Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised ,,sidemed" muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda. Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed" tekivad/lähevad tugevamaks, energia vabaneb. Aurumine- Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised ,,sidemed" kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb. Kondenseerumine ehk veeldumine- Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb. Sublimatsioon- Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat. Molekulidevahelised jõud praktiliselt kaovad, energia neeldub. Härmatumine- Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. Molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad palju, energia vabaneb. Rekristallisatsioon- Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires
KEEMINE KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = rm Kujutise konstrueerimine kumerläätse korral. AB ese, A1B1 selle kujutis. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse;
valmistamisel). Tärklise muutumine... Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad, protsess algab temperatuuril 50-60 C. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100 C juures tekib viskoosne lahus (kissell). Tärklise edasisel kuumutamisel lahuse viskoossus väheneb, kuna tärkliseterad lõhkevad (kisselli veeldumine), tärkliseterad võivad lõhkeda ka intensiivse mehhaanilise mõjutamise (segamise) tagajärjel. Tärklise muutumine... Tärkliselahuse viskoossust mõjutab ka keedusool ja happed (viskoossus väheneb). Kuna tärklis seob kliisterdudes vett, siis tärkliserikaste toiduainete mass kuumtöötlemisel oluliselt ei vähene, mõnedel toiduainetel (teraviljatoodetel) isegi suureneb. Rakuseinte süsivesikute muutumine...
· Kapillaarsus--nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. · Keemine--aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Kolmikpunkt--aintud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. · Kondensatsioon--ehk kondenseerumine (veeldumine)--faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. · Konditsioneer--termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode, sisemuse või midagi sellise jahutamiseks. · Kriitiline temperatuur--temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Näiteks H2O puhul tkr=373*C. · Küllastunud aur--aur (auru kontsentratsioon) antud temperatuuri, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus.
m mass (1kg) MÄRKSÕNA VALEM (ülesande tekstis esinev sõna) (mida lahenduses kasutada) SULAMINE TAHKUMINE Q=m JÄÄTUMINE KEEMINE KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = Km Näidisülesanne : Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: m = 200 g = 0,2 kg K = 27 000 000 J/kg Küsitud: Q=? Lahendus: Q = Km Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ Vastus: Q = 5,4 MJ Näidisülesanne : Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: E = 3 400 000J = 340 000 J Küsitud: m=?
Anisotroopia – Nähtus, mis esineb monokristallides ja vähesel määral polükristallides. Isotroopia – Aine omadused suunast ei sõltu. Faas – Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur.
alandamisega, vähendada a)veeauru eemaldamisega b) temp. tõstmisega. Kastepunkt- temp, mille juures veeaur küllastub (hakkab tekkima või kaduma udu) Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga, selle jälgimine on väga tähtis eluruumides, kasvuhoonetes, ladudes, hoidlates. Faasid ja faasisiirded Termodünaamiline faas on ühesuguste omadustega aine, mis on piirpinnaga eraldatud teistsuguste omadustega ainetest. I liiki faasisiirded: sulamine, tahkumine, aurustumine, veeldumine, härmatumine, sublimeerumine. II liik (joonis) Aine sulamisekt vajalik või tahkumisekl eralduv soojushulk Q= (lamda)m (lamda- sulamissoojus- soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemp. juures. Sulamistemp. määratakse norm. rõhul). Vedeliku aurustamiseks vajalik või kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm (L- aurustumissoojus- soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku. Määratakse keemistemp, norm. rõhul) Keemiseks nim. vedeliku sisest aurustumist mullide kaudu
Näidisülesanne 3. Mida näitab turba kütteväärtus 14 000 000 J/kg? Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub 14 000 000 J soojust. 13 Kütuste energia 14 KOKKUVÕTE MÄRKSÕNA VALEM (ülesande tekstis esinev sõna) (mida lahenduses kasutada) SULAMINE TAHKUMINE Q=λm JÄÄTUMINE KEEMINE KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = Km 15 Näidisülesanne 4 Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: Lahendus: m = 200 g = 0,2 Q = Km kg Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 K = 27 000 000 kg = J/kg = 5 400 000 J = 5,4 MJ Küsitud: Q=? Vastus: Q = 5,4 MJ 16 Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat
