antud lõputult aega. Aeg lõpeb meie surmaga, kuid kaotab pärast seda oma tähtsuse. Väga oluline on ka elukaaslane ning perekond. Lapsed ja abikaasa annavad elule mõtte ja aitavad üle elada ka raskeid aegu. Ideaalsed partnerid täiendavad teineteist ja muudavad üksteise elu täiuslikus. Kuid mida teha elukaaslase puudumisel? Tarvis on vaid silmad lahti ringi käia ja märgata inimesi enda ümber. Võib-olla on selleks "õigeks" meie naaber või ammune tuttav. Ehk isegi juhuslik vastutulija. Armastus on kõikjal ja muudab elu elamisväärseks. Sugugi vähem tähtis pole ka mõttetu püüd täiuslikkuse poole. Inimesed seavad endale saavutamatuid sihte ja nendeni jõudmise luhtudes langevad masendusse. Eeskujudeks võetakse idealiseeritud meediakangelased ja kui püüd neile sarnaneda ei õnnestu, peetakse end alaväärtuslikuks. Mõttetargad on kord öelnud: "Ära püüa olla suur mees, ole lihtsalt mees
ta mõrvata kavatseb. Saades teada kui kõrgest soost nad on, mõtleb kuningas ümber ja halastab neile. Selles novellis saab aru, et kui sul oli positsioon või nimi ühiskonnas, siis oli sul palju kergem hakkama saada. Kuues novell rääkis kahest väga andekast mehest. Üks oli suurepärane maalikunstnik ja teine tark seadustetundja. Õnnetuseks olid nad oma välimuselt väga inetud. Koos teel olles ütles üks järsku naerdes teisele, et mõni võõras vastutulija ei oskaks arvatagi, et ta suurepärane maalikunstnik on. Teine vastas talle, et teda nähes ei arvaks keegi, et ta lugedagi oskab. See lugu näitab, et inimest ei tohiks hinnata tema välimuse järgi, sest koleda koore all võib peidus olla andekas inimene. Üks seitsmenda päeva novell räägib naisest, kes petab oma meest. Mees tuleb, aga üks päev varem koju ja naine on sunnitud oma armukese vaati peitma. Mehele räägib ta, et tahab
· Peanoogutus · Kätlemine · Põsesuudlused · Reveranss · Põlvitamine Tervitamine ja peakatted · Kummardusega tervitades on härrasmeestel kombeks kergitada peakatet. · Kergitatakse kaabut või nokkmütsi. · Kaabul võetakse kinni pealt ja nokkmütsil nokast. · Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (leinarongist möödudes), siis hoitakse seda nii, et peakatte põhi jääb enda poole. · Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega, ja vastupidi. · Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega. · Peast ei võeta niisuguseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna (barett, spordimüts jne), v a matustel. · Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku, ega muud vormimütsi. · Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära.
labakindad või sokid, vöö, tubakakott. Praeguse kella, raadio ja TV ajastul on uue aasta algus minuti pealt teada. Meeleavaldus uue aasta vastuvõtmise puhul on näiteks ilutulestikud linnades. Komme koguneda väljakukuuskede juurde on aina populaarsemaks saanud nii linnades kui ka asulates. Paljude kodude traditsioone iseloomustab kogu pere koondumine raadio ja televiisori lähedale, ärkvelolek, vastastikku soovitakse head uut aastat. Nänini peetakse soovitavaks, et esimene vastutulija, külaline või õnnesoovija uuel aastal oleks meesterahvas. Kingituste tegemine uueks aastaks on eestlastel juhuslik. Kasutatud allikad: ,,Rahvakalendri tähtpäevi" Hiiemäe, M. ,,Pühad ja kombed" Õunapuu, P. ,,Eesti rahvuskalender" Hiiemäe, M. 3
sündmus, sündmus "saadakse üks tulemustest 1, 2, 3, 4, 5 või 6" on aga kindel sündmus. Sündmus "saadakse 4 silma" on juhuslik sündmus. vastandsündmus sündmuse A vastandsündmus A (loe: A kaetud) on selline sündmus, mis seisneb sündmuse A mittetoimumises Näit. 1) A kahe täringu viskamisel saadakse summaks 12 A - kahe täringu viskamisel on summaks 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 või 11 2) A kolmest vastutulijast on vähemalt üks naine A - kolme vastutulija hulgas naisi pole 3) A kaardipakist tõmmatakse kolm kaarti, saadakse kolm ärtu mastist kaarti A - kolme kaardi hulgas, mis kaardipakist tõmmatakse, on ka "mitteärtusid" (risti, pada või ruutu mastist) 4) Kui sündmuse kirjelduses esineb sõnapaar "vähemalt üks", siis vastandsündmuse kirjelduses on vaja kasutada sõnu "mitte ükski". sõltumatud sündmused kui katset korratakse mitu korda, siis ühe sündmuse
