Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel
docstxt/13624171896.txt
OKSIIDIDE REAGEERIMINE VEEGA NB! Lõpeta näidete eeskujul punktides I. ja II reaktsioonivõrrandid. I. aluseline oksiid + vesi alus Veega reageerivad ainult IA ja IIA metallide al Ca-st oksiidid, tekib tugev alus ehk leelis. (Meenutame: olid ju leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid.) Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O K2O + H2O Fe2O3 + H2O II. Happeline oksiid + vesi hape Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib oksiidile vastav hape. (Meenutame: oksiidide ja hapete vastavused on põhikoolis pähe õpitud, tuleb korrata!) Oksiid Hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 H2O + CO2 H2CO3 SO2 + H2O P4O10 + H2O SO3 + H2O SiO2 + H2O on erandlik ja ei toimu, kuigi vastav hape on olemas! (liiv ei reageeri ju veega!) III. Neutraalsed ega amfoteersed oksiidid veega ei reageeri!
vett, kaitsed elu Pooled haiglaravi vajavatest juhtudest ... on seotud veereostusega Vaid 63% maailma rahvastikust omab töökorras 1,8 milj last kanalisatsiooni sureb igal aastal reostu- Selgita ütlust. nud veega http://water.org/learn-about-the-water- seotud crisis/facts/ haigustesse Vana-Roomas kasutati kvaliteetsemat vett kui saab kasutada Kõigile ei pool praegusest jätku ... maailma rahvastikust Naised veedavad aastas tuhandeid tunde vett
EGERT TOLK Aastaajalised muutused veega seotud koosluses Minu uuritavaks ning vaadeldavaks teemaks oli veega seotud kooslus. Koht, mida jälgisin oli Pirita jõe alamjooks. Vaatlused on tehtud kaardil näidatud piirkonnas (vt. Joonis 1 kaart), see piirkond on looduskaitseala. Pirita jõgi on selles kohas rahuliku vooluga ning üsna lai. Jõe kallastel on selles piirkonnas tervisespordirajad. Vaatlused toimusid talve lõpus ning kevade alguses. Joonis 1 kaart Koht, kus vaatluseid läbi viisin asub mere läheduses, seega mõjutab sealset elukeskkonda ka
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht
III Metallid 6.1 metallide reageerimine mittemetalliga 6.2 metallide reageerimine hapete lahustega 6.3 metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijals vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lahustest välja vesiniku. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid ( vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesiniku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid (leelis). 2Na (t) + 2H2O (v) 2NaOH (l) + H2 (g) Ca (t) + 2H2O (v) Ca(OH)2 (l) + H2 (g) Keskmise aktiivsusega metallid (AL-Fe) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Seejuures tekib metalli oksiid. Zn (t) + H2O (g) t° ZnO (t) + H2 (g)
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p
Li + S = Li2S Al + S = Al2S3 3. HALOGEENIDEGA Väga aktiivselt Vajavad eritingimusi halogeniidid (Hal -1) Ba + I2 = BaI2 Mn + F2 = MnF2 Ni + Cl2 = NiCl2 (kõik metallid) Al + At =Al3At3 Cr + Br2 = CrBr 4. VEEGA Tõrjuvad külmast veest H2 Tõrjuvad H2 veeaurust välja. Tekib Ei reageeri alus + H2 välja. Tekib alus. oksiid. oksiid + H2 2K + 2H20 = 2KOH + H2 2Al + H2O = 2Al(OH)3 + 3H2 Ba + 2H2O = Ba(OH)2 + H2 Zn + H2O = ZnO + H2
Naatriumi omadused Välimuselt hõbevalge metall Pehme ja seda saab noaga lõigata Tihedus on 0,97 g/cm3 Sulamistemperatuur on 98°C Keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi. Naatriumi reaktsioon veega Naatriumi ujumine vees https://www.youtube.com/watch?v=r4CdfaU7Ad4 Naatriumi reaktsioon veega Reaktsiooni tulemus oleneb ainete kogustest Reaktsiooni tagajärjel tekib tuli: https://www.youtube.com/watch?v=EK9XRFbQY0o Naatriumi kasutamine Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel
kokkumonteerimstöös. Viimastel aastatel kerkib merre üha rohkem ja rohkem ehitisi, olgu siis nendeks veealused torusüsteemid, nafta puurtornid- või platvormid. Mõned neist ehitistest vajab aja möödudes parandamist või juhtub mõni looduskatastroof neid tabama, siis parandustööd hõlmavad endas kindlasti ka veealust keevitamist. Veealune keevitamine jaguneb: 1) Märgkeevitamine 2) Kuivkeevitamine Märgkeevitamine toimub vee all, kus keevitaja on otseses kontaktis veega. Veealuses kuivkeevitamises on keevitatava ala ümber loodud kamber ja keevitaja teeb oma tööd olles ise kambris sees. [3] Märgkeevitamine Märgkeevitamine teostatakse vee all ja keevitaja on otseses kontaktis veega. Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus toimub käsitsi, samamoodi nagu vabas õhus keevitamise puhul. Suur liikumisvabadus muudab märgkeevitamise äärmiselt efektiivseks, ökonoomseks ja tõhusaks keevitusviisiks. Keevitus toide asub veepinnal ja on
Evely Press 2008/2009 Baaritöö BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud veega. 1920- 30 hakati segama kokteile. Sageli tehti erinevatest jookidest segusid, et leevendada halba maitset, anda aroomi, uudishimu luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd Sheikeri rolli mängis 13 m, kõrgune terasest tanker
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M ...
