Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke .Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs.arutati kirikukogudes..Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest.
kas mitte ka Bütsantsist. Aleksios arvas ja kartis, et Ees-Aasia maad lähevad ristsõdijatele ning algatas kahepoolset poliitikat, teades et ristisõdijad on juba välja valinud riigid (kohad) Süürias ja Palestiinas. Nii oli võimalik kõik kompromissiteel lahendada, aga siiski ei tahtnud Aleksios kuulda maade jaotamisest, mis olid kuulunud Ida-Rooma impeeriumile. Ta otsustas, et esitab nõude, millega kõik ristisõdijate juhid peavad talle vasallivande andma. Bütsantsil oli samal ajal aga probleeme ristisõdijatega, kes röövisid ja vallutasid linnu. Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi vasallivande. Mõned tegid seda heameelega nt Godefroi de Bouillon, teised suurema või vähema vastuhakkamisega. Ainult Tolouse´i krahv Raimund ei andnud vasallitõotusi. Lõpuks lastigi sõdijad üle Bosporuse väina ning seejärel pühendati peatähelepanu Nikaia linnale
muutus feoodiks. · läänistamine maade jagamine maahärra poolt sõjameestele, kes vastutasuks on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · feodaal e. läänimaa saaja, elukutseline sõjamees kes vastutasuks selle eest läänimees on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · vasall feodaalid, kes said maahärralt maad e. lääni ja kohustusid vastutasuks maa-andjat teenima, andsid vasallivande (e.investituuri) · senjöör valitseja / maahärra, kes jagas oma vasallidele maad · feodalism ü/k-korraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda maad harivad feodaalidest sõltuvad talupojad · feodaalne ka läänipüramiid, s.o. feodaalide reastamine tähtsuse järgi hierarhia võimupüramiidi, mille ülemisel astmel on valitseja ja alumisel astmel on rüütlid (väikevasallid
Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs.arutati kirikukogudes..Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest.Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha
Rajas oma lossi loomaaia. Kui ta 1228. a. Ristisõtta suundus, jõudis Egiptuse sultaniga kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja kroonis end Jeeruusalemma kuningaks. Innocentius III: Oli tark, haritud kirikumees, osav poliitik. Saksamaal kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talle ohtlik, võis pühenduda paavsti mõjuvõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Mõned valitsejad andsid paavstile vasallivande. Oli üks neist, kes algatas ristisõja Baltimaadesse. Paavstist kõrgemaks pidas ta ainult Jumalat. Väitis, et keiser ja kuningad saavad oma võimu paavstilt. Püha Franciscus: Rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas muretut, pillavat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Hakkas kandma kerjuse rüüd, kulutas edaspidi oma raha üksnes kiriku heaks. Ütles lahti oma rikkast isast, tõotas abielluda vaesusega
Selline laevastik sõdis Inglismaaga ja Prantsusmaaga. Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj. õitsenud kloostrikultuurile.Inglise kuningas Alfred Suur saavutas normannide üle võidu aga Ida-Inglismaast kujunes ikkagi taanlaste riik- Danelag. Prantsusmaal rüüstasid normaanid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi.Lä-Frangi kuningas andis normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Pr.Rollo võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Skan.ristiusk: Suhtlemine kristliku Eu. tõi skandinaavlastele ristiusu. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas HArald Sinihammas 960. a. paiku.Norras oli selleks aga Olav Püha, keda hakati pärast surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks. Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008. a ristida.Poliitiliseks keskuseks sai Uppsala. Samal ajal hakkasid Rootsi kuningad alistama Soomet, kus samuti hakkas ristiusk levima. Ristusu vastuvõtmine Skan
Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud.
jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste maadejagamiste agesed dokumendid väitsid, et ordu on omal maal iseseisev valutseja, kuid ta peab piiskopile kuuletuma. Liivimaa piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette privileegid, et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu eesmärk oli samasuguse poliitilise võimu saavutamine nagu tal oli Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia peapiiskopkonna tasalülitamiseks esitati ordu paavstile nõude, et Riia toomkapiitli limed peavad olema Saksa ordu preestervennad. 1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa ordu reegel. Liivimaa poliitilist ebastabiilsust suurendas asjaolu, et
6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne. Maaisandatel ehk senjööridel ehk suurfeodaalidel oli vaja sõjaväge, et oma maa-alasid suurendada, kuid kuna rahal polnud väärtust ning toimis naturaalmajandus, siis parimaks viisiks palgasõdurile teenistuse eest tasumiseks oli talle maalapikese andmine. Isik, kes sai feodaalilt maad ehk lääni ehk feoodi, oli selle feodaali vasall ning pidi andma vasallivande ja täitma senjööri käske, kaitsma oma senjööri ning vajadusel sõtta minema. Teenistuse lõppedes võeti vasallilt ära ka see maa-ala, kuid kui see sama vasall ehk alamfeodaal oli oma maa-ala edasi andnud ning kellegi omakorda enda vasalliks teinud, siis algsel maaomanikul polnud õigust seda maad tagasi küsida, sest ta sai käsutada ainult enda vasalli, kellele see maa-ala ei pruukinud enam kuuluda. ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall."
