hoonet vaja, kuna lapsi oli vähe. Koolile tuli leida uus elupaik. Otsustati ehitada uus maja. Selleks eraldati mõisast Kohtru küla tee ääres tükk maad ja 1860. aastal ehitati uus koolimaja. Kool kolis samal aastal mõisast ära. Peagi leidis parun häärberile ostja. Uus peremees Nurtus elada ei kavatsenud. Lammutas maja ja vedas ära. Maja asemel kasvas umbrohi ja vaarikad aastakümned ja alles kümmekond aastat tagasi likvideeriti maaparanduse käigus selle Velise valla viimase mõisa härrastemaja asukoht lõplikult. Nurtu kooli õpilased 1917. a Vasakul seisab Madis Oviir Uus koolimaja on olnud väiksem. Mälestuste järgi vast 14 kuni 15 meetrit pikk ja neli meetrit lai. Koolimaja ümber ehitati pikkamisi ka teisi kõrvalhooneid nagu laut, ait ja muud kuna kooliõpetaja pidi tol ajal ka põllumees olema. Kuna rahapalk oli väikene. Koolimaja kandis kohaliku rahva suus "vana Kamariku koolimaja". Seepärast et siin
enam jõgedesse (veekadu on kohati 40-50 mm). Ka soodest väheneb pinnavete äravool kuni 20 (40) mm, seda keskmisest suurema auramise tõttu. Siingi limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest saadava soojuse arvel ( ümbrus soojeneb tugevamini kui veega rohkem küllastatud soo). Veerikkamad jõed on meil hea allikalise toitumisega aladel ( näiteks Kunda, Põltsamaa ja Pärnu jõgi), veevaesemad aga põhiliselt karstilõhedega neelualadel (Velise, Vändra ja Käru jõgi). Viimased ja ka soodest algavad jõed on suure kevadise ja vähese suvise äravooluga ( näiteks Riisa ja Jõhve oja). Keskmine aastane äravool on enamikul Eesti jõgede valgaladel siiski ühtlane. 2. VEE KASUTAMINE Ajalooliselt tekkisid ja õitsesid tsivilisatsioonid suurte veekogude juures: Mesopotaamia, mis on nii öelda tsivilisatsioonide häll paiknes kahe suure jõe – Tigrise ja Eufrati vahel; Egiptuse iidne ühiskond oli täielikult sõltuvuses Niilusest
savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne- Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Maakonna läbib Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti vesikondi eraldav veelahe. Siit saavad alguse Soome lahte voolavad Keila (koos lisajõe Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna läänepoolseid alasid läbivad tiheda võrguna Kasari lisajõed: Teenuse, Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk Velise, Nurtu ja Enge. Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik, kus kõrgusvahed ületavad harva 10 meetrit. MAJANDUS Rapla on tüüpiline põllumajanduslik maakond, kus üle 60% inimestest elab maal ja ka linnaelanikud on maaga tihedais sidemeis. Maakonna töötajatest on 43% tegev põllumajanduses, 16% tööstuses Põllumajandusmaa jaguneb 10
Eestlaste asualade ühendamine autonoomia vormis, fõderatiivne Venemaa, Ametlikus asjaajamises eesti keel, -ˇ koolides ja Tartu Ülikoolis eesti keele mõju järk-järgult suurendada, rajada eesti keele ja kirjanduse professuur. Et esitada need nõuded keskvalitsusele, sellega jäädi hiljaks. 1905 nov. ja dets. aulakoosoleku otsuste kohaselt valiti valdade uued omavalitsused, mõnel pool nimeteti neid vabariikideks (Mõisaküla, Velise). Olid võimude seisukohalt nn. ebaseaduslikud valimised – rahvakoosolekud tagandasid ametis olnud vallavnemaid ja teisi ametnikke, moodustati mitmesuguseid komiteesid, komisjone ja büroosid, kes pidid mõisnike ja võimudega läbirääkimisi pidama, moodustama kaitseväge, muretsema relvi, tegelema maksudega, nende õiglase jaotamisega jne. 1/3 selliseid valimisi teostati juba enne aulakoosolekut, 2/3 pärast seda ehk detsembri esimesel poolel enne mõisate põletamist.
