Piserdage salatile sidrunimahla ja õli. Enne serveerimist hoidke vähemalt 15 minutit külmikus. Salat sobib hästi kana- või kalkunilihaga. RETSEPT 2 Sparglirisoto - 250 g sparglit - 350 g risotoriisi - 1 l aedviljapuljongit - 1 sibul - 2 sl võid - hakitud salatisibulat või murulauku - 50 g riivitud parmesani - 2 sl oliiviõli Sulatage või madalas keedunõus, hautage selles peenestatud sibulat kuni viis minutit. Eemaldage sparglitipud, ülejäänud varreosa peenestage. Segage riis sibulate hulka ja kuumutage korralikult läbi, siis vähendage kuumust ja lisage vermut, oodake, kuni see ära auranud. Nüüd lisage vähehaaval kuuma puljonit. Ärge kallake seda korraga palju, vaid alles siis, kui toit kipub kuivaks jääma. Kui lisate viimase veerandosa puljongist, pange riisile ka peenestatud spargel ja terved tipuosad. Hautage, kuni spargel on pehme. Korjake sparglitipud välja, neid kasutage hiljem toidu kaunistamiseks
Õie ehitus Õie varreosa koosneb õieraost ja õiepõhjast Õieraag Tupplehed Kroonlehed Tolmukad Emakas Jaotus Mõlemasugulised õied ühes õies nii tolmukad kui ka emakas Ühesugulised õied Isasõied ja emasõied eraldi õites Õite jaotus. Mõlemasugulised (hermafrodiitsed) õied Ühes õies on nii tolmukad kui emakad Ühesugulised ehk lahksugulised õied Õies ainult tolmukad või ainult emakad Õies võivad esineda nektaariumid ehk näärmemahutid, mis tavaliselt paiknevad sigimiku tolmukate alusel Ühekojaline taim Isas-ja emasõied ühel taimel Kahekojaline taim Isas- ja emasõied erinevatel taimedel Õiekate Õiekatte moodustavad tupplehed ja kroonlehed Õiekate on õie steriilne osa, mis täidab kaitseülesannet ja meelitab tolmeldajaid ligi Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata Koosneb tupplehtedest, tavaliselt rohelised Värvuvad tupplehed täidavad või tugevd...
Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt).
15.Võrdle söögi ja salott sibulat? Salott sibul ei ole ümmargune vaid alt veidi paksenenud.Maitseomaduste poolest on ta aromaatsem,õrnem,ei ole nii terav kui harilik sibul. 16.Mida tuleb silmas pidada sibulate säilitamisel? Sibulaid tuleb säilitada jahedas õhurikkas kohas.Sibulapealsed ja hakitud sibul tuleb mähkida kilesse ja panna külmkappi. 17.Mida pidada silmas porrulaugu kvaliteedi juures? Et oleks 3 cm läbimõõduga varreosa,need on eriti head. 18.Porru kasutamine kulinaarias? Kasutatakse lisandiks roogadele, salatina ja konserveerimisel. 19.Milline näeb välja savoia kapsas? On koheva peaga mis koosneb roheka värvusega kortsulise pinnaga lehtedest.Välimised lehed on kortsulised ning hallikasrohelised või kollakasrohelised. 20.Milline on nuikapsa maitse? Maitse meenutab valge peakapsa juurika maitset. 21.Milline näeb välja romanesco kapsas?
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad.