10. Veeviha – veest saadud haigused(surnutega seotud veeviha) 11. Järvede rändamine 28. Millist tuld ei saanud kustutada veega? Põhjenda, mida siis tehti? Äiksetuld? Prooviti mulla või musta kanaga? 29. Tõlgenda endelist situatsiooni! Matuseteekond talust surnuaeda on 6km pikk. Viiendal kilomeetril tuleb surnurongkäigule vastu rase keskealine abielunaine (tanu ja põllega). Kui naine tuli vastu, siis tuli talle tort kinkida. Esimene vastutulija, tema puhul vaadati sugu, vanust ja kui kaugelt ta vastu tuleb, nii ennustati järgmist surijat? 30. Jahiga seotud uskumused 1) Ei tohtinud naist kohata(naine→koju) 2) Moonakoti pidi mees pakkima 3) Esimene lask püssist 4) Ei nimetata loomi õige nimega 5) Metsarahva eksitamine – jahilugude rääkimine, - sekslood (ropud lood, et metsarahvas end kuulama unustaks) 6) Loom tuleb tappa/võimalus põgeneda
kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla. · Tüdruk kellele jäi Andreuccio kukkur kohe silma ja kes nägi, et vanaeit tunneb teda, hakkas kohe salakavalat plaani hauduma ning küsis ettevaatlikult eidelt mis ta siin teeb, kes ta on jne.
visata. Mõnel pool soovitatakse aga kõik majapraod pihlakapuust pulkadega kinni taguda (pihlakas on vanarahva püha puu). Samas ei pruugi luupainaja siis enam majast välja pääseda. Kasulik olevat välja uurida, kes on see kuri inimene, kes sul luupainajaks käib. Kui tema nime hüüda, jätvat tont ohvri rahule. Veel aitavat magades käte-jalgade ristihoidmine. Helme kandis soovitatakse pärast painaja külaskäiku maanteele kõndima minna esimene vastutulija olevatki luupainajaks käija. Temalt tuleb küsida: "Miks sa öösel mu seljas käisid?" 4 Mis on luupainaja rändamise siht? Ei miski muu kui vaevamine, piinamine. Luupainaja tahab vaid kellelegi kurja teha. Tavaliselt ilmub luupainaja öösel , juhtub aga ka kordi, et luupainaja päeva ajal inimese peale tuleb. Luupainaja hakkab inimest alles siis vaevama ja piinama, kui
Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992). Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise, uskudes, et see hoiab ära vägivalla, mida me kardame. Tegelikult võime sellega aga saavutada vastupidise reaktsiooni. Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg vaid karistus. Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada
eest endale kaaslasi ostma.“ Karistamisele selline laps ei allu, pigem peab ta karistusega kaasnevat tähelepanu väärtuslikuks tasuks. Parimaks karistuseks on tähelepanuäratamiskatsete ignoreerimine. Need lapsed vajavad hoopis positiivseid kordaminekuelamusi. Nartsissistlik laps käitub agressiivselt siis, kui keegi kahtleb tema julguses. Tema vägivallategude ohvrid on täiesti süütud inimened, kasvõi esimene vastutulija. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 9 – 10). Haiglast eneseimetlejat peetakse seltsivaks, sest ta kuulub kindlapiirilisse noortekampa. Tema kollektiivsustunne ning inimsuhted on siiski petlikud. Kampa hoiab koos pigem sõltuvustunne ja kättemaksukartus. Tal ei ole kujunenud püsivat realistlikku arusaama endast. „Ta loob endast pilti selle põhjal, kuidas lähikondlased tema käitumisele reageerivad.“ Suhtleb inimestega kasu saamise eesmärgil
..kui vastupäevA SIIs sureb 13) kui sool kui pihus niiskub siis on surmaenne 14) kui talla-all hõõrutud pekki koer sööb siiis surm 15) tahab teist aset (enamasti kõvemat) 16) haigevoodi valvajate ära ajamine Surnu majas: 1) 2 ->3 2) kas on pehme (kui surnu on pehme ja surnukangestust ei ole) siis tuleb varsti uus surm. 3) Surnut majast välja viies keegi lävel komistab/ komistab lihtsalt 4) kukk kirstule 5) vastutulija vaatamine 6) ootamatud peatused ( ei tohi teha peatusi välja arvatud koore sisse risti tegemine) 7) midagi unustatakse koju 8) matusega seotud asju ei panda kohe ära 9) midagi unustatakse surnuaeda 10) ese kukub hauda 11) haud kokkuvajund 12) viimane lahkuja Unenäo ended: 1) hüütakse unes 2) puu murdumine/palgi kandmine *** üks tigedamaid 3) surnud kutsuvad kaasa 4) surnutega söömine 5) küntud põld (väljendab lõpetatust)
