Kordamisküsimused - elektromagnetlained 1. Mida nimetatakse võnkumisteks mehhaanikas? 2. Mida nimetatakse võnkumisteks elektrodünaamikas? 3. Mida iseloomustavad/mis on järgmised võnkumiste ja lainetega seotud suurused: a) hälve; b) amplituud; c) võnkeperiood; d) võnkesagedus; e) lainepikkus f) laine levimiskiirus 4. Milline tingimus peab olema täidetud, et öelda võnkumised toimuvad samas faasis? 5. Milline tingimus peab olema täidetud, et öelda võnkumised toimuvad vastandfaasis? 6. Mida nimetatakse laineks mehaanikas? 7. Millised tingimused peavad olema täidetud mehaaniliste lainete tekkimiseks? 8. Milliseid laineid nimetatakse pikilaineteks? 9. Milliseid laineid nimetatakse ristlaineteks? 10. Mis on lainefront? 11. Kuidas liigitatakse laineid lainefrondi kuju põhjal? 12. Mis on seisulaine? 13. Kirjelda laine levimist homogeenses keskkonnas? 14. Milles seisneb lainete interferentsinähtus? 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et interferents tekkida saaks
Valguse difraktsioon- nähtust, kus roheline ja sinine; erineva lained painduvad tõkete taha, nim. lainepikkusega Difraktsiooniks; samas faasis olevad valguslained põhjustavad lained tugevdavad liitmisel teineteist; Valgus kui lainetus erinevaid värvusaistinguid; vastandfaasis olevad lained inimesed tajuvad värvusi nõrgendavad või kustutavad liitmisel erinevalt. üksteist. Infravalgus- kiirgavad kõik Valguslaine on soojad või kuumad kehad;
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse ...
valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad liitumisel üksteist.kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.kahe laine liitumist,mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist, nimetatakse interferentsiks. lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkkuste erinevusest või erineva
külgpeeglite suunatuled on kiirestisüttivad valgusdioodidega (LED Light Emitting Diode) tuled see võimaldab ka teistel juhtidel Legendi paremini näha. 8. Aktiivne ja passiivne mürakaitse Täiusliku rahuliku sõidukeskkonna saavutamiseks on Legendi juures kasutatud koos nii aktiivset kui ka passiivset mürakaitset. 9. Aktiivne mürasummutus (ANC Active Noise Control) Aktiivseks mürakaitseks on salongis kasutusel aktiivne müra-summutussüsteem (ANC), mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab. 10. Passiivne mürakaitse Enamikul luksusautodel kasutatakse rasket heliisolatsiooni, kuid auto kaalu
magnetväljast 3. Silm on tundlik elektrivälja suhtes. 4. Valguse difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. 5. valguse difraktsioon tekib, kui pilu või takistuse mõõtmed on väiksemad või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis difraktsioon on tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. 10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt? Sest kiirgus kestab teatava aja , mille vältel aatomist väljub valguslaine e. lainejada. 11. Valguse dualistlik iseloom ? Tal on nii laine kui ka osakese omadused. 12. Millest sõltub valguse värvus? Lainepikkusest 13
et difraktsioon saaks tekkida. Veel kasutatakse difraktsiooni röntgenkiirguse korral ning ka pinnauuringutes erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Interferetsi abil on aga materjalidele võimalik sadestada õhukene kile, mis võimendab või vähendab peegeldusi. Selleks kaetakse optilise klaasi pind õhukese kelmekihiga, mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasis. Peegeldust võimendades saab valmistada peegleid ning optilisi filtreid, mis osasid lainepikkusi lasevad läbi, aga teisi peegeldavad. Valge valguse värvilist interferentsipilti saab kasutada valmistamaks rahatähtede turvaelementide, mille värvus sõltub vaatlemisnurgast. Prilliklaasidele kantakse peegeldumisvastane pinnakate (AR kate), et prillide kasutamisel jõuaks silma sama hele valgus. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie igapäevases elus kohtame enda ümber mõlemat nähtust