Vana-Vene riik. Nad olid seotud ka eestlastega Läänemere kaudu. Nende vahel toimusid suhtlus ning sõditi ülemvõimu pärast Läänemerel) ja läände (tuntud kui normannid (Norrast ja Taanist). Taanist pärit normannid tegid röövretki Prantsusmaale (rünnati peamiselt põhja rannikut, kuid tervet ala nad vallutada ei suutnud; Frangi kuningas andis normannidele valitseda põhja ala, vastu tasuks pidid nad vastu võtma ristiusu ning väepealik andis frankide kuningale vasallivande. Nii tekkis Normania hertsogkond) ja Inglismaale (hävitasid kloostrikultuuri ning enamus osa saarest langes nende võimu alla), samuti röövretki Vahemerele (peamiselt lääne osadesse). Nad kujutasid Euroopale suurt ohtu, kuna nad põletasid linnu, röövisid ning tapsid inimesi. 14)Skandinaavlaste maailmapilt ja uskumused. Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid
tülli ja paavst ning patriarh panid teisteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikule. Esimene oli paavsti võimu all nind tuntud kui katoliku kirik, teine õigeusu kirik allus patriarhile. Gregorius VII reformid-lk 171 Kanossas käimine-, InnocentiusIII-paavst aastatel 1198-1216. innocentius oli alaealise Saksa- Rooma keisri eestkostja ja kuna mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, sai ta sekkuda riikide siseasjadesse. Ta väitis et kuion karta pattu, on paavstil sekkumiseks alati õigusi. Ta kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja Läänemere idaranniku paganate alistamiseks, juhtis võitlust tol ajal kiiresti leviva ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Avignoni vangipõlv-Kuna olud olid Itaalias rahutud, eelistas paavst viibida Avignonis. Kuni 1377
ja kirikuvandest vabastamist paluma. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III ametisoleku aega (1198 – 1216). Katoliku kiriku ja selle juhi autoriteeti suurendasid ristisõjad, inkvisitsiooni loomine, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude rajamine. Osa Euroopa ilmalikest valitsejatest (n Inglise kuningas Richard I Lõvisüda) andis paavstile isegi vasallivande. Paavstide mõju hakkas langema alates 14.sajandist. Sellele aitasid kaasa ristisõdade sõjaline läbikukkumine ja Püha maa kaotamine moslemitele, kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke, paavstide nn Avignoni vangipõlv (1309 – 1378 olid Rooma paavstid prantsuse päritolu, resideerusid Avignoni paavstilossis Prantsusmaal ja olid sealsetest kuningatest sõltuvuses) ning segadused paavstide valimisel 14.saj lõpul.
Danelag 'i (mis hiljem ajutiselt Inglise kuningale allutati). 1014 ründasid taanlased uuesti, ning sedapuhku vallutasid kogu saare. o Prantsusmaal vallutasid normannid põhjarannikut ja Seini piirkondi, püüdes edutult ka Pariisi vallutada. 911 aastal loovutas Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollo 'le põhjaranniku maid, sellevastu võttes omaks ristiusu, ning andes vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond, kus võeti omaks prantsuse keel, ning muututi tavalisteks Lääne- Euroopa rüütliteks. SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE, RIIKIDE TEKE JA VIIKINGIAJA LÕPP o Euroopa valitsejad tahtsid levitada ristiusku põhjala paganate seas, seades esimesed misjonid üles 9 sajandil, ristiusk võeti omaks sada aastat hiljem. Seeläbi loodeti likvideerida oht põhjast.
b. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: · Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga. · Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. c. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): · Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. · Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. · Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. · Juhtis võitlust leviva ketserlusega. d. Kiriku korraldus: · Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. · Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. · Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks.