Kinda ära võtmine näitab aga sügavat austust ja lugupidamist teise inimese vastu. Tervitamine ja peakatted Naine ei võta tervitamisel kunagi peakatet ära. Mees ei võta tervitamisel peast selliseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna (nt barett, läkiläki, spordimüts vms). Sellisel juhul tervitatakse vaid kerge kummardusega. Kungai ei kergitata ka sõjaväelase vormimütsi. Tervitamisel võetakse kaabul pealt ja nokamütsil nokast kinni ning viiakse umbes õla kõrgusele. Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse kaabut parema käega, paremalt möödumisel tehakse seda vasaku käega. Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitab mees peakatet vasaku käega, et oma kaaslast mitte häirida. Raske kandami puhul tervitatakse vaba käega, kui mõlemad käed on kinni, siis tehakse väike kummardus. Leinarongist möödumisel võib mees oma pea paljastada puusärgi ja leinajate kohale jõudes.
enam millestki, tulgu neile või kari ninasarvikuid vastu. Nad kõik on siin ühesugused, ja kes arvab, et nad teevad nalja, see eksib rängalt. Kõik on palehigis tööl, küll mitte issanda viinamäel, vaid oma kõhunurina vaigistamiseks. Kasesalust ja järverannast, kus paistav ilus isamaa päike, ei mõtle nad isegi puhketunnil, sest ka siis on nende meeled-mõtted igapäevaste asjade juures kinni. Nii on siin ikka elatud, tunne olgu peidetud nagu kuld, see pole iga vastutulija lörtsida. Kõige tähtsam on meeleolu, millega sõidetakse otsustama talu edaspidist saatust. Paberiasju ajavad juba teised mehed ja ega see nii huvitav toiming olegi, et seda nii pikalt-laialt kirjeldada. Aukartust tunnevad Aiaste mehed nende paberite ees omajagu, kui nad lõpuks alla kirjutavad nurgeliselt, kuid seda suurema püüdlikkusega. Hea peremees ei loobi midagi mõtlemata põõsasse, see rohkem linnakergatsite mood. Inimväärikus.
mille tagajärjeks on tavaliselt agressiivne käitumine. Nartsissistlikku inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Siis peab ta näitama. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste imetluse õhutusel paneb ta niiviisi toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelk objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene. Tähtis on see, et teo imetlejaid oleks piisavalt. Vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema Haiglast eneseimetlejat peavad ümbritsema inimesed, sest ta vajab teiste imetlust. Ta võib kuuluda väga kindlapiirilisse noortekampa, kus valitsevad omad käitumisreeglid. Seepärast võib ta jätta mulje, et ta on seltsiv ja mõnel puhul väga solidaarne teistega. Tema kollektiivsustunne pole
kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist. Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et tekitada suurt kära. Surnu viidi välja vastutuult. Kui pärituul, siis lõhuti aeda. Surnuga ei olnud soovitav sõita üle põllu. Kunagi ei mindud surnuaeda otse. Surnuga surnuaeda minnes peatusi teha ei tohtinud v.a. 2 rituaalset peatust a) esimene vastutulija b) murtakse noorel puul latv ära. Risti tegemise puud on mänd, lepp ja kask. Surnu muutub raskeks: kodu lähedal; kalmistul; kirikukellade helisedes. Raskeks minemise põhjused: paha surnu (inimesed, kes surevad nägemata, metsas, tapavad end); surnu see on „kurat“; „kuradid“ vankril, hobusel, inimstel – on surnunägija, kes näevad neid kuradeid). Vaime näeb vaadates jalgade vahelt, hobuse looga alt, läbi nõelasilma. Surnul keerati punane lõng ümber varba ja