TTÜ Materjalide Uurimismeetodid Töö nr 1 Töö pealkiri: Metallograafilise lihvi valmistamine Üliõpilase nimi: Õpperühm KAOB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 8.04.2014 Tööülesanne: Valmistada metallograafiline lihv proovi struktuuri uurimiseks. Tööks vajalikud vahendid: Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu t...
pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapimise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda. Tööjärjekord 1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga. 2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks. 3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO. 4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega. 5. Lase kuivada. 6. Töötle puhta puiduni puhastatud kohad puiduimmutiga KOLOREX PROTEKT. 7. Krundi naelapead ja muud värvi alla jäävad paljandunud metallosad metallikruntvärviga KORROSTOP või KORROSTOP PLUS. Vana värvitüübi määramine ja värvimine Üldreegli järgi kasutatakse hooldusvärvimisel
Metallide pingereas on metallid reastunud redutseeruvate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahustes kulgevates reaktsioonides. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei trõju. 3. Metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lashustest välja vesinikku. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid (vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesinikku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid leelis. Keskmise aktiivsusega metallid (alumiiniumist rauani) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku.
Nailonesemete pesemine ja puhastamine Nailonesemeid on soovitatav pesta mõõdukal temperatuuril 30-50 kraadi neutraalsete pesemisvahenditega. Leeliseline seep ei ole hea, sest kõrgemal temperatuuril toob see kaasa nailonkiu osalise hüdrolüüsi. Nailonit võib ka pesta pesumasinas külma veega, kuid ei soovitata panna seda kuivatisse, kuna nailon võib hakata sulama. Peale pesemist võib riiet raputada, et ei jääks kortse sisse. Iseloomulik on nailonkiu väike kuumakindlus. Triikimiseks soovitatakse temperatuuri 110-150 kraadi, kuid seda ei tohi ületada, kuna nailon hakkab siis sulama. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Nailonesemete puhastamiseks sobivad mitmed lahustid, kuid peab olema ettevaatlik, sest atsetoon lahustab nailonit.
- mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või
jood ja teemant) Elektri-ja soojusjuhtivus Juhivad hästi elektrit ja soojust Elektrit ei juhi, on halvad soojusjuhid (erand on grafiit) Sepistatavus Võrdlemisi plasilised ja hästi Haprad, purunevad kergesti, ei sepistatavad ole sepistatavad 6. Erinevate metallide (hapniku, hapete ja veega reageerimine+ reaktsioonid) Hapnikuga- AKTIIVSED METALLID- reageerivad (IA ja II A alates Ca metallid) hapnikuga väga aktiivselt. Võivad süttida põlema. KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID või VÄHEAKTIIVSED METALLID- (Cu, Fe, Sn, AL, Zn) - küllaltki vastupidavad, nende pinnale tekib õhuke oksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerimist - kuumutamisel aktiivsus suureneb, aga põlema need metallid kunagi ei sütti VÄÄRISMETALLID- Kõige väiksema aktiivsusega
Raud reageerides hapetega on II! Metalli asukoht pingereas iseloomustab seda, kui kergesti tema aatomid oksüdeeruvad vesilahustes kulgevates reaktsioonides metalli hüdraatunud katioonideks. Ca - 2 e - -> Ca2+ metalli aatom hüdraatunud katioon Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul on tugevamad redutseerijad kui vesinik ja tõrjuvad hapete vesilahusest vesiniku välja. Metallide pingereas on metallid reastatud metalliliste omaduste nõrgenemise suunas. Metallide reageerimine veega AINULT kõige AKTIIVSEMAD metallid reageerivad aktiivselt veega. Tavatingimustes on metallid vee suhtes püsivad. Leelis ja leelismuldmetallid on väga tugevad redutseerijad. Tõrjuvad veest välja vesiniku. Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele.