Näidisülesanne 3. Mida näitab turba kütteväärtus 14 000 000 J/kg? Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub 14 000 000 J soojust. 13 Kütuste energia 14 KOKKUVÕTE MÄRKSÕNA VALEM (ülesande tekstis esinev sõna) (mida lahenduses kasutada) SULAMINE TAHKUMINE Q=m JÄÄTUMINE KEEMINE KONDENSEERUMINE AURUSTUMINE Q = Lm VEELDUMINE PÕLEMINE Q = Km 15 Näidisülesanne 4 Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: Lahendus: m = 200 g = 0,2 kg Q = Km K = 27 000 000 Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg J/kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ Küsitud: Q=? Vastus: Q = 5,4 MJ 16 Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju
ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus (η).See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= η(du/dx)dS 15. Aine agrekaatoleku muutused – Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 16. Soojusmasina kasutegur - Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem ,mida väiksem on Q2(ära antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia ühes punktis ,U2-sen teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-välisjõudude vastu tehtud töö . A=Q1-Q2 η=A/Q1 η=(Q1-Q2)/Q1 η-kasutegur
jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 kPa rõhu all veeldumine, ent seda leevendab elegaasi segamine lämmastikuga. Enimkasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid, millest enimlevinud on trafoõlid. Need on jõutrafode õlibarjäärisolatsiooni peamine koostisosa ja täidavad ka jahutava keskkonna ülesannet. Trafoõli kasutatakse ka poorsete isoleeride immutamiseks ja elektrikaare kustutamiseks õlilülitites. Trafoõli omaduste näitajatel on suured vahemikud, kuna vedeldielektrikute omadused sõltuvad rohkelt neis olevatest lisanditest
Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.
Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul aine kõik 3 faasi on tasakaalus Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Keemissoojus- vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis väljendab veeauru massi grammides ühes kuupmeetris õhus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse
5. Lõhketööd Paljandusekskavaatorite tootlikkus sõltub sellest, kui hästi on lõhatud katendkivimid. Kvaliteetse purustuse korral on ekskavaatorite tootlikkus suurem. Puur-lõhketöödega kobestatava astangu kõrgus on: põlevkivis 2,5 – 3,25 m. katenditöödel 6 – 25 m; Lõhatavad kivimid on erineva veeldusastmega. Lõhatavas plokis on nii kuivi kui ka veeldunud puurauke. Veeldumine takistab lihtlõhkeainete kasutamist, kuna need kaotavad veel detoneerimisvõime, sest komponendid eralduvad. Et võidelda veeldumisega, toimub enne ploki puurimist selle kontuurimine murdekohaga, millega piiratakse põhjavee juurdevool. Mõned puuraugud jäävad osaliselt veeldunuks ning sealt pumbatakse vesi välja sukelpumbaga. Vastupidava hüdroisolatsiooni tagab lõhkeaine laadimine kilesukka. Aidu karjääri tähtsam samm lõhketööde täiustamisel oli loobumine suuri
Soojusliku tasakaalu võrrand väljendab energia jäävuse seadust soojuslikes protsessides. Soojuse üleminekul ühelt kehalt teisele on ühe keha poolt antud soojushulk võrdne teise keha poolt vastu võetud soojushulgaga: (Qantud = Qvõetud). Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Tahkestumine e kristalliseerumine on aine vedelast olekust tahkesse. Aurustumine on üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine e veeldumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. Sublimatsioon on soojendatava tahke aine üleminek gaasilisse olekusse. Gaasilisest olekust tahkesse üleminekut nim härmatumiseks. Keemine on vedeliku intensiivne aurustumine kogu tema ruumala ulatuses (vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisõhu rõhuga. Termodünaamika printsiibid. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile
53. Kapillaarsus nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid aine erinevate omadustega olekud. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus, vastastikmõju ja soojusliikumise iseloom erinev. Füüsikalised omadused on erinevad. 55. Faasisiirded paaridena: tahkumine sulamine kondenseerumine (veeldumine) aurumine härmatumine sublimatsioon rekristallisatsioon (muutub molekulide paigutus) 56. Sublimatsioon üleminek tahkest faasist gaasilisse. 57. Keemine vedeliku aurumine kogu ruumala ulatuses. Mis tingimusel vedelik keeb? Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema küllastunud auru rõhk on võrdne välisõhurõhuga. 58. Küllastunud aur aur, mis on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Kuidas tekib
Tahke (juht või ülijuht, ferromagneetiline või paramagneetiline) Vedel (voolav, ülivoolav) Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire protsess, mille korral aine läheb ühest faasist teise. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku koha nim. siirdesoojuseks. Tahke vedel sulamine Vedel tahke tahkestumine (kristalliseerumine) Vedel gaas aurustumine Gaas vedel kondenseerumine (veeldumine) Tahke gaas sublimeerumine Gaas tahke härmastumine Kolmikpunkt kolme oleku tasakaalule vastava rõhu ja temperatuuri väärtus (normaalrõhul ja 0 juures vesi ei külmetu ja jää ei sula).
