7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad................................................................................................................................................ 14 9.Põhitegevused lehtedega..........................................................................................................................14 10.Põhitegevused ridade ja veergudega......................................................................................................15 11.Enamkasutatavad hiirekursori tahendused.............................................................................................17 12.Aktiivne lahter ja lahtriplokid................................................................................................................17 13.Info sisestamine lahtritesse.............................................................................
SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht. JÕGI on looduslik veekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse. EMAJÕGI on on üks eesti suuremaid jõgesid. Saab alguse Võrtsijärvest, voolab läbi Tartu ja jõuab Peipsi järve. SUUE on koht, kus jõgi suubub mõnda teise veekokku. Ehk jõe lõpp. PEAJÕGI on jõgi millesse suubuvad lisajõed. SÄLKORG on järskude veergudega ja V-kujulise ristlõikega org. LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui kõrgusvahed on väiksed,jõgede lang on väike, voolukiirus on väike, jõed looklevad. JÕGE ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: pikkus, laius,sügavus,lang,voolusängi kuju,vooluhulk,voolukiirus,veetaseme kõikumine,graafikud. JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem)
Esimesed kaks rida. 7. Miks mudeleid vaja on? Hea ja lihtne viis kuidas süsteemi erinevad liikmed saavad nö suhelda ja infot jagada nt kasutajad/tellijad ja arendaja. Mudel peaks kohanduma vastavalt valdkonnale – kui tehakse kindlustusfirmale mudel, siis see peaks antud äris osalejatele arusaadav olema. 8. Millised read esindavad IT infrastruktuuri? Al kolmas rida ja allapoole. 9.MDA mudelitüübid ja mis ridadele need vastavad? CIM (2), PIM (3) , PSM (4) ja kood(5). 10. Milliste veergudega on kasutusjuhu diagramm seotud? Neljas (rollid), kuues (eesmärgid ja nõuded), teine (funktsioonid) 11. UML klass, mis osadest sisaldub? Klassi kujutatakse ristkülikuga, mis koosneb kolmest osast (ülevalt alla) – nimi, atribuudid ja operatsioonid. Nt 1.Isik 2.eesnimi, isikukood, perenimi 3. anna_eesnimi(), eemalda(), lisa_uus() 12.UML klassidevaheliste seoste tüübid (vähemalt 3) Assotsatsioon – tavaline binaarne seos, nt Õppejõud õpetab ainet. Seose põhjal on võimalik
Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel. Pinnaveekogud jagunevad voolu- ja seisuveteks. Vooluveed on jõed, ojad kraavid ja seisuveed järved ja tiigid. 8. JUTUSTA 10 lausega kas fjordrannikust või skäärrannikust. Pikaajaliste geoloogiliste protsesside mõjul on tekkinud fjordrannikud. Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud. Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning tekkisid kitsad sügavad lahed. Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Selliseid rannikuid võib leida Norras, Uus-Meremaal ning Tsiilis. Eestis sellist tüüpi ei esine. 9. NIMETA 3 külma ja 3 sooja hoovust.
Millisest kahest suurest osast koosneb (ettevõtte vm valdkonna) INFOSÜSTEEM? Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad "puhast valdkonda" ehk ärisüsteemi? 1-2 Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad IT infrastruktuuri? 3ndast allapoole Milliseid MDA (Model Driven Architecture) mudelitüüpe Te teate? CIM, PIM, PSM Millistele Zachmani raamistiku ridadele iga nimetatud mudelitüüp vastab? 2.; 3.; 5 Milliste Zachmani raamistiku veergudega on UML Kasutusjuhtude diagramm otseselt seotud? UML keele abil on võimalik modelleerida Zachmani teist kuni viiendat rida Milliseid SÜSTEEME me eristame ? Äri(valdkond), tarkvara(rakendus), füüsiline(tehnoloogia) Milliseid MUDELEID me eristame ? Analüüs saab aru (`musta kasti' mudel; MIDA süsteem teeb/teab) o Liidesed (funktsioonid/teenused, sisendid/väljundid) o Välise käitumise ja suhtluse kirjeldused (n. kasutusjuhud)
*tihe laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang *inimeste poolt reostus 16. Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda. 17.Kirjelda fjordrannikut. Kus esineb? Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale. Esinevad Norras, Uus-Meremaal, Tsiilis. 18. Kirjelda skäärrannikut. Kus esineb? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre. 19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused.