Tähis: 6. Laine levimiskiirus v = s/t 5. Lainetega kaasnevad nähtused •Peegeldumine – on laine tagasipöördumine keskondade lahutuspinnalt. * Peegeldumisnurk on võrdne landemisnurgaga. •Murdumine – on levimissuuna muutus teise keskkonda üleminekul. * Murdumist põhjustab levimiskiiruste erinevus. •Interferents – nähtus, kus kahe või enama liitumisel tekib uus lainemuster. *Samas faasis liituvad lained võimenduvad. *Vastandfaasis liituvad lained nõrgenevad. •Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
Legendi taga-, piduri-, tagurdamistuled ja külgpeeglite suunatuled on kiirestisüttivad valgusdioodidega tuled see võimaldab ka teistel juhtidel Legendi paremini näha. AKTIIVNE JA PASSIIVNE MÜRAKAITSE Täiusliku rahuliku sõidukeskkonna saavutamiseks on Legendi juures kasutatud koos nii aktiivset kui ka passiivset mürakaitset. AKTIIVNE MÜRASUMMUTUS Aktiivseks mürakaitseks on Legendi salongis kasutusel aktiivne müra- summutussüsteem, mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab. PASSIIVNE MÜRAKAITSE Enamikul luksusautodel kasutatakse rasket heliisolatsiooni, kuid auto kaalu
Difraktsiooniribad jäävad nähtamatuks suurtest avadest tuleva valguse korral. Kui avade mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja me võime rääkida valguse sirgjoonelisest levimisest. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevnevad või nõrgenevad, nimetatakse interferentsiks. 1)Liituvad lained tugevndavad üksteist. 2)Liitlaine amplituud on võrdne liituvate lainete summaga. 3)Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Interfernetsi ja difraktsiooni rakendusi: 1.Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt.
faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. (Samas punktis kohtuvad ühe laine maksimum ja teise laine miinimum.) Interferentsi miinimumi tingimus:lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. =(2k+1)*/2 (enda konspektis on mul sulgudes 2k-1, kuid netis oli 2k+1, niiet ma ei tea kuidas õige on:D) Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Interferentsi
2)Polükromaatne valgus-sisaldab erinevaid lainepikkuseid, mida saab nt.prisma abil spektris lahutada. 3)koherentsed valguslained-lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda; sagedus on võrdne. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. Interferents kiledes: Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt, teine osa läheb kilesse sisse ja peegeldub kile alumiselt kihilt tagasi. Kuna tagasipeegelduvad valgused on koherentsed ning nad on sama valgusaatomi osad, mis jagati pooleks
·Piirsagedus kui vooluvõimendus=1 (ÜE lülitus) ·Sügis 2010 korpuse Praktilise elektroonika loeng ja ehituse iseärasused 27 Standardlülitused · Ühise emitteriga (tavaline lülitus) · Ühise baasiga · Ühise kollektoriga (emitterjärgur) Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 28 ÜE lülitus · pinge ja vooluvõimendus hea · väljund vastandfaasis sisendiga Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 29 ÜB-lülitus · rohkem kõrgsagedusskeemides · MS siis kui vaja eriti madalat sisendtakistust (helipea) · KS skeemides kuna sagedusriba ei sõltu eriti sagedusest ·voolupuhver (võimendus =1) · suur pingevõimendus · sisendtakistus madal ·Väljundtakistus suur Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 30 ÜK (emitterjärgur)
