Lnemeri 1. Lnemeri on maailma suuremaid poolsuletud sisemeresid. 2. Lnemerd mbritseb 9 riiki. Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Lti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa. 3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Skrrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, Lti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati jrsakrand 5. Suurimad lahed: 1) Phjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud: 1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne...
11 BASSEINID BASSEINID Basseinid ehitatakse väikeste ja korrapärastena tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastust, kilest), vahel isegi puidust või niiskuskindlast vineerist. Valdavad on kerged, hästi teisaldatavad, kergesti monteeritavad ja puhastatavad klaasplastust või PVC –kilest basseinid. Need võivad olla ümmargused, ruudu- või väljavenitatud ristküliku kujulised. Paljud kalakasvatajad eelistavad ümmargusi basseine, millel pole puuduliku veevahetusega nurki, kuhu koguneb jäätmeid. PVC basseinid on ümara kujuga. Basseine on võimalik paigutada tihedalt hoonesse, näiteks kaarhalli, kus neid saab valvata ning nad on kaitstud ilmastiku toime eest. Basseinid läbivoolul põhinevas kasvanduses BASSEINIDE TÜÜBID Täiesüsteemne kalakasvandus
Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem PIKLIKUD PINNASETIIGID Vee sügavus 0,51,5 m Vesi juhitakse tiikidesse torustike või lahtiste kanalite kaudu Sõltumatu veevarustusega Joonis 1. Taani tüüpi sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Templetoni et al., 1995, järgi) BASSEINID 125 m2 pindalaga tehismaterjalist rajatised Võivad olla klaasplastist, metallist või betoonist ja nende kuju on kas ruut, ristkülik või ümmargune Kiire veevahetusega Osalise veepuhastusega Joonis 2. Veevool ja kalade (A, B) ning sette (C) paiknemine erinevat tüüpi basseinides SUMBAD Suur hõredasilmalisest võrgust kott, mis on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile
Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel), vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-, tehisjärvedeks. Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine, läbivool, sademete hulk) ja geoloogiliste muutuste tõttu. Järved toituvad voolu- valg- ja põhjaveest ning sademeist. Nad kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning nad jaotuvad umb-,lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Veetase sõltub juurde ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast. Aastaajast sõltuv veetase ei ületa tavaliselt 1m -rit aga kliimast tingitud veetaseme erinevus ilmneb pikema aja vältel ja võib kõikuda 7 meetrit. 5 Kasutatud kirjandus 1.http://www.google
Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki. Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas? Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus. Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega riiki, kust satub vette fosfori-ja lämmastikuühendeid. Miks sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et kaitsta merd ja et see ei oleks nii reostatud ja et takistada mereelustiku vohamist, mis ohustavad niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem? Läänemere areng Kuidas mõjutab pinnamood vooluveekogusid? Mõjutab palju, nt kui vooluveekogu algab kõrgustikust on tema lang tunduvalt suurem, kui tasasel maapinnal voolaval jõel. Kõige vähem jõgesid on Pandivere kürgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest seal on maapind lubjakivist ja toimub karstumine enne, kui juavad tekkida püsivad veekogud.
taluvusvõime. 10. Vesiviljelus on inimestele vajalike veeorganismide kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Ekstensiivne ehk kalu kasvatatakse looduslikku veekogu meenutavates tiikides ning inimtegevuse osa tootmises seisneb kalade veekogusse laskmises ja väljapüügis. Kalade asustustihedus on tiikides väike ja toit on valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon. Intensiivne ehk alade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega tehismaterjalist rajatistes on väga suur Keskkonnatingimused on kontrolli all ning kogu kalade sööt antakse inimese poolt. Tootmistsükli vältel sorteeritakse kalu ning paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse, haigestumise korral ravitakse neid antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on
Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C
Läänemeri märtsis 2000 Keskkonnaprobleemid Läänemeri on oma väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Miks on Läänemeri väga reostunud? Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Seetõttu tõttu võib toimuda eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua
[Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 275) Veereziim ja vee kvaliteet Järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahu ja valgala suhtest sõltub järvevee kihistus ning kvaliteet, samuti mõjutab seda ka järve veevahetuskiirus. Tavaliselt on järvede valgalad väikesed, seetõttu on ka järvede veevahetus aeglane. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetud üks kord 3-5 aasta jooksul. Mitmetes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi, näiteks Porijärve Võrtsjärve lõunatipu lähedal, kus vesi vahetub 170 korda aastas, Tammelais on see 140, Oesaare lahes 48, Preeksa Palujärves 43, Endlas 31 ning Noodasjärves 26 korda aastas.
omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest. 8)Miks sõlmitakse Rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et säästa Läänemerd liiksest reostumisest. Kuna Läänemerd ümbritsevad üheksa arenendu tööstuse ja põllumajandusega riiki, satub merre palju fosfori- ja lämmastikuühendeid ning teisi reoaineid, mis soodustavad mereelustiku vohamist ja ohustavad seega niigi viletsa veevahetusega keskkonda. 8)Mille poolest erinevad Soome Lahe jõed teistest Eesti jõgedest? Soome lahe jõed on teistest Eesti jõgedest veerikkamad, kiirema voolulisemad ja seal on rohkem jugasid. 8)Millised tegurid mõjutavad Eesti kliimat? Päikesekiirgus kiirguse jaotumist mõjutavad kaugus merest, aluspinnakõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikese suhtes. Õhumassid: 1) õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest, 2) õhumasside liikumine sõltub aluspinnast
inimestele mürgiseid. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis on hapnikuvaeguse tekkimise kaudu ohtlik teistele meres elutsevatele liikidele. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli. Kõige selle nimel näevad igapäevast vaeva nii valitsusisesed (Keskkonnaministeerium), kui ka valitsusvälised organisatsioonid (Eesti Looduskaitse Fond). Võib vaid loota, et meie niigi aeglase veevahetusega mere seisund paraneb ja kunagi liigirohked populatsioonid taastuvad endisele tasemele.
ja mineraalid, radioaktiivsed ained, erosiooni sedimendid (mulla mass), jääksoojus. ) Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1. dampinguga, erinevate jäätmete heitega merre või ookeani. 2. naftasaastega. 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega. 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul (nt Läänemeri, Must meri). Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained; (nende lagundamiseks on vaja hapnikku ning mirkoorganisme.) 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused. 3. toitained (N ja P). 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid. 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne. 6. põhjasetted. 7
· jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne;
hüpolimnioniga järvi ja nn. tüüpilisi eutroofseid järvi. Viimased on hea hapnikureziimi, mõõduka biogeenide sisaldusega, suured ja madalad veekogud. See rühm on suure puhverdusvõimega, kus eutrofeerumisprotsessid toimuvad aeglaselt ja muutused pole nii märkimisväärsed kui teistes gruppides. Liigirikkus on suur. Pehmeveeliste eutroofsete järvede hulka kuuluvad väikese valgala ja vähese veevahetusega pisikesed veekogud. Nad on kujunenud oligotroofsetest järvedest, mida on mõjutanud linaleotus, suvilad, saunad, rekreatsioon. Liikide arv on aga väiksem ja liigiline koosseis küllaltki erinev. Mikotroofsete järvede grupp on samuti väga heterogeenne, sisaldades endisi eutrofeerunud düstroofseid ja semidüstroofseid, hüpertrofeerunud eutroofseid ja makrofüüdijärvi. Kõige tüüpilisemad esindajad asuvad Hargla ja Valga nõos (nt
lõppjärgus. Veereziim ja vee kvaliteet Järvevee kvaliteet ja kihistus sõltuvad järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahust, sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest. Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane. 88% järvedest oli valgala pindala alla 50 km 2, 32% kuni 2 km2. Ligikaudu 63% järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, neist 37% 0,82 korda aastas. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetub 1 kord 35 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Hino, Tilsi, Kõrbjärv jt). Paljudes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi. Valgala suurusest ja veevahetuse intensiivsusest sõltub vees olevate mineraal- ja biogeensete ainete kontsentratsioon, olles seda suurem, mida tugevam on veevahetus. Planktoni hulk tugeva läbivoolu korral on aga väiksem
· raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6
saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasireziim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane. Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -. Kiire veevahetusega järvedes on olulisem allohtoonsete - väljaspoolt tulevate ainete ülekaaluga, aeglase veevahetuse korral autohtoonsete e. kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool, kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest. Umbjärve vesi vahetub Eesti tingimustes 5-10 (geoloogide andmetel umbes 3) aastaga. Läbivoolujärved: Nõrga läbivooluga vesi vahetub kauem kui 1 aastaga; Tugeva
Setete kuhjumise tõttu ühtlustuvad sügavused kiiremini. Vastavalt järve pindalale on ka valgala ja veevahetus. Eesti järvedel on valgala ulatus tavaliselt 1-25 km², erandjuhtudel võib valgala pindala olla ka 100-500 km². Järvevesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas, kui samas võib kuluda umbjärvede ja allikalistes lähtejärvedes vee vahetuseks 3-5 aastat. Kuni paarkümmend korda aastas vahetub ranna- ja orujärvede vesi. Porijärves, siiani registreeritud kiirema veevahetusega järves vahetub vesi 170 korda aastas. Veetaseme 14 aastane kõikumine on üsna väike, 0,5-0,7 meetrit, kui võrrelda seda veerikaste ja veevaeste aastate muutustega veetasemes. Sellistes aastates või veetase muutuda 1-2 meetrit". 6.1. Tartumaa järved Tartu maakonnas on ametlikult 58 järve, 20 veehoidlat ja paisjärve. Mõnel pool
maaaisesed koopad. Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis. Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise jätkumist. Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid) Eestis on langatusvorme ordoviitsiumi ja siluri avamusalal (piiratud alal ka Kagu-Eestis) Intensiivse veevahetusega aladel. Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese pinnakattega aladel. Kõige intensiivsem oli karstumine pärast siluri mere taandumist. Enne jääaega oli karstumine kõige soodsam siis, kui Eesti ala oli praegusest merepinnast enam kui 100m kõrgemal. Karrid lubjakvide ja dolomiitide pinnal 0,5-2 cm läbimõõduga kuni 5 cm sügavused korrapäratu kujuga lõhed, augud, vaokesed (eriti iseloomulikud Vilsandil ja Vaika saartel)
Kergesti lahustuvates kivimites pinna ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagarjärjel tekivad maasisised õõnsused karstivormid. Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega kivimeist ning setteist kaasneb sageli lahustuvate kihtide vajumine ja langastusvormide tege sufosioonilised pinnavormid. Karst on kõige rohkem arenenud intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ja PõhjaEestis lavamaal klindi ja mattunud orgude läheduses. Karsti arengutingimused on soodsad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Kui karstuvad kivid ulatuvad maapinnale on tegemist paljaskarstiga. Kui on aga kaetud mittekarstunud kobedate setetega, on tegemist mattunud ehk vene karstiga. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Peamiselt mere ja järveliivade levikualal.
