esindavad kogu rahva huve. Eesmärk saada paljude toetus ja võita valimised. Toob kaasa programmide hägustumise ja populismi jagatakse tihti ebareaalseid lubadusi kõigile, kritiseeritakse bürokraatiat, valitsust ja korruptsiooni. · 20. sajandi lõpul on vasak-parempoolsus teineteisele lähenenud. Oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakonnad: Vasakparteid: · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Eestimaa Keskerakond - astmeline tulumaks - eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine - Tasuta hariduse kättesaadavus - Tööhõive (sotsid) - Toetused ja sotsiaalteenused (kesk) Paremparteid: · Reformierakond (liberalism) avatud turumajandus ja konkurents. · Isamaaliit + ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus) · Rahvaliit (konservatiivne) küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine.
kutseõpet võimaldada ka neile, kel on lõpetatud vaid algkool. Parempoolsed pooldavad konkurentsi. Näiteks tahavad nad, et õpilasel oleks võimalik saada ühesugust kvaliteetset haridust nii era- kui riiklikust kõrgkoolist. Kõrghariduse eest tasumiseks pakuvad nad riigi poolt tagatud õppelaenu. Vasakpoolsed: Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine peab olema tasuta ja kohustuslik. Kooliharidus peab olema ühetaoliselt hea üle Eesti. Vasakparteid panustavad kutseharidusse, et ka gümnaasiumid pakuksid valikainena kutseharidust. Avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma andekatele noortele tasuta kõrgharidust ja riik peab looma vajalikud stipendiumid.
kerkisid leiboristid valitsust aastas võimul vabariiklased 1919-1939 (Tööerakond) - majanduskriis tekitas - kolmekümnendatel - Edward VIII ja Wallis rahva seas võimul demokraadid Simpsoni skandaal diktatuuriihaluse (F.D. Roosevelt) - vasakparteid lõid - probleem maffiaga demokraatia kaitseks Rahvarinde, mis saavutas 1936. aasta valimistel võidu - Rahvarinde valitsus tõi riigi majanduskriisist
tähelepanu probleemile ja puudujääkidele valitsuse töös. Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon üleriigilise harukontorite võrgustik, noorte organisatsioonid ning töölisklubid. Laiahaardepartei- Parteid loobusid oma senistest maailmavaatelisest jäikusest- paremparteid võtsid omaks mõningaid populaarseid vasakparteide programmilisi seisukohti ning vasakparteid lähenesid paremideoloogiatele. Kui erakond on esindatud parlamendis, moodustab ta seal oma saadikurühma ehk fraktsiooni. Erakonna juhtkond- tegeleb erakonna sisulise juhtimisega. Kõige olulisemaks isikuks on siin erakonna juht, kes oma lähiringkonnaga otsutab partei jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid- erakonna liikmed, kes otseselt juhtkonda ei kuulu, kuid löövad partei elus aktiivselt kaasa.
NSVL vastustas seda tegu.ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSVL boikoteeris hääletust.Aprillis 1948 toimus P'yngyangis põhja ja lõuna organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid Lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid vasakparteid boikoteerisid valimisi. Laialdane korruptsioon oli valimistel ja Lõuna-Korea oli ilma jäänud täislegitiimsusest. 13. augustil 1948 võeti võim üle USA sõjaväelt. PÕHJA-KOREAST ÜLDISELT Korea Rahvademokraatlik Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Põhja- Korea) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas põhja pool 38. Laiuskraadi. Lõunast piirneb ta Lõuna-Koreaga, millega ta 1948 aastani moodustas ühise riigi
18. eluaastast. 2) valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuste järgi, kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil. 3) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Kõigil parteidel, üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal 1 hääl. ERAKONNAD Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. (MTÜ) Vasakparteid: *Astmeline tulumaks *Haridus peab olema kõigile kättesaadav *Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine *Nt. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond. Paremparteid: *Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad *Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas *Esikohal vabadus *Nt. Reformierakond, IRL ........................................................................................................................................................... ............. VALITSEMINE
4. riik · valmistab ette kogu hääletamiseks vajalikud dokumendid · tagab infosüsteemide ja andmebaaside töötamise · rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimist Valimiskäitumist mõjutavad: 1. klassikuuluvus, sotsiaalmajanduslik olukord, traditsioonid, isiklik kogemus 2. massimeedia valimiskampaania, tõstab huvi poliitika vastu(saated, artiklid) või tõukab poliitikast eemale(skandaalid), tugevdab olemasolevaid hoiakuid Vasakparteid 1. astmeline tulumaks 2. eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms) 3. haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust 4. tööhõiveküsimused (sde) või toetused ja sotsiaalteenused (keskerakond) Paremparteide vaated ei ole nii ühtsed, aga üldiselt toetavad nad vabaturumajandust, ettevõtlust, rahvuslust. Tänapäeval on erakondade vaated hägustunud.