Hõõrdejõud- On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Tekib kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vastastikmõjul. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust ehk normaalrõhumisest. Huygensi printsiip- iga punkti, kuhu laine on jõudnud võib vaadelda uue elementaarlaine allikana. Inerts- kehade püüd säilitada oma liikumise kiirust. Inertsiaalne taustsüst.- taustsüst., kus kehtib N.1. Seadus. Interf. Min.-kui lained on vastandfaasis, siis on liitlaine amplituud minimaalne. Interferentsi max.- kui lained on liituvad samas faasis, on liitlaine amplituud maksimaalne. Ja suunatud vastupidiselt def. Suunale.Fe=k x Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirus. Jõud- vastastikmõju mõõt. Kaaluta olek- e kaalutu, kui keha langeb vabalt, siis a=g. Käiguvahe- sellega on määratud lainete liitumise tulemus. Keha kaal- seotud raskusjõuga, on võrdne jõuga, millega keha rõhub alusele või venitab
- sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis). Märkus: saab kasutada näiteks erinevate signaaliallika alalispinge nivoo sobitamiseks järgneva skeemiga, ntx. RS-232-lt üleminek TTL loogikale. Analoogskeemides kasutatakse ntx. kõrg-, ja ülikõrgsagedusvõimendites. Ühise emitteriga lülitus. Omadused: - keskmine sisendtakistus (0,2k..2k), - keskmine väljundtakistus (10k..100k), - vooluvõimendus mõnikümmend..mõnisada, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund vastandfaasis. Märkus: vahest kõige laiemalt kasutatav lülitus.Ei ole eriti koormatav aga võimendab hästi. Ühise kollektoriga lülitus ehk emitterjärgur. Omadused: - suur sisendtakistus (200k..1M), - väike väljundtakistus (50..500), - vooluvõimendus mõnikümmend..mõnisada, - pingevõimendus ligikaudu 1, - sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis). Märkus: hea kasutada sobitamiseks kui signaali allikas kardab koormust aga seda signaali (ntx
Tihedamas keskkonnas valguse levimine aeglustub. 4. Valgusel 2 omadust: levimisel käitub kui laine (sagedus väike) ; kiirgumisel ja neeldumisel käitub kui (valgus)osake. 5. Sagedus: E=hf (h-Plancki konstant, f-osakeste/footoni/valguslaine sagedus) Lainepikkus: E=h× c/ (c-valguse kiirus, lambda-laine pikkus). 6. Tekkimise tingimused: amplituudid liituvad-samas faasis olevad lained liitumisel tugevdavad üksteist; liituvad lained- vastandfaasis olevad lained liitudes nõrgendavad üksteist. 7. Lained liituvad, neil on ühesugune lainepikkus ja sagedus, nende faaside vahe peab olema muutumatu. 8. On kristallid, mis lasevad valgust läbi ainult ühes suunas. Kui kaks sellist kristalli omavahel risti oleksid, siis ei saaks sealt valgus enam läbi. 9. Intrferents - valgus käitub nagu laine (levimisel). Käiguvahe - teepikkuste erinevus/vahe.
Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t +1 ja t + 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise:
või = 2 / T Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Sõna "harmooniline" pärineb ise muusikast, mis oli vanasti üks füüsika osi. Muusikas tähendab harmoonia helide tonaalsuste sobivust - nagu selgub, on seegi kirjeldatav püsiva sagedusega võnkumiste abil. Faas ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus. Mõõdetakse kraadides (1° = (/180) rad) või radiaanides. Täisperiood on 360° ehk 2 radiaani. Kui kaks võnkumist on vastandfaasis, siis ühe faasinihe teise suhtes on pool perioodi (180° ehk radiaani). Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faas tähendab järku, olekut. See näitab, missuguses faasis ehk seisundis tsükkelprotsess parajasti on. Pendli kiikumises näiteks näitab faas, kas pendel on parasjagu maksimaalses hälbes, tasakaaluasendis või kusagil seal vahepeal, samuti iseloomustab faas, kus pool tasakaaluasendist pendel hetkel viibib.
Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. 14. Millised on tingimused, et liituvad valguslained tugevdaksid teineteist? Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. ©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile
Füüsikas tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel ja tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks Faas - Faas ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus. Mõõdetakse kraadides (1° = (/180) rad) või radiaanides. Täisperiood on 360° ehk 2 radiaani. Kui kaks võnkumist on vastandfaasis, siis ühe faasinihe teise suhtes on pool perioodi (180° ehk radiaani). Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faas tähendab järku, olekut. See näitab, missuguses faasis ehk seisundis tsükkelprotsess parajasti on. Pendli kiikumises näiteks näitab faas, kas pendel on parasjagu maksimaalses hälbes, tasakaaluasendis või kusagil seal vahepeal, samuti iseloomustab faas, kus pool tasakaaluasendist pendel hetkel viibib.
See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga
14. Millised on tingimused, et liituvad valguslained tugevdaksid teineteist? Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. ©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta)
14. Millised on tingimused, et liituvad valguslained tugevdaksid teineteist? Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. ©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta)
Valemist (7.22) on näha, et kiirus jääb kiirendusest faasis / 2 võrra maha. See tähendab, et kui hälve omab maksimaalväärtust, s.t. keha on tasakaaluasendist maksimaalsel kaugusel, võrdub kiirus nulliga. Kui nüüd hälve hakkab vähenema, s.t. keha liigub tasakaaluasendi poole, siis kiirus hakkab suurenema. Kiirus saavutab maksimaalse väärtuse siis, kui keha läbib tasakaaluasendit, s.t. ta hälve võrdub nulliga. Samas kiirendus on hälbe suhtes vastandfaasis. Kui meil on tegemist vedrupendliga, siis suurus k valemis (7.20) on selle pendli vedru jäikus. Arvestades ringsageduse valemit (7.16a), samuti ringsageduse ja perioodi seost 7 2 T0 = , 0 saame vedrupendli võnkeperioodiks dissipatiivsete jõudude puudumisel m T0 = 2 , (7.24)
t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Interferents Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. (SIINUSLAINETE LIITUMINE) Difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse lainete levimist tõkete ja avade taha. Difraktsioon on jälgitav niisuguste tõkete ja avade korral, mille mõõtmed ei ole väga palju suuremad vaadeldava laine pikkusest. Helilaine Helilaine on aines levivad mehaanilised võnkumised mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz 8. HÜDROMEHAANIKA ALUSED
Nii töötavad näiteks päikesepaneelid ja fotoaparaatide sensorid. ❏ Footon tabab metalli pinda ja tõrjub sellest elektroni ja annab sellele kineetilist energiat. ❏ Elektronide difraktsioon. Aatomimudeli üheks aluseks on dualismiprintsiip. Kõigil osakestel on lainelised omadused. Kehad ei saa olla mitmekesi täpselt samas kohas, lained saavad. Samas faasis kohtuvad lained liituvad ja vastandfaasis kohtuvad lained kustutavad üksteist ❏ Valgus võib esineda erinevates nähtustes kord lainena, kord footonina ❏ Elektronid näitavad lainelisi omadusi, moodustub interferentsiribasid ❏ Esimesed tõestatult dualistlikud osakesed olid footonid, mitte elektronid ❏ Heisenbergi määramatusseos - osakese kohta on võimalik täpselt teada ainult ühte asja korraga, kas asukohta või kiirust, aga mitte kunagi mõlemat korraga.