53. Kapillaarsus – nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid – aine erinevate omadustega olekud. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus, vastastikmõju ja soojusliikumise iseloom erinev. Füüsikalised omadused on erinevad. 55. Faasisiirded paaridena: tahkumine – sulamine kondenseerumine (veeldumine) – aurumine härmatumine – sublimatsioon rekristallisatsioon (muutub molekulide paigutus) 56. Sublimatsioon – üleminek tahkest faasist gaasilisse. 57. Keemine – vedeliku aurumine kogu ruumala ulatuses. Mis tingimusel vedelik keeb? Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema küllastunud auru rõhk on võrdne välisõhurõhuga. 58. Küllastunud aur – aur, mis on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Kuidas tekib
Vanusega lääts tuhmub. Sellist seisundit nimetatakse kataraktiks e. hallkaeks. 3. klaaskeha- silma seestpoolt täitev geeljas mass. Klaaskeha moodustab 80% silma ruumalast. Klaaskeha jääb silmaläätse ja võrkkesta vahelisse ruumi. Selle ülesanne on võtta aktiivselt osa akommodatsiooniprotsessist ning säilitada seestpoolt silma ühtlane toonus. Väikelastel on klaaskeha tugeva geelitaolise konsistentsiga, kuid täiskasvanueas algab selle veeldumine. Üle 50aastastel inimestel (ja noortel lühinägelikel) algab klaaskeha veeldumisest tingitud klaaskeha irdumine võrkkestalt. Irdumise käigus võib klaaskeha vigastada väikeseid veresooni, mille tõttu võivad hakata tekkima ujuvad "kärbsed" ehk hõljukid nägemistelje ette, mis on tajutavad eriti heledaid taustasid vaadates. Irdunud klaaskeha hõõrdumine vastu võrkkesta võib tekitada "sädemeid" silme ees
Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugus suur ja õhkisolatsiooniga seadmed suurte mõõtmetega. Seda puudust leevendab elegaasi kasutamine.Elegaasi elektriline tugevus ületab õhu vastava näitaja u 2,5x, ta ei ole mürgine ,ei lagune alla 500oC temperatuuril ja on suhtleiselt odav. Elegaas leiab laialdast kasutust gaasisolatsioonidega jaotlates, trafodes, võimsuslülitites jne. Elegaasi puuduseks on rõhu all oleva gaasi veeldumine suhteliselt kõrgel temperatuuril. Seda annab vältida, kasutades elegaasi ja lämmastiku segu. Veel tuntakse gaasiliste isoleermaterjalidena vesinikku ja intergaase. Vesinikku kasutatakse ka tema väikese tiheduse ja suure elektrimahutavuse tõttu laialdaselt suurte elektrimasinate jahutamisel. Intergaase kasutatakse peamiselt hõõg. Ja gaasilahenduslampide täitmiseks . Elektrotehnikas kasutatavate gaaside omadused: Gaas Tihedus El
Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e soojushulk. kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 1.variant 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt
· Gaasi molekulid liiguvad sirgjooneliselt, kuni nad põrkuvad. · Molekulid ei mõjuta üksteist, v.a põrkudes (puuduvad tõmbe- ja tõukejõud). · Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temperatuuril on kergemate molekulide kiirused suuremad ja ka laiema jaotusega. · Temperatuuri tõustes gaasi molekulide keskmine kiirus kasvab ja jaotus laieneb. · Madalatel temperatuuridel liiguvad gaasi molekulid nii aeglaselt, et põrke tagajärjel võivadki kokku jääda toimub gaasi veeldumine. · Lihtsaim viis gaasi veeldada on nende jahutamise kaudu, nt tahke CO2 ja atsetooni seguga. Saavutatav temperatuur -78 °C. · Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude (Joule'i-Thomsoni efekt). Gaas surutakse kokku ja lastakse seejärel paisuda läbi väikese avause tänu molekulidevahelistele tõmbejõududele toimub nende aeglustumine ja gaas jahtub. Vesinikku ja heeliumit ei saa nii veeldada nende molekulidevaheliste tugevate tõukejõudude tõttu.