järgi. Teksti on võimalik sortida ka väljaspool tabelit, seejuures peab sorditav nimekiri olema vormindatud samal viisil nagu tekst, mis muudetakse tabeliks, st varustatud Word-ile sobivate andmeeraldajatega, ka ei tohi nimekirjas olla tühje ridu. Arvutamine tabelis Kuigi Word on mõeldud tekstitöötluseks, saab tabelite numbriliste väärtustega teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid. Kõige hõlpsam on andmeid summeerida. Kui kasutada näitena juba tutavat ostunimekirja (veergudega „Nimetus“, „Kogus“, „Hind“ ja „Summa“), siis näit soovime teada, kui palju peame oma raha müüjale loovutama; selleks lisa tabeli lõppu uus rida ning kogusumma leidmiseks klõpsa tabeli summaveeru viimases lahtris ja vali menüükäsk Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula…). Lahtris Valem (ingl. Formula) on juba summeeri- misvalem „=SUM(ABOVE)“. Argument ABOVE määrab ära summeeritava ala (aktiivsest lahtrist ülalpool paiknevad lahtrid).
maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp Delta- jõe harujõgedest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam Sälkorg- järskude veergudega ja V-kujuline org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele Lammorg- lai, tasane jõgi Ülemjooks- jõe lähte lähedane osa, kiire vool, vooluhulk väike. Kulutab põhja Keskjooks- vooluhulk kasvab, voolukiirus kahaneb. Kulutab külgi Alamjooks- jõe suudme lähedane osa Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi Soot- mahajäetud jõe looge nt üleujutuse ajal, ise läheb otse edasi Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil Allikas- põhjavesi voolab maapinnale
Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. Jõeorud liigitakse kuju ja arenguastme järgi: säng, sälk, mold, lamm, kuristik, kanjonorg. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Esineb tasastel aladel, kus põhjaerosioon on nõrk. Küljeeropsiooni tõttu on hästi looklevad ning vesi täidab kogu sängi. Eestis valdav orutüüp, nt. Tänassilma jõgi. Sälkorg on sügavam ja järskude veergudega ning Vkujulise ristlõikega. Veetase vaid teatud kõrguseni. Teakivad peamiselt seal, kus lang on suur, veevool kiire ja põhjaerosioon suur, nt. mägedes. Eestis tüüpilisi sälkorge vähe, Pärlijõgi. Kuristikorg on eelmistest sügavam ja järsuveerulisem. Eestis nt. Jägala. Moldorg on sälkoru edasisel arengul kujunenud, Ukujulise ristlõikega ja laugemate veergudega. Jõesäng haarab orust üksnes väikese osa
suurte põldude tõttu tekib erosioon; tiheda asustuse tõttu paljud liigid hävinenud; Parasvöötme rohtla Rohtla on rohumaa, kus sademete hulk jääb üldjuhul alla 400 mm. Stepp on kuivalembeline rohtla Venemaal. Pusta on Ungaris, veidi niiskem. Preeria on rohtla Põhja-Ameerikas, suhteliselt kuiv. Pampa on rohtla Lõuna-Ameerikas, väga kõrge rohuga. Veld on rohtla Aafrikas. Uhtorg on erosiooni tõttu tekkinud järskude veergudega org. Ekib, kui on tugevad vihmasajud, pehme pinnas ja taimestik on kidur. Tekkele aitab kaasa inimene hävitab taimestiku ja rajab põllu. Suured loomakarjad sõtkuvad katki rohukamarad. Nomaadid on rändrahvad Aasias, kes liiguvad ühest kohast teise koos karjadega. Kauboid on karjused Ameerikas (preerias). Gautsod on ratsakarjused Argentiinas. 40. - 60. laiuskraadidel põhjapoolkeral Euraasia lääneosas, Ida-Aasias, Põhja-Ameerika idaosas,
vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid) kärestik- naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem( tehakse raftingut) kliima- maalähedase atm iseloomulik seisund antud kohas või piirkonnas. Sellega tegeleb klimatoloog
polünoomidest, funktsioonidest, diferentsiaalidest, vektoritest. Tabeli sissekandeid nimetatakse maatriksi elementideks. Kuigi maatriks on iseenesest lihtsalt tabel, pakuvad maatriksid huvi eelkõige sellepärast, et maatriksi elementidega tehtavate tehete (liitmine ja lahutamine, korrutamine ja jagamine) abil on võimalik defineerida tehted maatriksitega. Maatriks on eristatavate horisontaalsete ridade ja vertikaalsete veergudega ümarsulgudesse asetatud arvudest (või üldiselt ringi elementidest) koosnev tabel. Näiteks Maatriksi kui tabeli sissekandeid nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi suurus määratakse selle ridade ja veergude arvuga. Kui maatiksil on m rida ja n veergu, siis nimetatakse seda m × n (m-korda-n) järku maatriksiks või lihtsalt m × n maatriksiks. Naturaalarvude paari m × n nimetatakse maatriksi järguks [1] ja täisarve m ja n selle mõõtmeteks ehk dimensioonideks
taimestik. 15. Jõeorgude tüübid. Org, säng ja soot, terrasside tüübid, ovraagid ja balkad. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Sellised orud esinevad tasastel aladel, kus põhjaerosioon on väga nõrk. Nad on küljeerosiooni tõttu väga looklevad. Vesi täidab peaaegu kogu sängi pervedeni välja.Sälkorg on sängorust sügavam ja järskude veergudega. Vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Sälkorud tekivad seal, kus lang on suur ja põhjaerosioon intensiivne, näiteks mägedes. Sälkoru erijuhtum on kuristikorg ehk lõhangorg, mis on väga sügav. Kuristiku sügavus ületab laiuse mitmekordselt.Kanjonorg on järskude, kohati ka rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng tälikult ei hõlma. Kanjonorud on enamasti kujunenud kuiva kliimaga aladel. Maailma võimsamaid kanjonorge on Colorado jõel
GIF-fail võib sisaldada ka mitut rasterpilti, mida brauser laeb alla ükshaaval, failis määratud sagedusega. Sellist faili nimetatakse GIF- animatsiooniks. GIFi põhipiirang seisneb selles, et kujutist saab salvestada ainult 256 värvi režiimis. PNG (Portable Network Graphics) PNG on hiljuti väljatöötatud formaat, mis peab asendama GIFi. Kasutab kadudeta pakkimist. Värvi sügavus võib olla suvaline kuni 48 bitti, kasutusel on Interlacing, mitte ainult ridade, vaid ka veergudega, toetab sujuva üleminekuga läbipaistvust. PNG-formaadiga failis salvestatakse info gamma-korrektsioonist. Gamma on üks arv, mis iseloomustab arvuti ekraani helenduse sõltuvust 9 pingest kineskoobi elektroodidel. See arv lubab korrigeerida kuvamisel pildi eredust. Vajalik on ta selleks, et ühte tüüpi arvutiga tehtud pildid paistaks samasugused ka teist tüüpi arvutite ekraanidel.