esimese fookusega F2. Teravustamisel võib objektiivi ja okulaari kaugus veidikene muutuda. Objektiiviga saadud kauge eseme kujutis asetseb praktiliselt objektiivi tagumises fokaaltasandis. Valguse laineomadused 1) Difraktsioon (paindumine, kõrvalekaldumine sirgjoonelisest liikumisest) 2) Interferents ( lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus) (Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel.) 3) Sõltumatu levimine 4) Peegeldumine 5) Murdumine 6) Dispersioon (murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest) 7) Hajumine (Taevas on sinine, sest õhuosakesed hajutavad sinist paremini) 8) Polarisatsioon (Võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud.) Difraktsioon Kõik nähtused, mis on vaadeldavad valguse levimisel järskude mittehomogeensustega keskkonnas ja mis on seotud kõrvalekaldumistega geomeetrilise optika seadustest
49. Mis tingimustel tekib pingeresonants? Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaaheldas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus on XL = XC Sellisel juhul ahela näivtakistus on Z = R2 + (XL - XC)2 = R = min ja vool jadaahelas I on maksimaalne ning faasis pingega, sest cos = 1. Et jadaahela kõikides elementides on samasugune vool, siis X = XL - XC = 0 puhul ka reaktiivpinge UR = 0, sest siis UL ja UC on vastandfaasis. 8 50. Mis tingimustel tekib vooluresonants? Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus: bL = bC Sellisel juhul kogu ahela näivjuhtivus ja vool ahela hargnemata osas on minimaalne. 51. Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit?
Mitteinverteeriva võimendi puhul antakse sisendsignaal USIS otse OV mitteinverteerivasse sisendisse, selle tulemusena on võimendi väljundpinge UV samas faasis sisendpingega. Tagasiside on antud skeemi puhul tekitatud takistite RN ja R1 abil skeemi väljundist OV inverteerivasse sisendisse. Tagasiside pinge antakse inverteerivasse sisendisse, mille toime on mitteinverteeriva sisendiga võrreldes vastandfaasiline. Seega on tagasiside pinge sisendpinge suhtes vastandfaasis ja meil on tegemist negatiivse tagasisidega. 4. MS-struktuur „Master-Slave“ – topelttriger – suurepärane konstruktiivne lahendus. Tavaliselt on universaalne JK-triger. 5. Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunnebära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. 6. Asünkroonne lahutav loendur Asünkroonne lahutav loendur on loendur, mis loendab vähenemise suunas ja mille
on see, et mõnes kohas toimub võnkumine suure amplituudiga, teisal jälle väiksema amplituudiga või puudub sootuks. Interferentsi korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Interferents jaotab lainete energia ruumis ringi. 47 Samas faasis liituvad lained võimenduvad Vastandfaasis liituvad lained nõrgenevad Interferents ei teki siiski igasuguste lainete liitumisel. Kõik teavad, et koori esituses kõlab laul alati valjemini kui solisti suust. Erinevate lauljate tekitatud helilained ei nõrgenda üksteist mitte kunagi. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema sama sagedusega ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda. Teisitiöeldult -- erinevate lainete allikad peavad võnkuma muutumatult ühtmoodi. Sagedused peavad olema
Intensiivsus I näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus läbib pinnaühikut. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu. 4 Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral
Tasalaine levib pärast ava läbimist keralainena, mis on kandunud ava servade taha. Sellist lainete käitumist saab seletada Huygensi printsiibiga, mille kohaselt igat lainepinna punkti võib vaadelda kui uut keralaine allikat. Lainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Liitumisel võivad lained üksteist tugevdada või nõrgendada. Tulemus oleneb lainete faaside vahest: kui liituvad lained on samas faasis, siis nad tugevdavad teineteist, kui nad on aga vastandfaasis, siis nõrgendavad. Kui liituvad koherentsed lained (sama sageduse ja muutumatu faasidevahega lained), siis on liitlaine hälve võrdne liituvate lainete hälvete algebralise summaga. Lainet iseloomustavad kõik samad suurused, mis võnkumistki. Neile lisanduvad lainepikkus ja võnkumise levimise kiirus ehk laine kiirus. Terminoloogiline täpsustus heli ja hääle kohta: inimesele kuuldavat heli nimetatakse hääleks. Heliallikas – heli tekitaja
peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. Murdumise põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades. Lainete interferents • Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. • Kui kaks lainet on kohtumisel samas faasis (võnkumine on samas taktis), siis täiendavad need liitumisel teineteist ja amplituud kasvab. Sel juhul on tegemist interferentsimaksimumiga. • Vastandfaasis lainete puhul kohtub ühe laine hari teise nõoga ning lained kustutavad teineteist. Amplituud väheneb ning tegemist on interferentsimiinimumiga. Lainete difraktsioon • Tegemist on difraktsiooniga (ld diffrâctus 'murdunud, paindunud’). • Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. Kokkuvõte • Lainete peegeldumine • Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. • Lainete murdumine
ühesugune lainepikkus ja sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib lainete interferents: mõnedes ruumipunktides lained tugevdavad üksteist (võnkeamplituud kasvab), teistes aga nõrgendavad (võnkeamplituud kahaneb). Liitumise tulemus oleneb liituvate lainete faaside vahest. Kui lained liituvad samas faasis , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist. Kui aga liituvad lained on vastandfaasis, siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Faaside vahe asemel kasutatakse rohkem käiguvahet . Käiguvahe näitab, kui palju erinevad liituvate lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud tee pikkused. Olgu meil kaks laineallikat S1 ja S2, millest väljunud lained liituvad punktis P. esimene laine läbib liitumispunkti jõudmiseks teepikkuse s1 , teine aga s2 S1 · s1 P s2 S2 ·
Näide Antud loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (3,4,5,6,7,8,10,12,14) 1 ( f ( x1 , x2 , x3 , x4 ) ) =(x x3 x4 ) ( x 4 ) = x2 x4 x 3 x4 x 2 x 4 ( x1 ) 2 30 Loogikafunktsiooni tuletis argumendi xi järgi määrab loogikatingimused, milliste puhul funktsiooni väärtus on tundlik argumendi xi muutuste suhtes (kas otse- või vastandfaasis). Ülesanded · Antud loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = ( x1 ( x2 x3 ) ) & x 4 Leida Shannoni osaline disjunktiivne arendus argumendipaari (x1,x4) järgi ja konjunktiivne arendus argumendipaari (x2,x3) järgi. · Antud loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (0,1,2,4,7,8,11,15)1 Leida funktsiooni tuletis ( f ( x1 , x2 , x3 , x4 ) ) ,i = 1,2,3,4 ( xi )
.., xn xi Näide Antud loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (3,4,5,6,7,8,10,12,14) 1 f x1 , x2 , x3 , x4 x x3 x4 x 4 x2 x4 x3 x4 x 2 x 4 x1 2 Loogikafunktsiooni tuletis argumendi xi järgi määrab loogikatingimused, milliste puhul funktsiooni väärtus on tundlik argumendi xi muutuste suhtes (kas otse- või vastandfaasis). Ülesanded Antud loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = x1 x2 x3 & x 4 Leida Shannoni osaline disjunktiivne arendus argumendipaari (x1,x4) järgi ja konjunktiivne arendus argumendipaari (x2,x3) järgi. Antud loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (0,1,2,4,7,8,11,15)1 Leida funktsiooni tuletis
ga(kuni 20Mb/s, liinipikkusel kuni 3 km) energia tarbitaks ara koormusel. · Sagedusriba sama mis ADSL-l (kuni 1,1 Kui aga liin on luhises siis samamoodi peegeldub MHz) signaal liinilopus oleva luhise tottu tagasi ,kuid seekord · Parem sidekvaliteet pikkade liindie korral, vastandfaasis. täiustatud signaalitöötlusalgoritmid Soltuvalt impulsi peegeldusest on voimalik · Ühenduse loomine võtab aega vähem kui 3 hinnata liinis sekundit asuva vea (katkestuse voi luhise voi liiga suure sumbuvuse) Ülekostvus crosstalk asukohta teades signaali levimise kiirust liinis.