Tahkumine - aine ülem vedelast olekust c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on
tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U 2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on (J). 5.Aine agrekaatoleku muutused- Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 3variant 1.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim.elektromotoorjõuks(emj.) E. E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe
Tahkumine - aine ülem vedelast olekust c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on
mõõtmise, mõõtmistulemuste plaanistamise jms tasemel. Ülevaade uurimusest võimaldab esitust erinevatel tasemetel. 1.2 VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE (16 tundi) Õppesisu Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine. Põhimõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus). 2. Erineva vee võrdlemine. 3. Vee liikumine erinevates pinnastes. 4. Vee puhastamine erinevatel viisidel. 5
75. Kuidas jaotatakse nekroosi? Nekroosi jaotatakse tekkepõhjuste järgi: tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 76. Millised on nekroosi vormid? Koagulatsioonnekroos e kuiv nekroos, kollikvatsioonnekroos e märg nekroos ja erivorm e gangreen. 77. Kuidas nekroos lõppeb? Milline on selle tähendus organismile? Nekroosi lõppemine: piirituspõletik-sidekude-armkude, kapseldumine, tihkestumine, veeldumine- tsüst, kaverni teke, irdumine, mutilatsioon, haavandumine. Tähendus organismile oleneb hukkunud koe hulgast ja paiknemisest. Mürgitus või surm. 78. Mis on düstroofia? Düstroofia on ehituslik muutus rakkudes ja kudedes, mis tekib ainevahetus häirete korral. Muutused võivad olla kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed. 79. Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid? Häirunud ainevahetuse liigi järgi ( valkdüstrrofiad, rasvdüsdroofiad, süsivesikdüstroofiad,
Kehade siseenergiat on võimalik muuta 2 viisil:1.Kasutada välis jõudude poolt tehtud töö arvelt. 2.Keha temperaturi tõstmisega st.soojuse juurde andmisega. Soojushulga (Q) ühikuks on (J) Aine agrekaatoleku muutused sulamine aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojust juurdevoolu tõttu. Tahkumine aine üleminek vadelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine- vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi. Soojushulk aines suureneb. Veeldumine kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega. Soojust antakse ära. Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis-ja tahkumistemperatuuri, kristalsetel aga on. Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete temp muutumisel l=lt -l0 lt keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust , mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimusest nim ruumipaisumisteguriks. =3 Vt=V0 (l+t) ruumipaisumistegur näitab, kui suure osa
Koed mutuvad mustaks. ○ Märg ○ Kuiv Nekroosi tagajärg/lõpe ● piiristuspõletik. Sidekude-> armkude. Proovib panna piiri nekrootilisele protsessile. Hakkab arenema noor sidekude ja see järel armkude. ● Kapseldumine. Kahjustatud ala piiratakse tihke sidekoega. ● Kudede tihkestumine- näiteks kaltsiumsoolade ladestumine kärbunud kudedesse. ● Kudede veeldumine- ajukoe pehmestumine ja tsüstide teke. ● Kavernide teke ● Sekveratsioon mutilatsioon ● Haavandumine Millest sõltub nekroosi tähendus organismile? 1. … a. Paiknemisest b. Kohe hulgast 2. mürgistus 3. surm DÜSTROOFIA Morfoloogilised muutused kudedes ja rakkudes, mis tekivad ainevahetushäiree korral. Muutused võivad olla kvantitatiivsed või kvalitatiivsed.