Kõrgus (13) 30...100 (150) Eluvorm cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Ühesugulised lihtsa õiekattega väga väikesed õied. Emasõite õiekate on roheline, väheste udejate karvadega, isasõitel roheline, pruunikas või lillakas, üksikute kõrvekarvadega. Õied on koondunud pöörisjasse Õis õisikusse lehekaenaldesse. Õisikutega varreosa pikkus on tavaliselt 20...40 cm. Emasõisikud vajuvad pärast viljastumist rippu, isasõisikud jäävad enam-vähem horisontaalseteks. Õitseb juunist septembrini. Vili Taimel on munajas, veidi kokkusurutud pähklike. Munajad pikalt teritunud tipuga lihtlehed, südaja kuni ümardunud aluse ning jämedalt saagja servaga. Lehe pikkus (3) 6,5...12 (15) cm ja laius (1,5) 3...6
See on suhteliselt odav ja levinud vürts. Nelgipuu õitseb aastas kaks korda ja annab rikkaliku saagi. Õiepungi kuivatatakse päikese käes seni kuni nad painutamisel murduvad iseloomuliku raksatusega. Pärast fermentimist heasordilise nelgi elastsus taastub, nii et nelgipunga ei ole võimalik käte vahel katki murda. Hea nelk jätab paberi vastu surumisel sellele õlise pleki. Veeklaasi visatud nelgipung peab vajuma põhja või ujuma püstiasendis, varreosa allapoole. Kui nelk ujub küllili on tegemist riknenud või halvasordilise vürtsiga. Nelk on tugeva iseloomuliku lõhna ja kibeda maitsega. Kibedam on õiepunga õieroa poolne osa ehk 8 Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants varreosa, kõige peenema aroomiga aga punga tipuosa. Jahvatatult kaotab nelk oma aroomi võrdlemisi kiiresti. Nelgist toodetakse ka nelgiõli, mida parfümeerias ja likööritööstuses
kasvatada. Nii Rootsis kui ka Eestis liigitatakse selle taime kõik maapealsed osad, välja arvatud seemned narkootikumide hulka. Marihuaana Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatud taimeosadest. Tänapäeval on uimasti valmistamiseks võimlik kasutada kõiki taime maapealseid osi. Millised taime osad aga kasutatakse, sõltub tooraine kättesaadavusest ning kvaliteedinõuetest. Üldiselt peetakse õisikute ja peenemate okste kvaliteeti paremaks kui varreosa ja jämedamate okste oma. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivatamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. Hasis Taimedelt korjatakse nõret tootvad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadataksegi hasis, mille slänginimi sõltub päritolumaast. Hasis on värvilt must,
hea positsiooniga inimene kõrges eas vanaema kaussi meenutav auk tünnikujuline keha nurgas asetsev ornament sinise ninaga onu Jakob - viiskümmend aastat vana mees sinisevõitu taevas kikkis vuntsidega härrasmees - kakskümmend viis kilo kaaluv kott kollaste vöötidega kass - väikest kasvu korvpallur - kaks päkka pikk vahemaa - kahe maja vahel asetsev aed - naftarikas piirkond - pinnapoolsed kihid jope seespool asetsev tasku juurepoolne varreosa laps, kellel puudub kodu mees, kellel ei ole edu naine, keda ei saa usaldada sajast kümnest mehest koosnev rühm põranda all asuv kelder - oma välimuselt käppa meenutav taim potti meenutav kübar 3. Asenda sõnaühendid ja liitsõnad tuletistega (30p) pööblile omane (märatsemine) põranda all asuv (kelder) - sõna, mis ei käändu - poiss, kel on pikad juuksed - süüdistus, millel puudub alus aeglustav aine või seade -