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Suspensioon peentest
Veekonfliktid Ladina- Ameerikas Hanna Vahter 12B klass Veekonfliktid Ecuadoris Põhjustatud puhta vee pärast Kellel on õigus vee üle? Kes seda kontrollida võiks? Kuidas veega seotud majandust edasi arendada? Kes sellest kõigest kasu saab? Veekonfliktid Ecuadoris Konflikti poolteks võib laiahaardeliselt võtta valitsus ning suurärimehed vs. Ecuadori põliselanikud Põliselanikud võtlevad seaduseelnõu vastu, mis lubaks vee erastamist Vesi müüakse jõukatele äridele ning vaesed peavad seda endale ostma Suur osa veest saastatakse tänu kaevandustele Pichincha provints
Difraktsioon ja interferents on iseloomustavad mõlemad lainete liikumist, kuid teevad seda erinevalt. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks aga nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). Kõige lihtsam on mõlema nähtuse puhul näiteid tuua seonduvalt veega. Kui difraktsiooni puhul jõuavad veelained vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda, siis interferentsi võib vaadelda näiteks visatates tiiki samaaegselt kaks kivi: kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks. Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon
Territoriaalveed, 3-12 meremiili. Igasugune majandustegevus on rannikuriigi loal. Majandusveed e majandusvöönd. Kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal. Avaookean ei kuulu kellelegi, laevasõit on vaba ja kalapüük toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Suurimad kalapüüdjad lk. 100. Millised riigid on suured kalapüüdjad ja samas ka suured kalatoodete eksportijad? Norra, Hiina, Taani, Kanada, Indoneesia. VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID KALANDUS Rannikupüük. Minnakse hommikul merele, õhtul tagasi, kala müüakse kohapeal maha. Püütakse vähesel mahul. Kagu- ja Ida-Aasias oluline. Avamerepüük, suuremad kalalaevad, esmane töötlemine ja külmutamine, läheb kalatööstustele või poodi. Ookeanipüük, väga suured kulutused, ollakse kaua merel ja sellega tegelevad vähesed nt. USA, Jaapan jt. Sellega saab väga palju kalu. Need püüdjad tegelevad ka kalakasvatusega.
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae)
1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades.
Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga
(sest vee puhastamine on kallis ja aeganõudev töö. Maakerast ligikaudu 70% katab vesi, kuid sellest ainult 3% on mage vesi ning sellestki enamus on igijää) 4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja tahkena- jää) 7. Tänasel päeval sureb veega seotud haigustesse iga sekund 21 last, kõigest mõni aasta tagasi oli see arv 15 last sekundis. Üks põhjus on kõhulahtisus, see on alla viie aastaste laste surmade põhuseks teine haigus maailmas. Miks tekitab see haigus nii palju kahju. (Sest selle haigusega ei taha keha omastada toitu ja vedelikku ning ilma meditsiinilise ravita (paljutes maailma piirkondades see puudub) surevad lapsed dehüdratsiooni) 8. Mida tehakse tänapäeval, et aidata inimesi aafrikas
4. Miks käed ei tohi enne käte antiseptikat olla määrdunud eritistega, mingi nähtava mustusega, verega vms ainega? Muidu ei ole käte antiseptika efektiivne. 5. Kirjelda kirurgilist käte antiseptikat. Kuna tuleb teha? Kirurgiline käte antiseptika teostatakse alkoholipõhise antiseptikumiga enne kirurgilisi protseduure/operatsioone. Kirurgiline käte antiseptika. 1. Kui käed on nähtavalt määrdunud, pese käed pesuaine ja veega enne kirurgilist käte antiseptikat. 2. Puhasta küünealused voolava vee all vastava puhastajaga (loe ettevalmistust). 3. Loputa käed nii, et vesi voolaks sõrmede poolt küünarnuki poole, et vältida sõrmede rekontaminatsiooni. 4. Antiseptikumi kuivadele kätele kandes järgi tootja nõudeid ekspositsiooniaja kohta. Sõltuvalt käte suurusest kulub korraga umbes 15 ml antiseptikumi,. 5. Võta vasaku käe peopessa umbes 5 ml antiseptikumi, kasutades doseerimiseks parema käe küünarnukki. 6
3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Katse käik: 1. Uuritava lahuse ettevalmistamine : prooviks, milles hakatakse glükoosisisaldust määrama, on sidrunimahl. Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. 2. Glükoosilahuse valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks: Glükoosilahused valmistan glükoosi standardlahuse lahjendamise teel proovide järjestikkusel lahjendamisel saades lahused kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendused tehakse samm-sammulisel lahjendamisel. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindla kontsentratsiooniga (0,25mg/ml), saadud lahjendatakse kaks korda ning teist lahust veel omakorda kaks korda