omavahelistest suhetest keskkonnas. Loomorganism saab mineraalained toidu ja joogiveega. Enamik mineraalsooladest resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalaainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad madalama kontsentratsiooni suunas (erandi moodustavad Na iooni Na-K pump). Mineraalainete liikumine kudedes kulgeb seoses veevahetusega. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. Kuna loomne ainevahetus on seotud mineraalainete pideva eemaldamisega organismist sekreetide ja ekskeetidega, vajab organism kulutuste kompenseerimiseks regulaarset varustamist mineraalsooladega. Kui mineraalainete varu ei suudeta toiduga piisavalt täiendada, kompenseeritakse puudujääk ajutiselt kudede mineraalainete mobiliseerimise teel. Mineraalainete vahetusele langeb organismis mitmete keskkonnatingimusi
Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. Hoolikat kaitset vajavad meil alljärgnevad järvekategooriad: 1.Haruldased järvetüübid,eriti vähetoitelised, poolhuumustoitelised ja lubjatoitelised järved,mille esindajaid on Eesti järvede hulgas ainult mõni protsent. 2.Pehmeveelised (eriti vähetoitelised) järved. Järvede keemiline reostustundlikkus on pöördvõrdeline vees sisalduvate mineraalainete hulgaga. 3.Väga nõrga veevahetusega järved, eriti umbjärv. 4.Joogiveehoidlad. 5.Looduslikult väga kaunid järved (Pühajärv). 8.6. Järvede füüsikaline (valgus, temperatuur, vee liikumine) ja keemiline keskkond. Järvede füüsikaline ja keemiline keskkond. Järvede üheks peamisteks füüsikalisteks näitajateks on vee läbipaistvus,temperatuur ning vee liikumine. Need on ka ühed tähtsamad tegurid, mis määravad ära taimede ja loomade elu järves. Kõik need näitajad on omavahel ka tihedasti seotud
. Inimtekkelised paisjärved tavaliselt pikliku väljavenitatud kujuga ja suhteliselt madalad. Kaldajoon pole jõudnud õgvenduda, ja on liigendatud. Humiidsete järvede(sademeterikas piirkond) setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi(muda) analoogia mereliste setetega. Esinevad rütmilised setted: viirsavid, viirkihilised setted. (aastaaegade vaheldumisel) -Orgaanikarikas muda osaliselt lagunenud mitmesuguste organismide jäänused. Piiratud veevahetusega põhjakihtides. -Järvelubi Valge või oranz CaCo3 rikas muda vahekihtidena orgaanikarikkas mudas. Karbonaatsete vetega madalates järvedes. Temp tõustes kasvab settimine. Soolajärvede setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi (savimudad) -Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad. -karbonaadid (sooda) -sulfaadid (kips, anhüdriit) -kloriidid (haliit, sülviin)
pindalast). Järvede liigitus: -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved tekke järgi liigitatakse: -tektoonilised -lamminõod -vulkaanilised -karstinõod -glatsiaalsed -paisnõod -eoolilised -tehisjärved Järved kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning jaotuvad: -umbjärv -läbimisjärv -lähtejärv -suubumisjärv Aeglane veevahetus Kiire veevahetus -vesi uueneb kord mitme aasta jooksul -vesi uueneb aastas kümneid kordi Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul: -kinnikasvamine -inimtegevus
a. Vikerforell b. Piklikud pinnasetiigid: väljavoolu- ja sissevooluregulaatoriteks on nn mungad, neis asuvad restid. Vee juhtimiseks on torustikud ja kanalid. Veevahetus 2-10 korda päevas. c. Vaheseintega osadeks jagatud betoneeritud kanalid: 100X4m, veevahetus 2-3 korda tunnis d. Plastik ja betoonbasseinid: võivad olla ümmargused või kandilised, kiire veevahetusega, osaline veepuhastus e. Sumbad: Sumpade paigutamiseks sobivad kohad, kus on tagatud veevool (hoovused), mis kannab ära sõnniku ja sööda jäägid ja toob värsket vett, sügavus üle 10m, soodne temperatuurisreziim, tormide eest kaitstus, teendidatavus, ligipääsetavus. f. Retsirkulatsioonisüsteemid: kallid ja keerulised kuid keskkonnasõbralikud ja täielikult kontrollitavad, ei sõltu veeallikast. g. Karpkala
avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid, karstikraave, karstiorge ja karstihäilusid ning mitmesuguseid karstijäänukeid (näiteks Kostivere karstialal karstiseen). Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla (loendatud enam kui 50 kohas), moodustades maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jmt). Karsti on kõige rohkem intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ning Harju lavamaal klindi ja mattunud orgude lähedal. Suurimad on Kostivere (umbes 159 ha), Tuhala,Uhaku, Kata ja Kuimetsa karstiväli. Krüogeensetest pinnavormidest on tuntuimad kohati enam kui 15 m sügavused glatsiokarstilised sulglohud ehk söllid, mida Vooremaal nimetatakse oitudeks. Glatsiokarstiliselt on tekkinud ilmselt ka Väiku-Palkna, Udsu jmt sügav järvenõgu. Gravitatsioonilised pinnavormid on kujunenud peamiselt raskusjõu toimel ja
annaabi.ee 