esinevate kanalite või lõhedega ning mida mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid. Kuhikud kujunevad lõõrist väljapaiskuva laava ja tahke aine kuhjumise tulemusel. Vulkaanikraater lehterjas nõgu. Vulkaanilõõr ühendab vulkaani magmakoldegaParasiitkraater - vulkaani nõlvadel esinevad lisakoonused Kaldeera suur järskude, paljudes kohtades astmeliste veergudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas (neg. pinnavorm). On tekkinud tegevvulkaani lõõris toimunud gaasipurske või kustunud vulkaani koonuse ülaosa sisselangemisel. Vulkaanide tüübid: lõhevulkaanid (Islandil ja ookeani sügavustes) keskpurskevulkaanid 1) laava- e. kilpvulkaan koosneb hangunud laavast, lauged nõlvad 5-8o. Laava voolamine rahulik, ilma plahvatuseta ja tahke materjali pursketa.2) kiht- e
Võrtsjärvest lõunasse katkes. 11 000 a.t. laius Läänemere nõos Balti jääpaisjärv, välja olid kujunenud Kesk-Eesti jõed, kujunema hakkasid Põhja-ja Lääne-Eesti jõgede ülemjooksud (eelkõige idapoolsed). Peipsi jääpaisjärve veetaseme langemine tingis Lõuna-Eesti jõgede lõikumise sügavamale. Lõuna- Eesti jõgedel olid juba välja kujunenud tänapäevastega sarnased, sügavad terrassiliste veergudega orud. Jääajajärgsel ajal Põhja-Eesti jõed pikenesid alamjooksu suunas vastavalt Läänemere veetaseme alanemisele. Alanud Balti klindi tõus merest tõi kaasa intensiivse erosiooni, orgude sügavnemise ja terrasside kujunemise alamjooksuorgudes. Tänapäeval Põhja-Eesti jõeorud pikenevad mere suunas ja toimub paekalda erosioon, Lõuna-Eesti jõeorgude erosioonibaas on kerkinud, mis toob kaasa jõesete kujunemise alamjooksul ja jõelammide kiire arengu.
osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid, stalagmiidid
-5 1 5 -7 3 10 4 -5 1 Maatriks 4 -1 3 0 2 2 1 Maatriksi determinandi leiab funktsioon MDETERM 5 10 NB! Suudab leida ainult võrdsete ridade ja veergudega 8 28 Maatriksi pöördmaatriksi leiab funktsioon MINVERSE NB! Tegemist on massiivifunktsiooniga nagu ka funkts analoogne Maatrikseid saab liita ja lahutada kahel erineval moel. Esime vastavad elemendid. Teise kohaselt tuleb märgistada tulemu vajutada Shift+Ctrl+Enter. Maatriksite korrutamiseks kasutatakse funktsiooni MMULT NB
Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna-ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Kujunevad küljeerosiooni tulemusena. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. Tekkinud looked muutuvad suuremaks, sest jõed voolavad
kus t¨ahistab determinandi |X| puuduvaid liikmeid. Seega vaadeldaval erijuhul on lemma t~oeatatud. N¨ uu¨d taandame u ¨ldjuhu t~oestuse vaadeldud erijuhule. Maatriksist X moodustame uue maatriksi tema ridade omavahelise vahetamisel ja veer- gude omavahelisel vahetamisel nii, et miinor (4.1) on uues maatriksis pri- viligeeritud kohal. Selleks viime maatriksis X read i1 , i2 , . . . , im vastavalt esimesele, teisele,..., m-ndale kohale. Analoogiliselt toimime veergudega j1 , j2 , . . . , jm . Selle maatriksi, t¨ahitame X abil, saamiseks tehtud ridade ja veergude vahetuste arv kokku on [(i1 - 1) + (i2 - 2) + . . . + (im - m)] + [(j1 - 1) + (j2 - 2) + . . . + jm - m)] = = (i1 + i2 + . . . + im ) + (j1 + j2 + . . . + jm ) - 2(1 + 2 + . . . + m) = = k - 2(1 + 2 + . . . + m). Siit (-1)k-2(1+2+...+m) = (-1)k . Determinandi omaduse 2 kohaselt |X| = (-1)k |X |. Pidades silmas,
