tionüülkloriidi. Muundumine ei toimi kuumutamisel, kuna siis tekivad HCl ja raua oksükloriidid. Reaktsioonid 1) Raud (III) kloriid annab hüdrolüüsudes happelise lahuse. Kui kuumutada seda 350 °C juures raud (III) oksiidiga, annab raud (III) kloriid raud vaskoksükloriidi FeCl3 + Fe2O3 3 FeOCl 2) Oksalaadid reageerivad raud (III) kloriidi veilahusega kiiresti, andes [Fe(C2O4)3]3'e. FeCl3 + 3 [C2H5O]-Na+ Fe(OC2H5)3 + 3 NaCl 4. FeSO4 x 7 H2O Raud (II) sulfaat Nimetused tööstuses - ferrumsulfaat, roheline vitrioliõli, raua vitrioliõli, melanteriit Leidumine looduses - on melanteriidi mineraal Omadused - sinakasroheline, lahustub vees, on paramagnetiline Kasutamine - meditsiinis rauapuuduse raviks, tööstuses asendab teisi rauaühendeid Tähtsus - on üks tähtsamaid raud (II) sooli Saamine 1) Terase valmistamise lõpupaiku, terasplekk või -varras käib läbi väävelhappe söövitusvannist
sooladest. Õhus kuumutamisel vask oksüdeerub, tema pinnale tekib musta värvi vaskoksiidi CuO kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2 Vask ja selle ühendid on mürgised, sellepärast ei tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam 4 KASUTAMINE Vask on hea soojus-ja elektrijuht seepärast kasutatakse vaske elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid.
Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. Vaskvitriol on sinise värvusega kristallaine. Seda kasutatakse puidu immutamiseks ja sellest tehakse taimekaitsevahendeid.Mitmesugused vasesulamid on suure tähtsusega. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliksSellest sai ka aluse pronksaeg. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina.
veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2SO4 väävelhape Väävelhape on värvuseta, lõhnata, hügroskoopne, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Väävelhapet toodetakse peamiselt väävlist või mõnest tema ühendist (näiteks püriidist FeS2). Esimeses etapis toimub väävli või tema ühendi põletamine (särdamine) 3FeS2 + 8O2 Fe3O4 + 6SO2. Teises etapis oksüdeeritakse tekkinud vääveldioksiid kõrgemal temperatuuril ja katalüsaatorite osavõtul vääveltrioksiidiks 2SO2 + O2 2SO3
ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e. Kr. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis. Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon
Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall
Alumiiniumi aatomi oksüdeerumine alumiiniumiooniks. Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas oksüdatsiooniastme muutumise suuna järgi või elektronvõrrandite abil): 2Na + Cl2 = 2NaCl Na2O + H2O = 2NaOH 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2 SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja
Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3-
Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt
NO3- 1.Brutsiini lahus väävelhappes annab punase värvuse. 5 2.Kui nitraadi lahusele valada FeSO4 küllastatud lahust ja ettevaatlikult valada juurde(katseklaasi seina mööda) kontsentreeritud H2SO4, siis mõlema lahuse piiril moodustub pruun rõngas. NO 2 - 1.Lahjendatud väävelhape eraldub lämmastikoksiidi. 2.Koobaltisoolad äädikhappe juurdelisamisel annavad kollase sademe. 3.FeSO4 ja H2SO4 (lahjendatud) annavad samuti pruuni rõnga, nagu NO3- juures. Cl- 1.AgNO3 annab valge kohupiimalaadse sademe, mis valguse käes tumeneb. 2.Pb- ja Hg-(ühevaletse) soolad annavad valge sademe. Br- 1
Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.)