Vajadusel saavad nii Kukk, Vilgats kui nende kõige kauem Rimis töötanud kuulmispuudega kolleeg Anne Kauniste omale käepärast suhtlusviisi kasutades hakkama klientidegagi, kui nood nende poole mõne küsimusega pöörduvad. Ja kui ei saa, võivad nad alati mõne kolleegi appi viibata. Inimene on inimene Muidugi ei ole Rimi saalitöötaja koht naiste unistuste tipp. Ent kui kõik hakkaksid selleks, kelleks nad lapsepõlves saada ihkasid, oleks iga kolmas tänaval vastutulija kas kosmonaut või juuksur. Vilgats näiteks unistas väikse tüdrukuna eesti keele õpetaja elukutsest. Kukk jällegi nägi end tulevikus, pintsel käes, molberti taga seismas. Ometi on mõlemad siirad, kui nad Kõlvartile pöialt viibutades kinnitavad, et kõik on väga hästi. Varem õmblejana töötanud naised kinnitavad, et nende praeguses ametis on parim see, et saab tublisti liikuda. "Nii hoiab head rühti ja figuuri," ütles Kukk välja nüansi, mis oluline enamikule naistest
kohtunik, proua professor on ise oma eriala/ameti esindajad) Erand: diplomaatiline suhtlemine (proua suursaadik, proua konsul) Tutvumisvisiidid diplomaatias asukohariiki hiljem saabunud diplomaat külastab varem saabunud diplomaati Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut või nokkmütsi Võetakse kinni kaabu pealt ja nokkmütsi nokast Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (nt leinarongi möödumisel), siis hoitakse seda põhjaga enda poole Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega ja vastupidi Kui tervitaja paremal käel kõnnib naisterahvas või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega Peast ei võeta nt. baretti, läkiläkit, spordimütsi vms, v.a. erandjuhtudel (matused) Sõjaväelase, politseiniku ega muud vormimütsi peast ei võeta Naised ei võta tervitamise ajal peakatet peast NB! Tervitusele tuleb alati vastata Tervitada ei tohi lärmakalt ega teisi inimesi häirida
.. Selline hoolivus ja abivalmidus partneri suhtes veel enne kui peegeldus temast on teadvustunud annab tunnistust inimese kasvatusest ja tema kommunikatiivsest haritusest. Partnerite vastastikuse peegeldamise faas. Konventsionaalse suhtlemise tasandil "peegeldada partnerit" (tajuda partnerit) tähendab esiteks: tajuda partneri aktuaalset rolli; teiseks: tajuda isiklikku aktuaalset rolli nähtuna läbi partneri silmade. B seda tegigi: juhusliku vastutulija formaalse rolli taga, mida A püüdlikult esitas suutis ta näha partneri rolli lehviku osakesi, mis olid vaevumärgatavad ta märkas et tema naaber on küllaltki heasüdamlik ning suhtlemisaldis inimene. Järgnevalt adus B milline ta on ise oma aktuaalses rollis nähtuna läbi partneri silmade. B tugines A näoilmele, lugedes sealt välja, et A on valmis nägema temas midagi rohkemat kui juhuslikku vastutulijat ( see peen ja
Mozart tundis prantsuse oopereid ja libretosid hästi, juba lapsepõlvest mäletas ta Rameau muusikalisi tragöödiaid ning hoidis end hiljem kursis ka Glucki uuendustega. André Campra ,,Idoménée" keskendub isa ja poja suhetele ning ohverduse teemale. Trooja sõjast naasev Idomeneo satub tormi kätte ja pääsemiseks tõotab Neptunile, et ohverdab merejumala auks esimese vastutulija. Selleks osutub ta enda poeg Idamante. Järgnev hargnebki selle ümber, kuidas Idomeneo püüab lubadusest mööda hiilida, samal ajal poega olukorrast informeerimata. Situatsiooni muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et isa ja poeg armastavad ühtsama neidu Trooja kuningatütart Iliat. Poja ametlik mõrsja on aga Argose printsess Elektra. Campra ooper lõpeb katastroofiga: pärast seda, kui Neptun on Idomeneole andestanud tingimusel, et Kreeta troonile tõuseb ta poeg koos