Paremerakonnad *Põllumeestekogud Konstantin Päts *Kristlik Rahvaerakond -(ei tea) Keskparteid *Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson *Eesti Tööerakond *Asunike,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis Vasakparteid *Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei *Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei Paljud erakonnad ühinesid Riigikogu valimiste eel, kuid suured liitparteid osutusid ebapüsivateks ja lagunesid peagi. EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesmärgiks oli iseseisva Eesti hävitamine ja ühendamine NSV Liiduga. Nende tegevus keelati Eestis ära! Valimised
häält kuid oli suletud nimekirja eesotsas.. Erakonnad tänapäeva poliitikad Erakonnaseadus: Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalituste teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on MITTETULUNDUSÜHING! Vasakparteid Astmeline tulumaks Haridus peab oleme kõigile kättesaadav Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond Paremparteid Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Esikohal vabadus Eesti: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsemine ja avalik haldus Parlamentarism Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta
parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule
Prantsusmaa: · Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fasistlikke. · 1934.a. üritavad fasistid riiki pöörata, aga see kukub neil läbi, sest puudub ühtne ja tugev juhtimine, polnud tugevad fasistlikku liidrit.3 päeva hiljem moodustati vastasleer fasismile vasakpoolsed parteid. Üle prantsusmaa toimus poliitiline streik, et maha suruda fasism · 1935.a juunis ühinesid vasakparteid Rahvarindeks. · 1936.a. parlamendivalmimistel saab enamuse Rahvarinne-aitas majanduskriisist üle · Rahvarinne devalveeris frangi 3 korda. Prantsusmaa pank võeti valitsuse kontrolli alla. Kommunistid ei asunud valitsusse aga ärgitasid töölisi mässama ja 1936 aasta streigil on ettevõtted sunnitud seda tegema. Kommunistid on vastu ka maksude tõusudele, aga Rahvarinne teeb seda siiski, kahjumis olnud suurettevõtted riigistati
Koondis; mängus isiklikud huvid panganduses ja • keskerakonnad - Rahvaerakond, tööstuses) hakkasid kogud kujunema Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond kõiki varakaid kihte esindavaks ja mõned pisiparteid; konservatiivseks erakonnaks. Sellele • vasakparteid - Eesti Sotsialistlik trendile tegi lõpu uue majanduspoliitika Tööliste Partei (ESTP) ja rakendamine, mille tulemusena võitis vasaksotsialistlikud rühmitused; erakonna- siseselt põllumajanduslik • vähemusrahvuste (baltisakslaste ja orientatsioon ning vähenes tööstus- ja
Protsess tipnes 1933. aasta 14. juulil parteide asutamist keelava seadusega, millega kuulutati kriminaalkuriteoks igasuguste poliitiliste rühmituste organiseerimine väljaspool NSDAP-d. 33. aasta novembris peeti uued valimised, kus valijatele esitati heakskiitmiseks üheainsa partei nimekiri. Tulemusena hõivas NSDAP kõik kohad Riigipäevas. Saksamaast oli ametlikult saanud üheparteiline riik. Miks opositsioon vastu ei hakanud? Kõige ilmselgem põhjus- tal ei olnud võimalust. Vasakparteid purustati valitsuse erakorraliste volituste alusel. Keskpartei saatis end laiali vabatahtlikult ning isegi DNVP ei suutnud pinnale jääda ja nende juhid mõistsid üha selgemalt, et nad on minetanud igasuguse kontrolli nende endi loodud poliitilise ebardi üle. 1933. aasta keskpaigaks ei olnud Hitler siiski veel lõplikult kindlustatud. Tema positsiooni võis ohustada kas tema enda partei radikaalne tiib või sõjavägi. Kõige tõenäolisem
arv oli massiliselt kasvanud. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, mille alusideoloogia pole enam selgesti määratletav, väidavad end esindavat kogu rahva huve, eesmärgiks võita valimised. Jahtides iga valija häält, jagatakse lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saagi olla reaalne. Populistidele on tüüpiline bürokraatia ja valitsemiskulude kärpimise nõuded. Eesti erakondade asetus vasak- ja parempoolsuse skaalal- vasakparteid- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik, Eestimaa Keskerakond: astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid: Reformierakond (liberalism)- lauskonkurents ettevõtluses kui ka avalikus sektoris, Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4