Georg Lurich (1876-1920) Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati kehalise kasvatuse tundidest), kuigi tema tahe tugevaks saada oli säilinud. Mõte spordile
Taheti rahvast relvastada. Kumbki pool ei teadnud, kuidas oma eesmärke ellu viia. · mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist ("kõneldi läti keelt"). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks "Velise vabariik", "Mõisaküla vabariik" jt. vt kaart lk 12, foto lk 13 · karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J
Tõnisson, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi ka esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12. 20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 4
omavalitsust, aga seda kõike Vene riigi sees. NB! Kellelgi polnud veel sel ajal iseseisva Eesti riigi nõuet! · mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist ("kõneldi läti keelt"). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks "Velise vabariik", "Mõisaküla vabariik" jt. · karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J
Vooluveed p6hj. lubjakivide lahustumise t6ttu karsti tekivad maa-alused j6ed, koopad, karstilehtrid, langatused. *Suletud karst-koopad, maa-alused j6ed. *Avatud-langatused, lehtrid. Nt: tuhala karstiala (N6iakaev) => karstiallikas Pae karstiala Pirita j6eorvus palju karstin2htusi *J2rvesid v2ga v2he (vesi kaob l6hedesse 2ra) Suuremad mandrij22 tekkelised j2rved: -Ylemiste j2rv (juuakse j6gedest vett) -Maardu j2rv *L6una pool on sooj2rvesid -Velise j2rv, Kaisma j2rv. *Kliima: kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode 6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta. Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas. *Muld ja taimkate: Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla, kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas).
lasteaed, muusika ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu. Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne. Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. RaplaVirtsu raudtee avamine 1930.ndate aastate algul andis tõuke aleviku edasisele arengule. 1945. aastal sai alevikust alev. 1990.ndadel aastatel ei soovinud alev linna staatust. Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi,
Lõhelised paekivid soodustavad karstumist. Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga. Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate Klindilähedastel õhukestel paepealsetel muldadel - looniidud
jagamist rahvale jne • radikaalsemad (Teemanti pool) tahtsid kukutada senist vägivallavalitsust ja luua demokraatlik vabariik • keelduti - maksude maksmisest, kroonuteenistusse minekust • taotleti rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale • otsuste täideviimine jäi selgusetuks Mõisate põletamine • koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid • kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik” • üldstreik - detsembri alguses Tallinnas • keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased, Harjumaal kehtestati sõjaseisukord • 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mitme salgana mõisaid rüüstama • kokku rüüstati Eestis 160 mõisat Karistussalgad • kogu maal kehtestati sõjaseisukord • tegutsesid V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad
omavaheline suhe suuresti erinev. Karstialajõgedel (Põltsamaa, Kunda, Esna, Valgejõgi) ja Kagu-Eesti sügavatesürgorgudes voolavatel jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa) ulatub põhjaveelise toitumise osatähtsus 5060%-ni aastasest äravoolust. Enamik Põhja-Eesti jõgesid algabki allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikkuümbritsevad veerikkad karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede (Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 1020%. Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis- aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim
Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas. Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste; Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis); Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku
....................10 2 Lapsepõlv Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastaselt Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur. Georg Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast. Täpsemalt Sillaotsa Talumuuseumi andmeil Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus tema isa hakkas kaupmeheks. Mõte elukutseliseks atleediks hakata tuli talle pähe nähtavasti Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Ta hakkas harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15- aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega 2-naelaseid hantleid 4000 korda järjest
demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju-
Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk. Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a." Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a. läks jalgsi Düsseldorfi, et asuda õppima sealsesse kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse. Saatus viis 38aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele oma poolteiseaastase tütrega Moskva kandist, kus tema mehel Carlil oli töökoht. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu.