Metall + soola vesilahus Metallid ( va kõige aktiivsemad) tõrjuvad vähemaktiivse metalli soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis võib soolaga reageerida Naatriumhüdroksiidi ja vasksulfaadi vahelist reaktsiooni vesilahuses! kirjeldab järgmine võrrand 2Na + 2H2O + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 Siin pole enam tegemist asendusreaktsiooniga Metall + leelis. Leeliste vesilahustega reageerivad amfoteersed metallid ( Al, Zn, ...). Tekib hüdroksokompleks, milles on tavaliselt neli hüdroksiidiooni. 2KOH + 2Al + 6H2O = 2K[Al(OH)4] + 3H2 Leelismetallid 1.A rühma elemendid, nime saanud sellest ,et annavad veega reageerides leeliseid Sulamist0 Keemist0 Tihedus Kõvadus Elektrijuhtivus leek
1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement. Keemilised vooluallikad toimivad tänu oksüdeerumisele ja redutseerimisele, mille käigus vabanev energia muudetakse elektrienergiaks. Kuivelement töötab pressitud NaO2 ja C-varda abil, mida ümbritseb elektrolüüt tahke NH4Cl(sool). Kuivelemendil on Zn kest, mis toimib anoodina. Zn+2MnO2+2NH4 → 2MNOOH+[Zn(NH3)2]+H2O Vask-tsink element töötab kahes keeduklaasis oleva CuSO4 ja ZnSO4 ja vastavalt nende sees oleva Cu ja Zn pulga abil. Zn on anood, Cu katood. Kahe anuma vahel on elektrolüütsild, milles on HCl. Pulkadele kinnitatakse elektrijuhe. Zn+CuSO4 → ZnSO4+Cu Pliiaku anoodiks on Pb ja katoodiks PbO2, elektrolüüdiks on ~30% H2SO4 lahus. Aku töötamisel Pb oksüdeerub, moodustades halvastilahustuva PbSO4 ja PbO2 redutseerub, moodustades samuti PbSO4. Akut saab ka laadida. Tühjenenud aku laadimiseks
keemiatööstuses rakendatakse teda oorgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm), vesinikkloriiidhape (soolhappe) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. 5. Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl. Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Vesinikkloriidi saadakse a) vesiniku põletamisel klooris: H2+Cl2=2HCl b) vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhape vahelisel reaktsionil kõrge temperatuuril (700*C): 2NaCl+H2SO4=Na2SO4+2HCl Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks. Kloriidioonide reaktiviks on hõbeioon: NaCl+AgNO3=AgCl+NaNO3 Cl-+Ag+=AgCl Hõbekloriid on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib kergesti ammoniaagi vesilahusega.
tüüpilised metallid. Mn on keemiliselt üsna aktiivne. Täiesti puhas mangaan on võrdlemisi vastupidav õhu ja vee suhtes, kuid peene pulbrina on ta õhus isesüttiv. Vesi toimib mangaanisse madalal temperatuuril väga aeglaselt, kuumutamisel kiiremini. Ta on väliselt sarnane rauaga, ollest tast kõvem ja läikivam. (2, 4, 8) Mangaan reageerib kergesti sool- ja lahjendatud väävelhappega: Mn + 2HCl MnCl2 + H 2 Kontsentreeritud väävelhape lahustab teda ainult soojendamisel: Mn + 2H2SO4 MnSO4 + SO2 + 22 Mangaan lahustub lämmastikhappes, redutseerides viimast oksiidini või isegi dilämmastikoksiidini: 3Mn + 8HNO3 3Mn(NO3) 2 + 2NO + 4H2O 4Mn + 10HNO3 4Mn(NO3) 2 + N2O + 5H2O (4) Mn reageerib peenestatult hapnikuga, kuumutamisel ka lämmastikuga, väävliga ning süsinikuga: 3Mn(s) + 2O2(g) Mn3O4(s) 3Mn(s) + N2(g) Mn3N2(s) mangaan(II)nitriid
vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2, kuid leidub ka vaskoksiide CuO. 6 4.3 Vaskoksiidist (CuO) Teisel viisil kasutatakse väävelhapet, et maagist saada kätte vaske. Kivim, mis sisaldab vaske purustatakse ning laotatakse suurele väljale, millel on põhi, mis on kaldus ühele poole. Välja peale tõmmatakse torud, millest pritsitakse väävelhapet otse kivimi peale. Väävelhape tilgub maha, tuues kaasa endaga vase. Tekitades CuSO ühendi ja vee, mis voolab kraavi kaudu tehasesse ühte suurde vanni. Vanni sisse pannakse vasktorud, mis on katoodid, neist lastakse läbi elektrilaengud, mis tõmbavad lahusest välja vase. Need torud sulatatakse ning saadakse 99.99% puhtusega vask, mis on väga tähtis elektrikomponentide jaoks. 4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte Mõlematpidi saab väga puhta vase, mida võib kasutada veetorude, vaskjuhtmete ja
Maagist viiakse reaktiivide (hapete ja aluste) abil lahusesse metalliioonid (st muudetakse lahustuvaks aineks) ja peale seda eraldatakse lihtaine elektrolüüsil. Näiteks tooks vase tootmismeetodi, mille abil toodetakse umbes üks neljandik maailma vasest. See sobib nii oksiidsete kui ka karbonaatsete maakide töötlemiseks. Sulfiidsed maagid ei lähe lahusesse. Näiteks, kui maagilademesse pumbatakse lahjat väävelhapet ja reageerinud lahus pumbatakse teise toru kaudu tagasi CuO + H2SO 4= CuSO4 + H2O ja saadud lahusest tõrjutakse vask välja. Näiteks raua abil CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu. Niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas. See sisaldab väheaktiivsete (st kallite) metallide lisandeid. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium ning samuti ka elktroonikale oluline element. Enamus maailmatoodangust on pärit Kongost. 7 5 Elektrometallurgilised meetodid
Reaktsioonil oli kõige pealt näha oranzi sademe tekkimist TAP pesa kuid KI juurdelisamisel see lahustus. Lahuses tekkinud kompleksioon on [HgI4]2 Nagu ka meie esialgsetest püüdlustest näha võis, on kompleksühendite tekkimine keeruline protsess, kus tegelikud reaktsioonid ei pruugi kohe silmnähtavad olla. Töö nr 13 : Redoksreaktsioonid Katse 1 : Raua oksüdatsioon Töö eesmärk : Jälgida raua roostetamist, aru saada elektronide üleminekust Reaktiivid : 0,5 M CuSO4 ; raudnael (Fe) Töö käik : Katseklaasi võtta 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sinna 3 5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Mis toimub? Koosta reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekuid. CuSO4 + Fe Cu + FeSO4 Cu2+ + 2 e- Cuo Feo 2 e- Fe2+ Järeldused : Antud reaktsioon kirjeldas raudnaela roostetamist. Seda oli ka raudnaelalt silmaga näha üsna kiiresti tekkis naelale pruun korrosiooni kiht.
HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7
Raua oksiidid ooker on kollakas ja rauamennik punakas. Rauatagi Fe O on magneetiliste omadustega. Raud(II) sooladest tähtsaim on raud(II)sulfaat FeSO mis tahkel kujul esineb roheka kristallhüdraadina FeSO x7H O mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimede kaitsmiseks mürgina. Raud(III)sooladest on tähtsaim raud(III)kloriid DeCl selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel. Vasesooladest tähtsaim on vaskvitriol CuSO x5H O seda kasutatakse taimetõrjes. Heleroheline pool vääriskivi malahiit on vase ühend (CuOH) CO sama koostisega on ka vaskesemete pinnale õhus seismise käes tekkiv hallikasroheline plaatinakiht mida võib näha vanade kirkute katustel. Metallid vs mittemetallid · Metallid · Keemilised omadused · Tavaliselt 1-3 elektroni väliskihis · Loovutavad kergesti elektrone · On head redutseeriad · Madal elektronegatiivsus
· Lahuses la ELLÜ sulamis ioonid liiguvad kaootiliselt, kui juhtida lahusest läbi el vool, siis katioodid liiguvad katoodi (-) poole ja annioonid anoodi (+) poole · Nt: HNO3 H+ + NO3- H2SO4 H+ + HSO4s 11.Hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes. Näited Hapetel, alustel ja sooladel on katioonideks vastavalt vesinik, hüdroksiid ja metallioonid, ka NH 4+ (ammooniumioonid) · HNO3 H + + NO3- · H 2 SO4- H + + HSO4- · NaOH Na + + OH - · CuSO4 Cu 2+ + SO42- Happed: · HCl = H+ + Cl- · H2SO4 H+ + HSO4- · HSO4- H+ + SO42- Alused: · NaOH Na++ OH- Soolade: · K + NaCL + H2O · 2K + 2H2O 2KOH+ + H2 12.Hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel Näited NaCl Na + + Cl - Näited: Ba (OH ) 2 Ba 2+ + 2OH - H 2 SO4 2 H + + SO42- 13.Ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Näited Kerge.. Võtad lahustuvus tabelist kaks ainet ja paned kokku: nt
Kui ka heksakloroheksaani C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemisreaktsioonid selle tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend. (Orgaanilisest keemiast kuuluvad siia oksüdeerimine, halogeenimine, polümeerimine jne.) H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 3. Lagunemisreaktsioon Cl2=2CL 2H20=2H2+O2 4. Asendusreaktsioon selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetusreaktsioon see kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioonireaktsioon selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne muundumisreaktsioon sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3
Tekkis sade, mis pidi olema Cd3[Fe(CN)6]2 sade, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Järelikult olid lahuses [Fe(CN)6] kompleksioonid, mitte CN- ioonid. Dissotsiatsioonivõrrand: K3[Fe(CN)6] 3K(aq) + [Fe(CN)6]3-(aq) 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses moodustus sade, järelikult leidus lahuses K3[Fe(CN)6] dissotsiatsiooni järgselt tekkinud [Fe(CN)6]3- ioone, mitte aga CN- ioone. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 1. Katsed 0,25 M CuSO4 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Saada lahustuvast vask(II)sulfaadist rasklahustuv vask(II)hüdroksiid ning sellest lahustuv ammiinkompleks. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, 0,5 M NH3 x H2O vesilahus, 6 M NH3 x H2O vesilahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin tilkhaaval 8 tilka 0,5 M NH3 x H2O
hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes, tootmistel ja oksiidide saamiseks, energeetikas. Halogeenid Hal2: p-orbitaali metallid, ns2np5 , viimasel kihil 7 elektroni. Molekulaarsed mittemetallid. Väga tugevad oksüdeerijad lihtainena. O-a -I...VII (va. F). Suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, madalad keemistemperatuurid, kõik on lihtainena mürgised. Reegel: Iga aktiivsem halogeen tõrjub ühendist vähem aktiivsema välja. Nende happeid saab elektrolüüsi abil või siis tugevama väävelhappe abil. Halogeenne saab ise ka toota elektrolüüsi abil. Lahustuvad hästi vees. Saab ka sulatatud soola elektrolüüsi teel NaCl el.-> Na+Cl2 Kloor Cl: Kõige levinum halogeen, kollakasroheline gaas, Cl:+17/2)8)7), lahustub vees, aga vähe, tekitades kloorvee, mis on tugev oksüdeerija, kuna tekib atomaarne hapnik
