VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt
on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel. Jämesool on kõige suurem hobustel. Peensool on kõige suurem veisel ja hobusel. 2 Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline
Nädal enne võõrutamist vajab ta vett juba umbes 6 liitrit. Vahetult peale piima söötmist ei tohiks vasikale aga vett anda, sest sellisel juhul vesi lahjendab piima vasika maos ja see omakorda võib tekitada seedehäireid. Stimuleeri vasika mao arenemist. Vasikal on sündides juba olemas neljaosaline magu, kuid ainult libedik on aktiivne ja moodustab umbes 60 % kogu mao mahust. Täiskasvanud lehmal on see vähenenud 8 % ni. Vasika esimestel elupäevadel funktsioneerib ta magu nagu lihtmagu. Konsentraatide ja koresööda söötmine. Mäletsejalistel on oluline tagada liitmao kiire areng. Kuna eesmärgiks on kasvatada vasikast lehm kahe aastaga, peavad lisaks kõigele muule ka tema seedeorganid olema täielikult välja arenenud. Kui vasikatele söödetakse liiga suures koguses piimasööta liiga pika aja jooksul, toimub piima seedimine libedikus ja pidurdub tema vatsa areng. Et vasika vats areneks normaalselt, peab vasikale hakkama ka varakult konsentraate ja heina lisaks pakkuma
sukeldumisel on hapniku vähesus. 46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks antibakteriaalne toime 1) lüsosüüm 2)antikehad tärklise seede algus 1) sülje amülaas (omnivooridel) lipaas (noorloom) sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima
annaabi.ee 