Töö käik • Soolhappe lahuse lahjendamine Tegin soolhappelahuse 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin (pipetiga, mida olin eelnevalt lahusega kokku teinud, et lahuse konsentratsioon säiliks) 100 mL mõõtkolbi 20mL lahust, lisasin destilleeritud vett, kuni mõõtejooneni (ehk kuni mõõtekolbis oli 100mL täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 𝑚𝑜𝑙 Võtsin kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (0,1004 𝑑𝑚3 ) ja valasin selle büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil koonilisse kolbi 10 mL HCl hapet ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiini. Tilgutasin büretist kolbi NaOH lahust, kuni lahuse värvus muutus värvusetust roosaks
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad
Oksiidid Liigitus keemiliste omaduste järgi: 1. ALUSELISED OKSIIDID: a) REAGEERIMINE VEEGA - tugevalt aluselised on leelis- ja leelismuldmetallide (IA ja IIA rühm) oksiidid. Reageerivad väga aktiivselt veega ning saadusena tekib leelis (tugevalt aluseline hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt aluselise oksiidide korral vajalik kuumutamine. BaO + 2HCl →BaCl2 + H2O 2. HAPPELISED OKSIIDID a) REAGEERIMINE VEEGA - enamik reageerib veega, moodustades vastava happe. SO2, NO2, CO2, P4O10, SO3
OKSIIDID (R 68-75) Tööleht 1. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega II. 2. Oksiidide liigitamine: 3. ALUSELISED OKSIIDID e tavaliselt metallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. · Aluselised oksiidid jagunevad: 1. tugevalt aluselised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib alus 2. nõrgalt aluselised oksiidid, mis ei reageeri veega 4. HAPPELISED OKSIIDID e tavaliselt mittemetallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega · Happelised oksiidid jagunevad: 1. Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape 2. Happelised oksiidid, mis ei reageeri veega, aga millele vastab mingi hape 5. AMFOTEERSED OKSIIDID on väheaktiivsed oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete
On olemas nii üldpuhastuse jaoks mõeldud ained kui ka näiteks pigi eemalduseks. EELISED • VAN DER STUFF – pigileotus • Odav omahind · võtava lahti ka kõige tugevama mustuse, pigi, asfaldi jne · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, kui ka muid töökoja pindasid • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks • Odav omahind, kuna toode on tugevalt kontsentreeritud ning segatakse veega · Leelised ja pindaktiivsed ained võtavad lahti ka kõige tugevama mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad ka tõrva ja rasva · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, • POWER BRITE - kontsentreeritud leotusaine erinevate pindade puhastamiseks • Odav omahind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse veega · Alkaloidid ning pindaktiivsed ained võtavad lahti ka tugeva mustuse
Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O Happelised oksiidid Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Enamik mittemetalliliste elementide oksiidid on happeliste omadustega. Rehgeerimine alustega Happeliste oksiidide reageerimisel alustega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O Reageerimine aluseliste oksiididega
hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu vaeses keskkonnas · Gaas · Lõhnatu · Veega ei reageeri · Väga mürgine · Õhuga sama tihe Süsinikdioksiid CO2 · Värvitu · Tulekustutustööd · Gaas · Nõrk hapukas lõhn
temperatuuripiirang (30°C) Masinpesu keelatud Infosildilt tasub otsida keemilise puhastuse tähiseid Keemiline puhastus Professionaalne lubatud kuivpuhastus ja professionaalne märgpuhastus, v.a pesupesemine pesumajas. Keemiline puhastus keelatud Masinpesu külma veega Maksimaalne temperatuur 30°C Masinpesu sooja veega Maksimaalne temperatuur 40°C Masinpesu kuuma Maksimaalne temperatuur veega 50°C Masinpesu kuuma Maksimaalne temperatuur veega 60°C Masinpesu kuuma Maksimaalne temperatuur veega 70°C Masinpesu kuuma Maksimaalne temperatuur veega 95°C Valgendamine/ · Oksüdeerijaga, sh
Põhjavesi Mis on põhjavesi? · Põhjavesi on kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel järjest sügavamale. 1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus.
Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded: anna ainele süstemaatiline nimetus REEGLID: 1) leia aines tüviühend (nimetuses kõige lõppu); 2) nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht
3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist. 8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. 9.Happe tugevus sõltub sellest, kui palju on happe lahuses vesinikioone. Tugevas happe lahuses on kõik molekulid jagunenud ioonideks. 10.Enamik metalle reageerib hapetega, kuid on ka selliseid mis ei reageeri. 12. hape+metall= sool+vesinik 2Zn+4HCl= 2ZnCl2 +2H2 6Na+2H3 PO4=2Na3PO4 +3H2 Mg+H2 SO4 = MgSO4+H2 13. Happeline oksiid+vesi=hapnikhape CO2+ H2 O= H2 CO3 SO3+ H2O= H2 SO4 P4O10+ 6H2O= 4H3PO4 14
Lahustab ja eemaldab efektiivselt rasva ning mustust, jätab endast oivalise sidrunilõhna. Loodussõbralik puhastusaine. Kasutusalad: seinad, põrandad, kapid, uksed - üldpuhastusaine. Doseerimine: 20 ml (üks korgitäis) 10 l vee kohta. Koostis: rasvalkoholietoksilaat, isopropüülalkohol, oktüliminiitpropinaat, larüülsulfaat, naatrium, dimetüüladipaat, dimetüülglutaraat, dimetüülsukinaat, lõhnaine. Ohutusnõuded: Hoida laste eest. Silma sattudes loputa rohke veega 2. EMANCO ALLREN puhastusaine Universaalne puhastusaine raskelt puhastavate jälgede mahapesemiseks, samuti mittepoorsetelt pindadelt värskete grafitijoonistuste eemaldamiseks. Sobib kivi, klaasi, metalli, plastiku puhastamiseks. Enne värvitud pinna puhastamist veendu varjatud kohas vahendi sobivuses. Kui kasutad puhast konsentraati loputa seejärel rohke veega. Puhastamisel kasuta kindaid. Doseering: Konsentraati lahustada vees vastavalt mustuse astmele. Alusta mõne protsendiga (5-10%).
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas
lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4
Klaas- ja portselannõude loputusvahend Kasutamiseks nii kodustes, kui tööstuslikes nõudepesumasinates klaasnõude pesul. Annab klaasnõudele kirka läike. Väldib veeplekkide tekkimist klaaspindadele. Mofix KDS Desinfitseeriv nõudepesuvahend käsitsipesuks Hea rasvu ja valke lagundava toimega nõudepesuvahend käsitsipesuks. Kasutuskontsentratsioon: 50-100ml/10 liitrit vee kohta. Pesta nõud pesulahuses puhtaks ja asetada restile nõrguma 5 minutiks, seejärel loputada puhta veega. Toimespekter: bakteritsiidne, fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv, Hepatit B, HIV. Mofix M Nõudepesuvahend masinpesuks Nõudepesuvahend kasutamiseks tööstuslikes ja kodustes automaatpesumasinates. Doseerimine vastavalt kasutatava automaatpesumasina juhendile. Puhastab efektiivselt, annab nõudele hea läike. Pehme vee korral ei ole vajalik kasutada loputusvahendit. Koostis: tensiidid, EDTA, gumensulfonaat.
Tuntud ka kui CCl4 Süsiniktetrakloriid, Värvitu, omapärane lõhn, lenduv, Mürgine, Kuivpuhastusvahendina Saadakse Tetraklorometaan tetrakloorsüsinik tavatingimustel vedel, ei juhi narkootiline toime plekkide triklorometaani elektrit,vees mittelahustuv, veega eelmaldamiseks, rasvade reageerimisel võrreldes madalam ja vaikude klooriga; sulamistemperatuur, kõrgem lahustamiseks, looduses ei esine
Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed).
Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati. vesilahustes vesinikioonideks ja happe- oksiididega, tekib sool ja vesi: Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks. CO2+Ca(OH)2 CaCO3+ 2H2O olev metall. oksiidid. 2) Reageerivad metallidega sool ja vesinik. 2) Reageerivad hapetega sool ja 2) Reageerivad hapetega uus sool ja uus hape. Peab tekkima c) happeliste oksiididega happelisele oksiidile 3) Reageerivad aluseliste oksiididega sool vesi
a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