gaasi ruumalast suurem .Reaalsel gaasilon rõhk väiksem kui ideaalsel gaasil . p iVi=nRT pi =p+an2/V2 Vi=V-nb järelikult (p+an2/V2)(V-nb)=nRT a-van der W 1. Konst ,b-Van der W 2.konst. 33.Aine agregaatoleku muutused Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 34.Termodünaamilised protsessid gaasides Isotermiline protsess(t-const)-kogu antav soojus muutub tööks dQ=dA Isobaariline pr(p-const)-kogu antav rõhk läheb siseenergiaks ja tööks dQ=dU+dA Isokooriline pr(V-const)-kogu ruumalamuutus muutub siseenergiaks dQ=dU 35
Kolloidosakesed hajutavad valgust ja muutuvad nii helendavateks punktideks. TUUMALAENG- aatomi tuuma positiivne laeng, määratud prootonite arvuga tuumas. VAHT- süsteem, milles vedelikku on pihustunud gaas. VALK- org. polümeer, mis sisaldab hapnikku ja lämmastikku ning on elusaine väga tähtis koostisosa. VULKANISEERIMINE- kautsuki kuumutamine väävliga, tekib kumm. VEE PEHMENDAMINE- kareduse kõrvaldamine. VESINIKHALOGENIID- vesiniku ja halogeeni ühend VEELDUMINE- gaasi või auru muutumine vedelikuks. VÄLISELEKTRONKIHT- aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, mahutab kuni 8 elektroni. VÄÄRISGAASID- VIII A rühma elemendid, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult täidetud. Lihtainena keemiliselt püsivad. VÄÄRISKIVID- looduses harva esinevad mineraalid või kivimid; saadakse ka tehislikult. VÄÄRISMETALLID- keemiliselt püsivad ja hinnalt kallid metallid:kuld, hõbe ja 6 plaatinametalli.
* munade säilitamise ajast Munavalge pH muutub: munemisjärgselt 7,6 kuni 9 (paari päevaga). Munavalge pH tõus on vajalik: 3 * embrüo arengut reguleerivad ensüümid on pH tundlikud; * alkaalne pH kaitseb embrüot patogeense mikrofloora eest. Enamus pH tõusust toimub esimese 3-4 munade säilitamise päeval. Väga värskelt inkubeerima pandud munadest tuleb vähem tibusid. Munavalge pH tõus, selle veeldumine parandab loote gaasivahetust ja toitainete transporti embrüosse. Noorte kanade munavalge on hästi tihe, tihedam kui hilisemas munemisperioodis olevatel kanadel.Mida vanem kari, seda kõrgem pH munavalges munemispäeval ja munavalge kõrgus on madalam (mm). Muna pH stabiliseerub 9,2 juures 4-5 säilitamispäevaks. Pikemal säilitamisel pH rohkem ei muutu. Munarebu Munemisajal on pH 6-6,3. Suureneb ja stabiliseerub 6,5-6,8. pH suurenemisest tulenevalt:
Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, dusiruumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist. Milline näeb välja jalaseen Jalaseent on mitut erinevat tüüpi ja see võib haarata ühte või mõlemat jalga: Krooniline varvastevaheline infektsioon on kõige tavalisem. Seda iseloomustavad naha ketendus, lõhed või veeldumine. Niisket, veelduvat, ketendavat ja valulikku ala, sagedamini 4.ja 5.varba vahel, nimetatakse ka atleedi jalaks. Sellega kaasub sageli Gram- negatiivsete bakterite kolonisatsioon ja pikantne lõhn. Lööve võib väheselt ulatuda jalatallale, kuid jala pindmine pool on puhas. "Mokassiini" tüüpi seeninfektsiooni puhul võib näha vähest punetust ja valdavalt laialdast, kuiva, jahujat ketendust, tavaliselt mõlemal jalatallal. Haaratud on jalatalla ja
soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · T 25. Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) 26. Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.
soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · ∆T 25. Entroopia – süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv – ∆S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine – ∆S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine – ∆S = q/T ; So = ∆So(produktid) – So(lähteained) 26. Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus – Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.
Praktikas leiab kasutust 18. Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on peamiselt alumine kütteväärtus.Tahke ja vedelkütuse ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, keemine, kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud Naftamasuut—38-39MJ/kg. kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena erald gaasil ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse gaasilised kui ka tahked
Vahet tehakse ülemise ja kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on 27.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine'i rp). ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides keemine, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, Rankine'i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda täielikult. Protsessi osas3--4 komprimeeritakse vett. leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus
NO3 jääb. 3. Füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine, seda põhjustavad elektriliselt laetud mulla kolloidid. Enamasti negatiivse laenguga, st. tõmbavad enda külge positiivseid ioone. Asendusneeldumine asenduvad ained vesinikuga. Vähesel määral on mullas ka positiivselt laetud ioone, mis tõmbavad anioone enda külge, nii neelduvad sulfaat, fosfaat, karbonaat. Kasulik on kaitstud mullast välja uhtumise eest, taimedele omastatavad. 4. Keemiline veeldumine vees lahustuvad ühendid muutuvad vees lahustumatuteks. Nt fosfor lahustub vees, muutub vees lahustumatuks. 5. Bioloogiline neeldumine toiteainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt. Eriti on hea kasutada sügisel, kui on näha, et saagikus tuleb väiksem. Nt. põhku mulda kündes seotakse lämmastikku. Põhus 75...100 : 1 10 C :N Mullas 1 10
Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist 13 erosiooni Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Ajajooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase
Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosi ooni. Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Aja jooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni.
Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60C, kui tärkliseterade kest muutub vettläbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100C juures tekib viskoosne lahus (nt kisselli keetmisel, putrude keetmisel jne). Väikese tärklisekoguse pikemal kuumutamisel lahuse viskoossus väheneb, kuna tärkliseterad lõhkevad (kisselli veeldumine). Tärkliseterad võivad lõhkeda ka intensiivse mehhaanilise mõjutamise (segamise) tagajärjel. Tärkliselahuse viskoossust mõjutab keedusool. Soola sisaldava lahuse viskoossus on väiksem, kuna sool tõstab osmootset rõhku lahuses ja takistab seega vee imendumist tärkliseteradesse. Tärkliselahuse viskoossust mõjutavad ka happed. Hapete toimel tärklis osaliselt hüdrolüüsub ja lahuse viskoossus väheneb.
Mitmekihiline sein 1 k 1 m i 1 1 i 1 i 2 18.Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid aurustumine, keemine:, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja
räägitakse esimest liiki faasisiirdest, kui mitte, siis teist liiki faasisiirdest. Vedeliku aurumine ja kristalli sulamine on esimest liiki faasisiirded. Aurumisel kulub lisaenergia Van der Waalsi jõudude ületamiseks, sulamisel kristalli sidemete lõhkumiseks. 1 kg vedeliku aurustamiseks kuluvat energiat q nimetatakse aurustumissoojuseks. Faasisiirded Kondenseerumine ehk veeldumine aine läheb gaasilisest vedelasse olekusse. Aurumine aine läheb vedelast gaasilisse olekusse. Tahkumine ehk kristallisatsioon aine läheb vedelast olekust tahkesse. Sulamine aine läheb tahkest olekust vedelasse. Sublimatsioon aine üleminek tahkest olekust gaasilisse. Härmatumine aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse.
hulgast. Aururõhk sõltub otseselt sellest, kui kerge on molekulil ületada jõude, mis hoiavad vedelikku koos. Kõrgemal temperatuuril on molekulidel rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. 4. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub. Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine). Keemine- kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Normaalne keemistemperatuur on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk on 1 atmosfäär. Madalamal rõhul toimub keemine madalamal temperatuuril.
