Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane. algul tähistas valge kõiki heledaid ja sooje värve, must aga tumedaid ja külmi. Siis alles tekkisid punast värvi tähistavad sõnad ja ülejäänud värvinimetused. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest: · Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused.
kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked Heli Laanekask: kirjakeele kujunemine TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht): vana kirjakeele korpused, sõnastikud, uurimused. Murrete jm keelevariantide uurimine Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee. Sõnavara Fraseoloogia: Feliks Vakk 1970 ,,Suured ninad murdsid päid", Asta Õim, Katre Õim
.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud materjalid.................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Eesti ja vene keeles on põhilised värvinimetused kattuvad, vene keeles leidub vaid üks põhivärvinimetus, mida eesti keeles pole – голубой(helesinine, taevasinine). Siiski erinevad need keeled piisavalt värvinimetuste moodustamise, kasutuse ning ka kaasaskäivate tähendusvarjundite poolest. Käesolev referaat tugineb kahele artiklile. Esiteks Asta Õimu 1983. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste moodustamisest ning kasutamisest eesti ja vene keeles" ning teiseks Larissa Degeli 2005
Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann. Sõnavarauurimised 1990ndatel: Urmas Sutrop: võttis aluseks selle, et kõikides keeltes kujunevad värvinimetused välja kindlas järjekorras: valge, must, punane, sinine, roheline(oli vanasti haljas)... pruun, oranz. Viipekeel: Liina Paales käsitleb viipekeelseid Eesti kohanimesid. esimesed regilaulutekstid 17. sajandist · etnoloogia(elulood kogemuse baasil), antropoloogia(kultuuriline) ja sotsioloogia(kaasaja ühiskonna uurimine, rahulolu ühiskonnas) esemed ja mälestused ehk etnoloogiast
Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane. algul tähistas valge kõiki heledaid ja sooje värve, must aga tumedaid ja külmi. Siis alles tekkisid punast värvi tähistavad sõnad ja ülejäänud värvinimetused. Värvi ajalugu Värv on läbi aegade olnud tähtsaks elemendiks meid ümbritseva maailma mõistmisel. Soov kaunistada oma kodu värvide ja mustritega ning kujundada lähisümbrust, mis nii toonitaks kui ka peegeldaks meie maitsemeelt ja stiili, näib olevat selle põhi instinktiks, mis viib meid tagasi meie kaugete esivanemate koopajooniste juurde. Pilt: LASCAUX KOOPAMAAL Mõned nendeest koopajoonistest on säilinud tänapäevani
• VIOLETNE - Löfbergs Lila. Kui on vaja visuaaliga tähelepanu võita, siis võivad ebaloomulikud värvid abiks olla, kui eesmärk on aga visuaalse informatsiooni kinnistumine inimese teadvuses ning selle hilisem äratundmine v. suutlikkus meenutada, siis toimivad efektiivsemalt loomulikud värvid. Barbara E. Kahn ja Elizabeth G. Miller väidavad, et tarbijad reageerivad positiivselt imaginatiivsetele värvinimetustele, mis ei ole tingimata otseselt kirjeldavad; et mitmetähenduslikud värvinimetused loovad müügiedu kaupade puhul, millede tarbimis- või lisandväärtus põhineb meelte tööl või emotsioonidel nagu nt. toit, mood, ... • Värvide toime on nii füüsikaline (elektromagnetlainete füüsikalistest omadustest lähtuv) kui ka emotsionaalne (konkreetse värviga seotud tajuilmingutest lähtuv). Värvide emotsionaalset toimet on rohkem uuritud kui füüsikalist. • Värvide füüsikalise toime omadused on üldised, emotsionaalse toime
annaabi.ee 
