Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veenus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veenus, vulkaan, atmosfäär, lõhe, vulkaanilise, venera, kontinent, lõhed, vega, veenuselt, aphrodite, missioon, pilvekiht, väävel, laava, maaks, tihedas, meteoor, pinnavormid, laamtektoonika, orbiit, opik, keila, kuumem, spektris, geoloogia, leiduv, viitab, hiljuti, mägesid, pikkune, jalami, põhjapoolkeral, babüloonia, austraaliaPÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia..................
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni
Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on
Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus
kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Veenust on korduvalt uuritud. Esimesena maandus 15. detsembril 1970. aastal Veenusele Nõukogude Liidu automaatjaam "Venera 7". Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid
Saku Gümnaasium Maa tüüpi planeedid: Merkuur ja Veenus Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat
Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise
VEEENUS Kenno Epler 9b Tartu 2005 Veenus Kreeka Aphrodite (rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa.
km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni
Veenus Referaat Veenus on oma nime sanud jumalanna Venuse järgi. Kõigist planeetidest meenutab just Veenus kõige rohkem Maad. Ta meenutab Maad nii oma suuruselt, kui ka tekkeviisilt. Kuid teda ei saa Maa õeks pidada. Tema kliima ja maastik erineb vägagi Maa omast. Kõige suuremaks erinevuseks Maaga on temperatuur. Ülikõrget temperatuuri põhjustab paksud pilved, mis katavad kogu Veenust. Kõrgest temperatuurist on ka põhjustatud teised erinevusi Maaga. Veenuse läbimõõt on 12 104km.(Maa läbimõõt on 12 756km.) Ja Veenusel pole ühtegi kuud.
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks
automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). 80% pinnast on kaetud vulkaaniliste tasandikega. Üks suurimaid vulkaane asub Beta piirkonnas mille läbimõõt on 820 kilomeetrit ja mis on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Kõik need maavärinad ja vulkaaniline aktiivus kujundabki pinnavormi. Näiteks on leitud üks 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe veenuse pinnalt
Veenus Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja
läbimõõduga kuni 1 mikromeeter Veenuse pilved (2) Madalamad pilved on rikkad igasuguste ainete poolest Veenuse pinnale lähemad pilved on hõredamad ja 30 km kõrgusel kaovad sootuks Ülespoole ulatub hõre udu kuni 90 km kõrgusele Pilvede põhikihis on nähtavus kuni paar km Pilvkatte tõttu on valgustatus Veenusel umbes 100 korda nõrgem kui maal Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on väga tihe Veenus võrdluses Maaga Veenuse läbimõõt (12 100 km) ja tihedus ( 5,25 g/cm3) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra, mass ainult viiendiku võrra Arvatavasti on Maa ja Veenuse erinevuste peamiseks põhjuseks vee puudumine Veenusel Süsihappegaasi on mõlemal planeedil umbes sama palju Veenusel on väga tugev kasvuhooneefekt, millest tuleneb ka ülikõrge õhutemperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal Veenuse geograafia
Maale. Siis võib vaadelda teda õhtuni. Hommikuti hakkab ta paistma pärast alumist ühendust Päikesega, on tema kaugust Maast väiksem kui 40 miljonit kilomeetrit.Kahjuks on ta sel ajal meie poole pööratud oma valgustamata küljega ega ole nähtav. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenus asub päikesele lähemal kui Maa, siis saab ta Maast üle kahe korra rohkem soojust ja valgust. Suuruse ja massi poolest ei erine Veenus Maast peaaegu üldse. Sellepärast nimetatakse teda sageli Maa ,,kaksikvennaks". Veenuse läbmõõt on umbes 12 600 km, seega moodustab see 0,99 Maa läbimõõdust. Kuna Veeusel kaaslasi pole, siis on tema massi väga raske määrata. Seda saab määrata ainult mõningate häirete põhjal, mida põhjustab Kuu oma liikumisega. Nende põhjal ongi kindlalks tehtud, et Veenuse mass ja 2
täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.. Merkuur Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast ehk siis umbes pärast 3. aastatuhandet eKr.
On lepitud kokku, et planeetideks loetakse kehi, mis on piisavalt massiivsed, et omaenda gravitatsiooni mõjul omandada ümar kuju, kuid mitte nii massiivsed, et toimuksid termotuumareaktsioonid, mis on omased tähtedele. Planeedid jaotatakse kahte rühma: hiidplaneedid ehk gaasihiiud ning terrestriaalplaneedid ehk Maa-tüüpi planeedid. Maa-tüüpi planeetide hulka kuuluvad 4 esimest planeeti Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Gaasihiidudeks loetakse nelja järgnevat planeeti: Jupiter, Saturn, Neptuun ja Uraan. Maa rühma planeetide mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale,
...................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid...............................................................................................3 Merkuur........................................................................................................................3 Veenus..........................................................................................................................4 Maa.............................................................................................................................. 5 Marss ...........................................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks
olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki
sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
...................................................................................... 7 2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused................................................................7 .....................................................................................................................................................8 Pilt 2. Merkuuri pind...................................................................................................................8 3. VEENUS.................................................................................................................................9 3.1 Ajalugu..............................................................................................................................9 3.2 Veenuse omadused............................................................................................................9 3.3 Veenuse pilved.......................................................................
Tal on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. Merkuuril pole kaaslasi. Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Ka Maale kõige lähedamal. Aphrodite (Rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Kaugus Päikesest 108 miljonit km, tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Veenus on üks kahest planeedist, mis pöörleb vastupidi tiirlemise suunale (teine on Uraan). Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur ja väga heleda pinnaga (pilved peegeldavd tagasi 77% pealelangevast valgusest ). Veenuse pinda ei oleks võimalik näha ka pilvekihi puudumisel, sest Veenuse atmosfäär on liiga paks ja tihe
..........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID................................................................................................
tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Kiviplaneedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto (ei loeta enam planeetide hulka) (1). 2. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 2.1 MERKUUR Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem (seega tema tihedus on väga suur).
Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Ta on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist (basalt: peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.). Vaade Merkuurile Mariner 10-lt Öeldakse, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Tema atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama (Mariner 10, USA, 1974- 75) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera. 6 Veenus
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet
Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4).............7 1.3Maa...........................
.............................................................................................. 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss...................................................................................................... 15 3.5 Gaasiline hiid Jupiter.................................................................................................... 17 3
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan...............................
.......................................................... Kokkuvõte....................................................................... Kasutatud kirjandus....................................................... Mis on päikesesüsteem ? Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti.Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga
annaabi.ee 