huvid paremini tasakaalus. VALIMISED EESTIS- Mitmemandaadilised valimisringkonnad: mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kvoot: vajalik häälte arv saamaks esindatud, ülejääk kantakse üle teistele nimekirjas. Valimiskünnis: parlamenti pääsevad need erakonnad, kes on saanud vähematl 5% häältest üle Eesti; väldib Rkg killustumist väikesteks fraktsioonideks. ERAKONNAD- Programm: nägemus kõigi ühisk valdkondade ja poliitikate arendamisest. VASAKPARTEID- astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine, ühihüvis, toetused ja sots teenused PAREMPARTEID- turumaj, riigi vähene sekkumine, vaba konkurents POPULISM- "kõigi" huvide esindamine, bürokraatia materdamine SURVEGRUPP- Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Eesmärk mõjutada poliitikat. Sihtgrupp võimueliit. Lobism. Erinevad liigid KATEGOORIAKAITSE GRUPID- kindla sots kategooria huvie kaitse. Huvituvad enese elu- või äritingimuste parandamisest
Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid Parempoolsed parteid: Põllumeestekogu, Kristlik Rahvaerakond, Üleriigiline Majaomanike Seltside Liit. Keskparteid: Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond, Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllu- meeste Koondis, Rahvuslik-Vabameelne Partei. Vasakparteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Kommunistlik Partei. Põhiseaduslik kriis Põhiseadust kritiseeriti juba 1920. aastatest alates, kuna selle järgi on Riigikogul liialt suur võim. 1932. aasta augustis toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse eelnõule, mis kukkus napilt läbi. Vabadussõjalased leidsid, et see oli liiga demokraatlik ja lubasid välja töötada eelnõu, mis annaks
· 1938 Teaduste Akadeemia 1925 Kultuurkapitali seadus. 6 sihtkapitali 8. 1919. a põllumajandusreform 9. Parteide tüübid kuni 1934, parteide keelamine (nn vaikiv ajastu). Punane rist, skaudid · Kuni 1934 palju erinevaid, siis ainult Isamaaliit · Parempoolsed Põllumeestekogud Kristlik rahvaerakond Majaomanike seltside liit · Keskparteid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste · 1934-36 Arstide · Majaomaike · Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste
Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib
vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut). Taotlused: · Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt · Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele · Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5
ja kesier loobus 2.(15.) märtsil 1917 troonist oma venna Mihhaili kasuks. Viimane, kellel samuti mingit toetust ei olnud, loobus troonist kohe peale seda. Võim läks Riigiduuma poolt moodustatud Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus: Loodi Venemaa valitsemiseks keisrivõimu lõpu ja põhiseadusliku assamblee kokkutuleku vahelisel ajal. Sinna kaasati kõik tähtsamad sõja jätkamist pooldavad liberaalsed, tsentristlikud ja vasakparteid (kadetid, oktobristid, progressistid, esseerid). Peaminister vürst Georgi Lvov (1861-1925): mõõdukas liberaal, ametis juulini 1917 Välisminister Pavel Miljukov (1859-1943): liberaal, kadettide juht, ametis maini 1917 1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht
agraarküsimus ja võtta vastu sobilik põhiseadus. Eraomandit (sh baltisakslaste oma) ei tohi eksproprieerida vaid ainult piirata. Ka Rahvaerakond hakkas valitsuses paremale kalduma. Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist
agraarküsimus ja võtta vastu sobilik põhiseadus. Eraomandit (sh baltisakslaste oma) ei tohi eksproprieerida vaid ainult piirata. Ka Rahvaerakond hakkas valitsuses paremale kalduma. Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist
Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid Erakond Eestimaa Rohelised ei seo end ühegi poliitilise ideoloogiaga
Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. 100 Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu
annaabi.ee 