Mõõdukaid Tõnisson. Radikaale 500, mõõdukaid 300. RADIKAALID MÕÕDUKAD Vm peaks olema vabariik Konstitutsiooniline monarhia Mõisamaade jagamine Riigimaade jagamine Rahvale relvad, see võtab üle kohaliku Ei vägivallale, valimise korraldamine omavalitsuse Sarnane: tuleks anda haridust eesti keeles (alg, põhi) Mõningates kohtades talupojad võtsid võimu üle, kuulutasid vabariigi. Nt Velise vabariik, Vaali vabariik. Vahepeal oli Tlns kehtestatud sõjaseisukord, töölised lahkusid linnast, töölissalgad maale, kus ühineti salkadeks. Eestis algas üleüldine mõisate rüüstamine, põletamine. Em kubermangus 114 mõisa, Lm Eesti osas 47 mõisa. Soosaare ,,Jõulud Vigalas" kajastab. Üle Eesti kehtestati sõjaseisukord. Kohale saadeti karistussalgad. Koosnesid baltisaksa ohvitseridest. Need hukkasid ilma kohtuta 300 in. mõisnikud, baltisakslastest kirikuõpetajad kaebasid
2. Radioaktiivse lagunemise põhjal, põhjapoolkeral. Eesti geoloogia raamatust lk Hilliste kihistud ● Põlevkivi pealt võib leida veel poolestusaeg näitab ära kivimi vanuse. 45: Devoni kihtide üheks iseloomulikumaks -Adavere lade: Rumba ja Velise kihistud tigusid, okasnahkseid, (mineraali moodustumise hetke) jooneks on nende sagedane punavärvilisus, -Jaani lade: Riga, Jaani ja Riksu kihistud graptoliite ja koralle 3. Kivimi magnetiliste omaduste järgi, kus
rahvuslastel ja Pätsi tsentralistidel. 1905. aasta revolutsioon 12.24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis 9. jaanuaril Peterburis toimunud verise pühapäevaga solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata ajavahemikul 12.20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust. Eesti enne Esimest maailmasõda Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus
sajand) koos 1651. aastast pärineva barokse nikerduksega Elamu Dunkri 9 teravkaarportaal (15. sajandist) Keskaegse elamu Rüütli 2 teravkaarportaal (15. sajandist) Tallinna keskaegse elamu portaal koos barokse nikerduksega, viidi 19. sajandil üle Velise mõisa Linnamüür Tallinna all-linn oli arvatavasti juba 13. sajandi algusest alates ümbritsetud mingi kaitsepiirdega. Kivist ringmüürist kui olemasolevast objektist pärinevad esimesed ürikulised andmed aastatest 1265 ja 1310, mil nõuti nende rajatiste moderniseerimist. Seoses linna kasvamise ja arenemisega arenes pidevalt ka linnamüür. Oma lõpliku kuju sai ta enamikes osades 16. sajandi keskpaigaks, seega 300- aastase pideva arengu tulemusena.
lõppenud koheselt. Hukkunute matused toimusid 20. oktoobril ja järjekordne üldstreik 26. oktoobril. Novembri lõpul valiti Tallinna tööliste saadikute Nõukogu, mille esimees oli Nikolai Janson, üheks liikmeks Mihhail Tomski; 27. novembril kutsuti Tartus kokku rahvaesindajate kogunemine. 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12.20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutatakse välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. 19. juuli 1906 mäss sõjalaeval "Pamjat Azova", mis lõppes 5. augustil 1906. Tallinnas 17 madruse ja 1 agitaatori hukkamisega.[4]
laiali üle kogu maa. Mitmel pool üle Eesti üritati aulakoosoleku punkte ellu viia. Kõikides ametiasutustes võeti maha keisri pildid, kisti asutuste siltide pealt maha keiserliku Venemaa vapp, vallamajades peksti puruks kohtukullid, lõhuti Vene riigi lippe, asendati võimaluse korral revolutsioonilise punalipuga. Kõige radikaalsem tegu oli vastavalt aulakoosoleku otsustele kohaliku omavalitsuse ülevõtmine. Seda on nimetatud ka vabariikide loomiseks (loodi ligi 50 kohalikku vabariiki, nt Velise vabariik). - Eesti Vabariigi priisõjameeste salgad. 17.09.2008 10.12 kuulutati Tlnas ja Harju mk-s sõjaseisikord, poliitilised miitingud ja väljaastumised keelatud, algas juhtivate isikute arreteerimine (rahvuslased, sotsdemid) 11.12.1905 kutsuti Tlnasse kokku rahvaasemike kongress, ühtegi asjaalgatajat ei olnud, maalt tulnud inimesed ei teadnud, mida teha; kaumekas jäänud jõudisd ära oodata Tlna töölised ja vabadusse jäänud sotsdemid; otsustati koguneda samal õhtul
Mõisnike relvastatud omakaitset nimetas rahvas mustsajaks. 11. detsembril toimus Volta tehase keldris talurahva ja Tallinna tööliste esindajate koosolek. Seal kutsuti üles alustama võitlust maal, kus sõjaväge oli vähe. 12. detsembril siirdusid tööliste (osa neist oli relvastatud) salgad maale, kus nendega liitusid kohalikud talupojad. Algas avalik stiihiline mäss, mis haaras peamiselt Harju-, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa; liikumise keskused olid Kohila, Rapla, Velise, Järvakandi ja Märjamaa. Rüüstati valitsusasutusi, hävitati keisri pilte ja riiklikku sümboolikat, ametnikud ja mõisnikud põgenesid linnadesse. Ühe nädalaga (12.–20. detsember) purustasid, põletasid või rüüstasid mässajad Eestis täielikult või osaliselt 160 baltisakslastele kuuluvat rüütlimõisa (20 % eramõisadest) ja 40 viinavabrikut. Mõisnike materiaalne kahju ulatus 3,2 miljoni rublani, hävis ajalooliselt ja kultuuriliselt väga väärtuslikke esemeid.
annaabi.ee 
