sagedasi külaskäike Pentagoni ja Washingtoni, kus Shockley kohtus ka väga kõrgete ametnikega. 1944. aastal organiseeris ta B-29 pommituslenduritele treeningprogrammi, et katsetada uue radari pommisihtimisseadet. 1944. aasta lõpus organiseeris ta kolmekuulise ringkäigu üle maailma asuvatesse baasidesse, et hinnata uue radari tulemusi
ülesandeks on jahtida strateegilisi tuumaallveelaevu. Väikseima osa moodustavad konventsionaalsed allveelaevad, mille ülesanneteks jääb luure, eriülesanded ning rannikulähedane piirivalve. Pealveelaevu on 41, mille eesmärk on toetada ning kaitsta allveelaevu. Põhjamere laevastiku koosseisus on Vene Föderatsiooni laevastike ainuke lennukikandja. Laevastiku koosseisu kuuluv merelennuvägi jaguneb suures plaanis kaheks: hävitajateks(CAP) ja allveelaevatõrje lennuvahendideks. Allveetõrjeks kasutatakse peamiselt Ka-27 ja Ka-29 tüüpi helikoptereid ning hävitaja tüübiks Su-33. Laevastiku koosseisus on ühe brigaadi suurune mehaniseeritud jalaväe üksus, mille peamiseks ülesandeks on dessandi võimekuse alalhoidmine. Rannikukaitse üksused jagunevad rannasuurtükkideks 5 http://eng.mil.ru/en/structure/forces/type.htm (11.02.13) 6 http://www.cast.ru/files/book/NewArmy_sm.pdf (11.02.13) 3
annaabi.ee 
