2. keskmised H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb (H2) Bi Cu Ag Hg Pt Au -de v ä h e n e b loovutamise kergus Iooni poolt t u g e v n e b liitmine Keemilised omadused õhu O2 Kiiresti ja kergesti Tavalisel temperatuuril Bi Cu Hg LIHTAINED (säilta õlis) kuumuta N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma metallid dega 2
O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S O2 O2 SO2 Aluselised oksiidid Happelised oksiidid
O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S O2 O2 SO2 Aluselised oksiidid Happelised oksiidid
aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom. Suure raadiuse tõttu, seovad nad elektrone nõrgalt ja metallid loovutavad elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid Rühmas, ülevalt-alla aatomraadiused kasvavad ja seega on K aktiivsem metall, kui Na või Li Samuti on KOH tugevam alus, kui LiOH. B rühmades selline seaduspära paraku ei kehti, ei saa ju väita, et kuld on aktiivsem metall, kui hõbe või vask. B rühmade elementide tuumalaengud on väga erinevad, aatom- raadiused, aga suhteliselt lähedased. Füüsikast on teada, et laetud osakeste vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Z r pikomeetrites
CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 di 3 tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 tetra 5 penta SO3 vääveltrioksiid 6 heksa 7 hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 okta 9 nona
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4
H Hd+ + d elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) d nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S O2 O2 SO2 Aluselised oksiidid Happelised oksiidid
Kõik kommentaarid