C2 R5 koormus on poolitatud O S C -st - R3, R4. Neilt saadavad pinged on vastandfaasis. OSC-i signaali pinge peab olema piirides 0,15...0,4V. OSC-i pinge antakse väljundtrafo primaarmähise keskpunkti. Mähis L1 on sümmeetri-line, mistõttu OSC-i pinge poolt tekitatud voolud poolis L1 on võrdses ja vastassuunalised. Trafo sekundaarmähisele L2, mis on häälestatud VS-le C5 ja C6 abil, üle ei kandu. Samuti ei kandu trafo sekundaarmähisele üle signaali sageduslik komponent, mis samuti kompenseerub sümmeetrilises mähises L1
Valemist (7.22) on näha, et kiirus jääb kiirendusest faasis / 2 võrra maha. See tähendab, et kui hälve omab maksimaalväärtust, s.t. keha on tasakaaluasendist maksimaalsel kaugusel, võrdub kiirus nulliga. Kui nüüd hälve hakkab vähenema, s.t. keha liigub tasakaaluasendi poole, siis kiirus hakkab suurenema. Kiirus saavutab maksimaalse väärtuse siis, kui keha läbib tasakaaluasendit, s.t. ta hälve võrdub nulliga. Samas kiirendus on hälbe suhtes vastandfaasis. Kui meil on tegemist vedrupendliga, siis suurus k valemis (7.20) on selle pendli vedru jäikus. Arvestades ringsageduse valemit (7.16a), samuti ringsageduse ja perioodi seost 2 T0 , 0 saame vedrupendli võnkeperioodiks dissipatiivsete jõudude puudumisel m T0 2 , (7.24) k kus k on vedru jäikus ja m pendli koormuse mass. Periood on seda pikem, mida inertsem on
Sigmasidemele on iseloomulik, et elektrontiheduse maksimum asub tuumasid ühendaval joonel või selle lähedal. Hübridiseerumata p-orbitaalid aga kattuvad omavahel ja moodustavad nn pi sideme. Piiside koosneb kahest poolest (analoogselt p-orbitaaliga), mis asuvad teine teisel pool sideme telge ja (eteeni puhul) ka aatomituumade poolt moodustatavat tasandit. Analoogselt p-orbitaaliga on .-sideme pooled teineteise suhtes vastandfaasis, molekuli tasandile jääb sõlmpind: Piiside saab tekkida vaid siis, kui sideme aluseks olevad p-orbitaalid on paralleelse orientatsiooniga. Kui keerata molekuli otstes asuvad CH2-rühmad teineteise suhtes risti, piiside katkeb: pöörlemine piisideme ümber on takistatud. Kuna piiside saab tekkida vaid aatomite kindla asendi puhul, ei ole ta primaarne sidemenurkade määraja - sellega saab seletada, miks VSEPR teoorias kordset sidet
Asugu objekt antennist kaugusel D, punktis C, kõrgusel h2. Raadiolained levivad punktini C nii otse, kui peegelduses veepinnalt. Veepinnalt peegeldunud raadiolainete tee on pikem, seepärast saabuvad nad punkti C erinevas faasis kui otse sinna jõudnud raadiolained. Kui merepind on sile, siis peegeldustegur on 1 ja raadiolained jõuavad punkti C samas faasis ning võimsused summeeruvad: Geomeetrilise optika seaduste järgi peegeldumise faas muutub 180 o ning võnkumised jõuavad punkti C vastandfaasis, mis tähendab, et resulteeriva välja tugevus võrdub nulliga. Samuti on võimalikud kõik vahepealsed juhtumid. Kõik oleneb objekti kaugusest, antenni suunakarakteristiku laiusest püsttasandis ja antenni kõrgusest. Objekti peegeldusomadused Aktiivse raadiolokatsiooni peamiseks omaduseks on kiirgamine objektilt, kui raadiolaine kohtab oma teel keskkonda elektriliste omadustega, mis erinevad üldise keskkonna omadustest. Raadiolaine kutsub objekti pinnal esile juhitavuse või nihkemooduli
annaabi.ee 