kus ρ t¨ahistab determinandi |X| puuduvaid liikmeid. Seega vaadeldaval erijuhul on lemma t˜oeatatud. N¨ uu¨d taandame u ¨ldjuhu t˜oestuse vaadeldud erijuhule. Maatriksist X moodustame uue maatriksi tema ridade omavahelise vahetamisel ja veer- gude omavahelisel vahetamisel nii, et miinor (4.1) on uues maatriksis pri- viligeeritud kohal. Selleks viime maatriksis X read i1 , i2 , . . . , im vastavalt esimesele, teisele,..., m-ndale kohale. Analoogiliselt toimime veergudega j1 , j2 , . . . , jm . Selle maatriksi, t¨ahitame X abil, saamiseks tehtud ridade ja veergude vahetuste arv kokku on [(i1 − 1) + (i2 − 2) + . . . + (im − m)] + [(j1 − 1) + (j2 − 2) + . . . + jm − m)] = = (i1 + i2 + . . . + im ) + (j1 + j2 + . . . + jm ) − 2(1 + 2 + . . . + m) = = k − 2(1 + 2 + . . . + m). Siit (−1)k−2(1+2+...+m) = (−1)k . Determinandi omaduse 2◦ kohaselt |X| = (−1)k |X |
4 -5 1 4 -5 1 Maatriks 4 Maatriks 3 -1 3 1 2 3 0 2 4 5 6 2 1 Maatriksi determinandi leiab funktsioon MDETERM NB! Suudab leida ainult võrdsete ridade ja veergudega maatriksi determinandi Maatriksi pöördmaatriksi leiab funktsioon MINVERSE NB! Tegemist on massiivifunktsiooniga nagu ka funktsioon FREQUENCY, st sisestam analoogne Maatrikseid saab liita ja lahutada kahel erineval moel. Esimese kohaselt tuleb liita või lahutad vastavad elemendid. Teise kohaselt tuleb märgistada tulemuslahtrid, liita või lahutada lahtrite vajutada Shift+Ctrl+Enter. Maatriksite korrutamiseks kasutatakse funktsiooni MMULT NB
tapa“. See oli erandlik, kuid mingites väikestes piirides 60ndatel võimalik taktkia. Mingiks ajaks pannakse ka tsensuuri pärast seisma ka koolide almanahhid. Poliitiline kiht ei ole selles romaanis põhiline, kuid mängib noore inimese kujunemises tugevalt kaasa. Selles romaanis on nimelt peategelane korteris tädi Iida juures, kes on üdini rahvuslik. Praeguselt vaateveerult toimub kaasamängimine poliitiliste veergudega – kuid sel aastal, tädi Iida kuju, mis romaanis on, on väga julgelt esitatud, just see, et see tegelane on arvestatav tegelane, keda kuulatakse ära. Ajastu kontekst mängib kaasa. Tegelaste taga on ka konkreetsed prototüübid. Peategelane on veidi Unt ja tädi Iida on prototüüp tädile, kelle juures ta Tartus elas. Noorsookirjanduslik teos. 1964 Võlg – noorsookirjanduslik teos. Kui rääkida murdeealistele
DROP SCHEMA Name [RESTRICT | CASCADE] Vaikimisi RESTRICT. Sellisel juhul ei kustutata skeemi, milles on objekte. Kui kasutada CASCADE omadust, siis kustutatakse ka kõik selle skeemiga seotud objektid. Kui mõne sellise objekti kustutamine ebaõnnestub, siis ebaõnnestub kogu DROP SCHEMA lause. TABEL. Kõige lihtsamal juhul tuleb CREATE TABLE lauses määrata tabeli nimi ja seejärel sulgudes komadega eraldatuna veeru nime ja selle andmetüübi paarid. Nii üksikute veergudega kui ka tabeli kui tervikuga võib seostada nn. piirangud. CREATE TABLE Tabeli_nimi ({veeru_nimi andmetüüp [DEFAULT avaldis] [veerupiirang] ...| tabelipiirang} [,{veeru_nimi andmetüüp [DEFAULT avaldis] [veerupiirang] ...| tabelipiirang} ] ...) Piirang on reegel, mida tabelis olevad andmed peavad täitma. SQL standard lubab tabelitega seostada järgmisi terviklikkuse piiranguid: 1. Nõutud andmed. [NOT] NULL - antud veerg võib (või ei tohi) sisaldada NULL -väärtusi.