antakse talle kahju leevendamiseks (Torp-Kõivupuu 2003: 75). Jaroslavskaja, Vladimirskaja, Kostromskaja, Novgorodskaja ja Penzenskaja kubermangus eksisteeris samuti "esimese armuanni tava". Matuserongi esimesele vastutulijale anti käterätikusse mähitud leiba. Kingitus oli vastutulijale tänuks, et ta palvetaks surnu hinge eest. Mõned inimesed selgitasid tava lootusega, et surnut võetakse teise ilma vastu just sama lahkelt nagu tema sugulased võtsid vastu vastutulija. Vastutulijal on samuti oma kasu selles rituaalis: pärast surma abistab just see hing teda esimesena uues ilmas ( 2000: 158). 3.2.2. Üldiselt leinatalitustest surnuaial Kirstu kaas avati ainult haua juures. Hauakaevajad pidid valvama hauda kuradi eest matuserongi saabumiseni. Kirst langetati hauda ning seejärel järgnes preestri osa: kirstu ristikujuline liiva puistamine ja palvete lugemine, mille tava ja kord sõltus sellest, kas tegemist oli luterlike või
Seetõttu tuleb kurust ja mitte lähemal kui 150 m kaugusel minna üle lähituled sisse lülitada enne tippu jõudmist. ^ lähituledele. Vastuliikujaga kohtumisel teevad algajad Sõiduiseärasusi talvel. Enamik mootorrattureid jätab sageli saatuslikke vigu. Hoidutakse varakult võimalikult oma masina talveks puhkama. Leidub aga üksikuid innu- parempoolse teepeenra lähedale ja hetkel, mil vastutulija kaid mehi, kes jätkavad sõitu. Põhjus võib olla selles, et esilaternad pimestama hakkavad, ei märgata takistusi tee- mootorrattur ei pääse muu sõidukiga tööle või ka spordi- serval. Õigem on algul sõita tee telgjoone ligidal ja võtta harrastuses. alles siis paremale, kui vastuliikuja on jõudnud küllalt Mootorratta käsutamiseks talvel on vaja kõigepealt lähedale
koju. Mehed hakkasid hobuste jälgi taga ajama. Need läksid esiotsa Viljandi poole ja pöördusid siis järsku pahemat kätt kõrvale, olid paiguti selgesti näha ja kadusid siis jälle nii täiesti, et kaua pidi järge otsima. Jäljed lõppesid viimaks suurel teel ara; teinepool ei olnud neid kusagil leida. Sepp saatis kõik seltsilised siit koju ja kõndis üksipäini edasi Puidu mõisa poole. Teed käies kuulas ta talupoegade hurtsikutes ja vastutulija- 1 82 telt hoolega, kas keegi eile meest ja naist ühe hobuse seljas ei olevat näinud. Vastuseks raputati igal pool imestades ja naerdes pead. «Nad on vist maanteel tükk maad tagasi ja siis metsast läbi koju sõitnud,» mõtles sepp. «Aga miks nad sel korraknii ettevaatlikud olid?» Ta oleks hea meelega kohe Puidu mõisa sisse ja noprsandi kallale tunginud, oleks see vähegi võimalik olnud. Aga Puidu mõis oli, nagu muudki mõisad sel kardetaval ajal, päris kindlus
et just täpselt nii oli kõik juhtunud. Siis võttis vähemalt tosin mehi pudelid taskust ja pakkus talle rüübata. Noh, viimaks ütles keegi, et Sherburn tuleks lintsida. Minuti pärast rääkisid seda kõik. Niisiis hakati pööraselt karjuma ja kõiki ettejuhtuvaid pesunööre kaasa viies minema, et teda puua. 22. PEATÜKK Mindi suure trobikonnaga mööda tänavat Sherburni maja poole, märatsedes, karjudes ja käratsedes nagu indiaanlased. Iga vastutulija pidi teed andma, kui ei tahtnud jalgu jääda ja puruks trambitud saada; kole oli seda näha. Lapsed pistsid inimestekarja eest ptehku, pujudes ja katsudes, et eest minema said. Kõik aknad tee ääres olid täis naistepäid, iga puu otsas oli neegri-g poiss; noorhärrasid ja preilnasid vahtis igast aiast. Niipea kui rahvakari lähenes, taganesid kõik ja kadusid kaugemale. Paljud naised ja tüdrukud nutsid ja vadistasid surmani hirmunult.
Tuuleklaasid, külgaknad ja tahavaatepeeglid peavad olema täiesti puhtad. Mõned nõuanded Sõitke öösel aeglasemalt kui päeval. Ärge vaadake vastutuleva auto tuledesse ja ärge silmitsege üldse kindlaid objekte, vaid suunake pilk kaugusse (jälgige üldplaani). Võtke kaugtuled õigel ajal maha. Ärge sõitke kurvi põlevate kaugtuledega. Ärge andke vilgutamisega märku vastutulevale autojuhile, et ta kaugtuled maha võtaks. Vastutulija pimestamiseks piisab ka lühikesest kaugtulede pulsist. 4) Teel esinevad takistused Esemed Kui sõiduteel paistab suur ja seisev ese ning te ei jõua enam autot peatada, mõelge, milliseid ohte see võib kaasa tuua (esemed võivad tagantjärele osutuda suuremaks, kui esialgu näib). Ärge pöörake vasakule vastassuunavööndisse! Pidurdage ja proovige mööduda esemest paremalt poolt.
annaabi.ee 