1. Termodünaamika II seadus. Entroopia. Termodünaamika II seadus suletud süsteemis toimuvates soojuslikes protsessides saab entroopia ainult kasvada Temperatuuri kasvades entroopia suureneb Entroopia kasv DeltaS > 0 sulamine, aurustumine, lahustumine, temperatuuri tõstmine (intensiivistub osakeste liikumine), reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk (maht, moolide arv) kasvab; Entroopia kahanemine DeltaS < 0 veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine 1. Gibbs´i energia Termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul, energia, mis on töötamise jaoks "kättesaadav". Võrdne maksimaalse kasuliku tööga, mida suudab teha suletud süsteem pöörduval protsessil ilma paisumistööta. Kui Gibbs´i energia on väiksem kui null, siis keemiline reaktsioon toimub antud tingimustel
Vastavat temperatuuri kutsutakse kriitiliseks temperatuu- riks. Siin puudub eralduspind gaasilise ja vedela faasi vahel, mis tähendab, et vedeliku ja gaasi omadused ühtivad. Ühendades erinevatele isotermidele vastavad punktid 2 ja 3 pideva kõveraga, saame olekupiirkonnad, kus esineb gaas, gaas + vedelik, vedelik. Kriitilisel olekul on väga suur tähtsus gaaside veeldamise seisukohast: veeldada saab ainult seda gaasi, mille tempe-ratuur on madalam kriitilisest. Aine veeldumine toimub kindlal temperatuuril ning rõhul, kus küllastunud aur ja vedelik on omavahel dünaamilises tasa-kaalus. Et see tasakaal võib antud ruumala korral saabuda mitmesuguste rõhu ja temperatuuri väärtuspaaride juures, moodustavad tasakaaluoleku punktid pT-diagrammil kõvera (aurumiskõvera). Samasugune dünaamiline tasakaal (ja seda kirjeldav kõver) leiab aset tahke ja vedela (sulamiskõver) ning tahke ja gaasilise (sublimatsioonikõver) oleku vahel. Kõik kolm
universaalne gaasikonstant. Van der Waalsi isoterm Küllastunud aur: aur, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Teatud tingimustel on aurumine ja kondenseerumine tasakaalus, st et ajaühikus vdeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. KRIITILINE OLEK JA GASSIDE VEELDAMINE: madalatel temperatuuridel liiguvad gaasi molekulid nii aeglaselt, et põrke tagajärjel võivadki kokku jääda - toimub gaasi veeldumine. Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude. Üleminekuolekut, mille puhul kolm reaalarvulist juurt langevad kokku, nimetatakse gaasi kriitiliseks olekuks. 17 13. KÜLLASTUNUD AURU SÕLTUVUS TEMPERATUURIST. KEEMINE JA ÕHUNIISKUS. Küllastunud auru rõhk suureneb temperatuuri tõustes. Küllastunud auru rõhk on
ajal ka konstruktsioonielementidena. Isoleermater- võimsuslülitites. Näiteks gaasisolatsiooniga 110 kV jalide, eriti plastide, mehaanilisi omadusi on käsit- jaotla maht on ainult 10...20 % vastava õhkisolat- letud esimeses peatükis. siooniga jaotla mahust. Elegaasi üheks puuduseks on rõhu all oleva gaasi veeldumine suhteliselt kõrgel temperatuuril, näiteks 600 kPa rõhu all olev elegaas veeldub juba -30 °C juures. Veeldumist õnnestub vältida, kui kasutada elegaasi ja lämmastiku segu. 78 Tabel 3.2
Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosiooni Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Ajajooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni.
annaabi.ee 