Koostage VBA protseduur, mis teatab (MsgBox) korraliku täislausena järgmise väljumisaja. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et järgmine väljumine võib olla alles järgmisel päeval. Protseduur peab käivituma töölehele paigutatud graafikaobjekti klõpsamisel ja ka klahvikombinatsi 5. Koostage VBA protseduur, mis töölehe Riigikogu andmete alusel moodustab töölehele Tabel and veergudega: nimi, fraktsioon, komisjon, e-postiaadress (kindlasti selles järjestuses) Andmetes olevad hüperlingid peaksid olema ka korrastatud tabelis. Protseduur peab alustuseks kustutama andmed tulemustabelist (pealkirjad jäävad alles). Protseduur peab pärast tabeli moodustamist teatama (MsgBox), mitu kirjet tabelisse tekkis. Kindlasti lisada nupp protseduuri käivitamiseks. Aasia Aafrika Euroopa Põhja Ameerika Okeaania Lõuna Ameerika nakatunute arv miljoni elaniku kohta
MAATRIKSID JA DETERMINANDID Definitsioon 1.12 Esimest järku ruutmaatriksi determinant |A| = a11 . Kõrgemat järku ruutmaatriksi A = (aij ) determinandiks nimetatak- se summat n |A| := (-1)i+j aij Mij , i {1, 2, . . . , n}, n 2, j=1 kus Mij on elemendile aij vastav (n - 1)-järku determinant. Determinandi väärtus |A| ei muutu, kui nn. arendamine toimub ridade asemel veergudega. Definitsioon 1.13 Determinanti Mij nimetatakse maatriksi A elemendile aij vastavaks miinoriks, mille saame, kui kustutame maatriksis A seda elementi läbiva rea ja veeru. Märkus 1.2 Determinandi väärtuse leidmiseks arendame seda maatriksi mingi rea või veeru järgi (kasulik on valida selline, kus on palju nulle). Edasi saab tekkinud ühe võrra madalamat järku determinante omakorda arendada mistahes rea või veeru järgi jne. Siinjuures on enne arendamist kasulik
Igal veerul on ülaservas tähestikuline päis. Esimesel 26 veerul on tähed A-st Z-ni. Iga tööleht koosneb kokku 16 384 veerust, nii et pärast Z-i algavad tähed uuesti paaris, AA-st kuni AZ-ni. Vt joonist 2. Pärast AZ-i algavad tähepaarid uuesti veergudega BA-st kuni BZ-ni jne, kuni kõigil 16 384 veerul on tähestikulised päised, lõppedes XFD-ga.Igal real on samuti päis. Reapäised on numbrid, 1-st kuni 1 048 576-ni.Tähestikulised veerupäised ja numbrilised reapäised näitavad teile, kus te töölehel asute, kui lahtrit klõpsate. Päised moodustavad kombineerudes lahtri aadressi, mida nimetatakse ka lahtriviiteks. Tabeli salvestamine Kui Te sisestate Excel-is tabelit, siis see tabel paigutatakse arvuti operatiivmällu
vajalikuks. Teist äärmust, et tõlkija viib kõik muutused ise sisse, saab tehniliselt korraldada mitut moodi. Endiselt on olemas toimetajad, kellele meeldib lugeda paberil ja teha märkusi punase pastakaga (või, vastupidi, hariliku pliiatsiga, et rõhutada teadlikkust ka enda ekslikkusest). Umbes sama saab teha tekstitöötlusprogrammide kom- mentaarifunktsiooniga. Formaliseeritumate töövoogudega juhtudel kasutatakse palju muutuste tabeleid umbes järgmiste veergudega: lähtetekst, toimetatav tõlge, pakutav uus tõlge, kommentaar, vea liik, vea raskusaste, pluss mitmesugust tehnilist ja administratiivset infot kõnealuse väljendi asukoha kohta. Päris mitteformaalsetes olukordades on nähtud ka suulist kommenteerimist, kas kommenteeritavate kohtade märkimisega tekstis või mitte. Kõigi nende variantide suuremat töömahtu nii toimetaja kui ka tõlkija jaoks kompenseerib tõlkija suurem kaasatus protsessi. Sisseviidavatest parandustest ta õpib,
annaabi.ee 