Selle eraldumise kohta käib valem: C+CO2 -> 2CO Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu. 01.09.08 Happed HF vesinikfluoriidhape, ainus hape, mida ei saa hoida klaasanumates. 1. Näiteid tuntud hapetest. 2. Hapete üldised omadused. 3. Ohutusabinõud hapetega töötamisel. 1. Akuhape, äädikhape, sipelghape, süsihape, piimhape, bensoehape, väävelhape, sidrunhape 2. Happed on hapu maitsega ning tugevamad söövitava toimega. 3. Tuleb olla ettevaatlik ning mitte lasta happel sattuda, riidele, nahale, suhu ega hingamisteedesse. Happe lahjendamisel veega tuleb valada hapet vette, mitte vastupidi, kuna vastasel juhul tõuseb temperatuur ning hape võib anumast välja pritsida. Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3 Väävelhape H2SO4 Süsihape H2CO3 Ränihape H4SiO4 Fosforhape H3PO4
8. sool + sool = sool + sool () 9. aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 10.metall + mittemetall = sool Soolade rahvapäraseid nimetusi: NaCl - keedusool CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit NaHCO3 - söögisooda CaCO3 · MgCO3 -dolomiit Na2CO3 - pesusooda CaSO4 · 2 H2O kips Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit NaNO3 - tsiili salpeeter CaF2 sulapagu KNO3 - india salpeeter CuSO4 · 5H2O vaskvitriol AgNO3 põrgukivi FeSO4 · 7 H2O raudvitriol KMnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit KClO3 Berthollet`sool NH4NO3 - salmiaak Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises
a on II) ainult oksüdeerijatena siis, kui neil on maksimaalne oksüdatsiooniaste SO3 S saab olla ainult oksüdeerija (S o.a on VI) vahepealse oksüdatsiooniastmega mittemetalliaatomid võivad käituda nii oksüdeerija kui redutseerijana SO2 S saab olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija (S o.a on IV) 73. väävelhappe omadused ja kasutusalad. Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi
BaCl2 (kristallhüdraadi BaCl2.2H2O kujul) kasutatakse SO42- kvalit. ja kvant. määramiseks (sel kujul määratakse sageli üldse väävlit loodusobjektides) Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Raadiumhalogeniidid (peale RaF2) on vees kergestilahustuvad (eriti RaBr2) kristallained. tänapäeval on raadiumil meditsiinis väike tähtsus, peam. radoonivannide allikana segus Be-ga – neutronite “miniallikas” Kõik raadiumi ühendid on väga mürgised puhtal kujul kõrgema temperatuuriga kui keskkond helenduvad radioaktiivsuse (eriti kiirguse -komponendi) tõttu ohtlikud 2.3.4.4. Sulfaadid 2. rühma elementide sulfaadid MeSO4: kõik värvitud kristallained BeSO4 hüdrolüüsub vees, MgSO4 lahustub hästi, kõik ülejäänud 4 vähesel määral (ka RaSO4 lahustuvus on väike: ainult 2.10-4%). Märkimisväärset kasutamist leiavad Ca, Mg ja Ba sulfaadid.
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värsk
Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · värvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja
rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast.Keemilise aktiivsuse (kõige reakts võimelisemad) tõttu esinevad looduses ainult ühenditena. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad Na- ja K-ühendid, teiste leelismetallide ühendid on palju haruldasemad. Tähtsamaks esinemiskujuks looduses on halogeniidid (kloriid, sulfaat, silikaat, fosfaat). L-metalle saadakse vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil (tugevad redutseerijad) 2NaCl 2Na+Cl2 või 4KOH4K+2H2+2O2. Kaaliumi saamine vt slaidilt. Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus.Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC
tekkimist ning kella panime kinni hägu tekkimise erinevatel faasidel.Ei olnud korrapära b) Töö Eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö Käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1,2,3,4) mõõta 4 cm3 naatriumtiosulfaadi 2%-list lahust ja teise nelja (1*,2*,3*,4*) 4cm3 väävelhappe 2%-list lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada selle kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valada katseklaasist 1* väävelhape naatriutiosulfaadi lahusesse 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee Temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuuri tõsta 10 .c Võrra ning korrata katseid teise katseklaaside paariga (2*ja 2). Analoogiliselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paaridega, kusjuures iga kord tõsta vee temperatuuri 10.c võrra. Katseandmes kanda tabelisse:
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saaada ta uriinist kulda või tarkade kivi,et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metalli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