· Erinevates allikates loetakse ristisõdu erinevalt. Klassikaline on 8 I ristisõda 1096-1099 · (sellele eelnes talupoegade ristiretk 1096. Lõppes nurjumisega. Järelejäänud ühinesid rüütlite armeega. · Selle initsiaatorid olid Toulous'e krahv Raymond ja Lorraine Lotring'I hertsog Godefroi · Ristisõdijate arv kasvas teel liitujatega · Omavahel tülitseti · Keiser võttis feodaalidelt vasallivande · 1099 jõuti ja vallutati Jeruusalemm · Selle tulemuseks oli: o Moodustati neli ristiusulist haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik Tripolise ja Edessa krahvkonnad Antiookia vürstkond o Asutati kolm vaimulikrüütliordut oma valduste kaitseks: Templiordu (kõige rikkam) Johanniitide ehk hospitalliitide oru Saksa ordu
Seal kujunes pikaks ajaks sisuliselt omaette taanlaste riik Danelag.1014 ründaisd taanlased Inglismaad uuesti ja valutasid siis terve saare. Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamtult põhjaranniku ja Seini -äärseid piirkondi. 911 aastal andis Lääne-frangi kuningas normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja -Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekksi Normandiahertsogkong. Suhtemine kristliku Euroopaga tõi kaasaskandinaavlastele ristiusu. Selles nähti ühte võiamlust normande tsiviliseerida ja seega likvideerida oht põhjast. Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusu vahendit oma võimu kindlustamseks. Pärast seda hakkasid retked vaibuma.Nüüd olid siseolud kindlal alusel ja ei mindud enam rüüsteretkele. Röövretki lõpetas ka
kirjapanekuks. Kirjapandud seadused avaldati nn. Kaheteistkümne tahvli seaduste nimetuse all 2. Viikingiaeg 800-1050 Viikingiretkede põhjused. Normannid Lääne-Euroopas. Vana-Vene riigi rajamine. Viikingid maadeavastajate ja asustajatena Retkede põhjused- saada röövsaaki,maapuudus. Normannid Lääne-Euroopas- 911. Aastal andis Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollole Valitseda alasid Põhja Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekkis Normandia hertsogkond. Normannid võtsid siin kiiresti omaks prantsuse keele ja kombed ning muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Vana-vene riigi rajamine- Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Viikingid maadeavastajate ja asustajatena. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse
sajandil). Püsivat võimu kehtestamist 13.sajandil aga ei olnud. Wales oli jagatud pisikesteks riigikesteks, vürstkondadeks (Powys, Gwynedd, Deheubarth), mis ka omavahel sõdisid. Llywelyn Suur (1200-1240).Gwyneddi valitseja. Tema ajal toimus Walesi alade koondumine Gwyneddi alla. Llywelyn Viimane (1246-1282). 2/3 Walesi oli allutatud Gwyneddile. 1267. a Montgomery leping. Tunnustati Inglismaa kuninga poolt Llywelyn Viimast Walesi printsina, aga vastutasuks pidi ta andma vasallivande Inglismaa kuningale. See tekitas Walesis arusaamatuse, kelle sõna siis loeb? Segaduse lahendas Edward I (1272-1307) - (sihikindlaim, külmaverelisim Inglismaa kuningas). Llywelyn keeldus andmast vasallivannet Edwardile. Andis ettekäände Walesi allutamiseks. Edward tungib Walesi, vallutab, aga lubab Llywelynil jääda Gwyneddi printsiks. Dafyddi ülestõus (1282-1283). 1282 oli selge, et suurem sõnaõigus Walesis on Inglismaa kuningal ja selle vastu tekkis Gwyneddis suur protest
paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga. Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt.
tähtsamad vaimulikud paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga. Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt.
tähtsamad vaimulikud – paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga. Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius – võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria – paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid – teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt.
Suutis osava diplomaatia abil võrdlemisi nõrgalt seotud Kirikuriigist tõelise riigi luua. Paavst saavutas oma aladel tegeliku ilmaliku võimu. Pärast Saksa-Rooma keisri Heinrich VI surma (1197) kuulutas ta, et Paavstil on õigus üle vaadata keisri kandidaadid ja olla rahukohtunik (arbitraaz) feodaaltülide osapoolte vahel. Käskis Inglismaa kuningas John Maatal Cantebury peapiiskopiks nimetatud Stephen Langton'it ametist eemaldada. John tegi seda, lisaks andis ta Innocentiusele vasallivande. IVristisõda-teisedristisõjad-ordudinkvisitsioon-Kirikuriik-ilmalikvõim-keisrikan didaadid-arbitraaz 1216 IV Laternani kirikukogu määras kindlaks kõigi kolme seisuse inimeste õigused ja kohustused. Kohustas iga kristlast igal aastal pihisakramenti vastu võtma. Bonifatsius VIII (paavst 1294-1303)Enne paavstiks saamist töötas paavsti saadikuna nii Inglismaal kui Prantsusmaal. 1290-1291 oli ta paavsti legaat Pariisis. Sel ajal
Riia hakkas ajama iseseisvat poliitikat. 1425. aastal loobus uus peapiiskop ordurüüst, kehtestades taas augustiinliku reegli. Ordu oli liialt nõrk, et piiskopi vastu sõtta minna. Gdaski kokkulepped 1366 ja 1397- Läbi 1340. ja 1350. aastate jätkus sõjategevus Saksa ordu ja Leedu vahel. Kaasatud oli ka Pihkva. Ühtlasi kestis ka Riia peapiiskopi protsess Saksa ordu vastu Riia linna kuuluvuse ja Liivimaa võimuvahekordade pärast. Peapiiskop nõudis, et ordu annaks peapiiskopile vasallivande. F. Pernstein tõi esile, et ordu valduses on rohkem maad kui kunagiste jagamisürikutega talle loovutatud 1/3. Pärast peapiiskopi lahkumist juhtis Liivimaa poliitilist elu Saksa ordu. Saksa ordu keeldus täitmast paavsti otsust tagastada Riia linn peapiiskopile ehk anda üle paavsti valitsemise alla. 1354. aastal pandi Saksa ordu kirikuvande alla, kuid see ei muutnud midagi. Kõige kõrgemad Liivimaa riikide aukandjad kogunesid 1366. aastal Gdanskisse (Poola) läbirääkimistele
annaabi.ee 
