Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veeringe". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
äravool, sänguramine, vooluhulk, valgla, vooluhulga, ülemjookslamjooks, voolukiirus, lamm, transpiratsioon, elementaar, keskjookseglase, mudajupuit, lammorg, river, kosk, kärestik, veeringe, evaporatsioon, summaarne, infiltratsioon, pindmine, formeerumine, pinnasevesi, mullavesi, põhjavesi, pinnavesi, valglad, perv, voolamise, parameetridevapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt Jõe pikiprofiil ülemjooks(sälkorg) org:kitsas sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: suur oru põhi: kivine vesi: külm ja hapnikurikas keskjooks(sängorg) org:lai väheste meandritega tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg) org: lai palju meandreid tekivad üleujutusalad lamm luht terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi liiv muda vesi: soe(üleujutused) juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik - naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem.
Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33) Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt voolab jõgi ülemjooksul kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike, vesi kulutab peamiselt jõesängi põhja. Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel. Väikestel jõgedel keskjooksu eraldada pole mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb. Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb. Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast
org: kitsas, sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: kiire oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu).
kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan, Aasias taifuun, lõunapoolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid tornaado – väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust VEERINGE evaporatsioon – auramine; auramine mulla pinnalt transpiratsioon – aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotranspiratsioon – summaarne auramine mullalt ja taimedelt Vee vool sängis võib olla turbulentne või laminaarne jõe lang – mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m Vee voolamise parameetrid: voolu kiirus (v) – kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s)
34. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esineb tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad ja üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal . Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan. Aasias taifuun. Lõuna poolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid 35. Veeringe Evaporatsioon auramine, kitsamas tähenduses auramine mulla pealt Transpiratsioon aktiivne auramine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon summarne auramine mullalt ja taimedelt Auramine toimub meredelt ja maapinnalt. Siis tekivad pilved ja siis tulevad sademed. Vesi imbub maapinda. 36. Vee liigid Riimvesi e soolakas vesi 0,5-18prom (Mere-ja jõevee segunemisalad) Magevesi, soolsus on väiksem kui 0,5prom Soolane vesi, soolsus on üle 10prom 37. Jõgikonnad e valglad
Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S P- sademed, Q – äravool (pinnavee ja põhjavee), E – aurumine, S – veevaru muutus Kui antud aastal P>E, siis +S ja kui vastupidi siis -S. Pika aja jooksul S=0. P=Q+E+W, kus W on juurdevool või väljavool naabervalgaladest, kui valgala piirid ei lange kokku. 4. Maakera veevarud ja veebilanss. Kogu maakera pindala on 510 miljonit km2. Maa pindmikust hõlmab 70,8% maailmameri. Kogu maakera veevaru hinnatakse olevat 1 454 000 tuh. km3.Hüdrosfääri veevaru on 1,4–1,5 miljardit km3, millest ligi 94% on
05 mm veepiiskadest, lumest, rahest c) Jääkristallidest koosnevad pilved: kiudpilved jõe lang- mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. m/km kohta voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul
Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigast liikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Soodustab: kivimikihtide kallakus nõlva suhtes; kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all; vett mitteläbilaskvate setete (savi) lamamine vett läbilaskvate sete (liiv) all Veeringe, jõed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Aktiivne aurumine taimede õhulõhedest 3. Mis on evapotranspiratsioon? Summaarne aurumine mullalt ja taimedelt 4. Mis on valgla e valgala? Ala, kust jõgi või järv saab oma vee 5. Mis on jõe lang? Mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe 6. Mis on voolu kiirus? Pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis 7. Mis on vooluhulk? Vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus 8. Mis on äravool? Veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse 9
Suurtel geograafilistel laiustel (poolustel) ja kõrgmäestikes muutub see tahkeks - jääks ja lumeks. Päikesekiirguse toimel vesi aurub ja õuseb auruna atmosfääri. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi: Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Skeemina võib veeringet kujutada nii: aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine Suur veeringe Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht, seetõttu võime alustada ookeanist. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Eesti suurimad ovraagid asuvad Haanja ja Oepää järsumatel nõlvadel ja veerudel. Nende sügavus võib maksimaalselt ulatuda 10 meetrini. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. 2. Sängivoolutekkelised pinnavormid On kujunend kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. Jõeorud liigitakse kuju ja arenguastme järgi: säng, sälk, mold, lamm, kuristik, kanjonorg. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Esineb tasastel aladel, kus põhjaerosioon on nõrk. Küljeeropsiooni tõttu on hästi looklevad ning vesi täidab kogu sängi. Eestis valdav orutüüp, nt. Tänassilma jõgi. Sälkorg on sügavam ja järskude veergudega ning Vkujulise ristlõikega. Veetase vaid teatud kõrguseni. Teakivad peamiselt seal, kus lang on suur, veevool kiire ja põhjaerosioon suur, nt
Uurete sügavdamisel moodustuvad sügavad ja lühikesed sälkorud, mida nimetatakse jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdavad nõlvade metsastumine. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. SÄNG SÄLK MOLD LAMM KURISTIK KANJONORG Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid. Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele (Keila, Jägala, Narva)
Liigitus: Rabametsad,Puisrabad,Lagerabad. Taimestik:sookask, mänd/paju,vaevakask/tupp-villpea,jänesevill,huulhein,rabakas/ puna-,pruun-,harilik turbasammal. Loomastik: kiil, risrämblik,veekonn,rabakonn, vaskuss, suurkoovitaja,mudatilder,piilpart,rabapistrik,põder,hunt,karu Ida ja lääne est raba erinevused: Lääne-Eesti rabad: Järsu rabarinnakug; Keskosa tasane; Vesi liigub raba servas, keskosa tasane; Keskel lageraba, puud rabanõlvadel; Raba-jänesvill Ida-Eesti rabad: Kumer; Vee äravool hea; Puisrabad; Hanevits Laukad on väike sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest. Laukad on iseloomulikud rabadele. Paiknevad ovaalsete ringina ümber raba mõttelise keskpunkti. Älves on mudaga täidetud rabaveekogud. On rabade kõige ohtlikumad kohad, sest vedela muda kiht võib seal ulatuda 2-5 meetrini. Võivad aja jooksul areneda laugasteks. Tüüptaim valge nokkhein,rabakas - OHTLIK Mätastarn.mättad - OHUTU VI Läänemeri
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenem
jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks - vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks - vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Mõisted:
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Linnud- sookurg, teder, roolinnud Imetajad- põder, metssiga, valgejänes Rabade liigitused Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused. Lääne-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -keskosa tasane -vesi liigub raba servas -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -raba-jänesvill Ida-Eesti rabad -kumer -vee äravool hea -puisrabad -hanevits Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa. Iseärasused: liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein
Taimekoosluste dünaamika Kõik alalised muutused on jaotatud kahte rühma: -kooslusesisesed muutused, mis on enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised ja toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires, neid käsitletakse kui koosluse dünaamikat -on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni – vahetuseni e. suktsessioonini. -ööpäevased muutused – fotosüntees, transpiratsioon, hingamine jt.. -aastaajalised e. sesoonsed muutused – väljenduvad koosluse aastarütmis st. teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu.
Lähe -koht, kus jõgi saab alguse. Suue -koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi -jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi -jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Jõestik -peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. Jõgikond -maa-ala, kus jõestik saab oma vee. Veelahe -kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus -jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta -suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik -kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga -astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk -suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad -jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda KARST nähtus, mida põhjustab kivimite lahustumine vees
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