just vanemas eas.Ühes keskmise suurusega porgandis on vaid 26 kalorit. Sellest piisab inimese päevase A-vitamiini vajaduse rahuldamiseks. Palju kiudaineid Porgandites leidub ka rohkelt kaaliumi, B- ja C-vitamiine ning pektiini. Pektiin on kiudaine, mis muudab porgandi krõmpsuvaks ja aitab ühtlasi vähendada vere kolesteroolitaset.Porgandeid ostes eelistage tugevaid, kena kujuga erkoranze vilju. Kõige värskemad on porgandid, millel on otsas näha roheline varreosa. Veidi hoolikam tuleb olla, kui ostate neid pakituna. Paljud porgandipakid on valmistatud juba mitu kuud tagasi ja seega ei pruugi köögivili hoolimata oma heast väljanägemisest olla enam kõige kvaliteetsem.Kui olete veendunud, et tegu on orgaaniliselt puhta köögiviljaga, piisab enne nende tarvitamist harjamisest ja kraapimisest. Teistel juhtudel on soovitatav porgandid koorida, et vabaneda koore all peidus olevatest võimalikest pestitsiidide jääkidest
8. Riis kurnata, segada praetud banaaniga ja maitsestada musta pipraga. 9. Vormid määrida õliga, siis võtta porrulehed ja vormida vastu vormikülgi nii, et moodustuks ring. 10. Siis täita vormid banaaniriisiga ja panna ahju üleküpsema umbes 15 minutiks. 11. Võtta vormid ahjust välja ja valada banaaniriis vormidest välja taldrikule. 12. Serveerida kuumalt kala ja sooja aedviljasalati lisandina. Soe aedviljasalat: 1. Paprika pesta, eemaldada seemned ja varreosa ning lõigata 3-4cm pikkusteks ribadeks. 2. Kõrvits koorida ja lõigata 3-4cm pikkusteks ribadeks. 3. Või kuumutada wokpannil, valada paprikaribad pannile ja kuumutada vähe aega. 4. Siis lisada kõrvitsaribad ja kuumutada kuni aedvili on poolpehme. 5. Serveerida soojalt kala ja riisiga ning sidruniviilu ja tillioksaga. 8 TEHNOLOOGILINE KAART 3
eemaldatakse. Lisa: 1. Tüvel või mitmeaastase oksa sõlmekohal paiknev puhkeolekusse jäänud pung, mis võib hakata arenema palju aastaid hiljem ( nt ülalpool olnud pungade hävimse korral) 2. Juurel, lehel või vanemate okste koorel asuv pung; vigastatud kohas kallusest (puittaime vigastatud koha ümber koore servas vallina tekkinud algkude) arenenud pung 3. Kahe järjestiku lehe, punga või külgoksa kinnituskoha vaheline varreosa Noorenduslõikus Tugev lõikus, s.t. noorenduslõikus, soodustab täiskasvanud puude ja äsjaistutad, kuid kasvus pidurdunud puude adventiivpungadest ehk nn lisapungadest uute võrsete kasvamist. Adventiivpung ei teki lehe kaenlasse, vaid täiskasvanud koe rakkudest. Noorenduslõikuse abil saab samuti reguleerida juure ja võra vahelist tasakaalu ja proportsiooni sellistel puudel, mida kavatsetakse ümber istutada. Ilmastikutingimuste või kahjurite läbi kahjustunud puude tugev
· varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL · ühe- või kahekojalised liigniiskete alade ja soode samblad Sphagnum L. · elusa varreosa pikkus on 2...50 cm · värvus säravrohelisest tumepunaseni, enamasti kumab läbi valkjas toon · kasvavad hõre- kuni tihemurusalt · teatud liikide abil saab anda hinnangut kasvukoha pinnase kvaliteedile MURAKAS Rubus L. · roosõieliste sugukonda kuuluv · 10-20 cm · õied on valged ja ühekaupa varre otsas · mesikollase värvusega, mee maitsega · õitseb mai lõpus juuni alguses · vili valmib juuli keskel
suppidesse, kastmetesse. Nii köögiviljad kui ka kartul saavad noaotsatäiest tüümianist hea maitsevärvi, ent seda ürti võib maitseandjaks segada ka keeduriisi hulka. Veel on tüümian sobilik kana, muna, kapsarullide ja hernesupi maitsestamiseks, eriti hästi passib aga toitudesse, mille tegemisel kasutatakse ka veini. Selle ürdiga saavad pikantse maitse marja- ja puuviljamagustoidudki. Maitsestamiseks tarvitatakse ürdi lehti ja pehmemat varreosa. Tüümian on ka tõhus ravimtaim: sel on desinfitseeriv toime, tüümianitee koos meega on hea külmetuse- ja köharohi, aidates avada hingamisteid. Ka unetuse puhul võib seda ürditeed pruukida. Tüümianitee Tüümianist tehtud teed juues saab kasulikke aineid, seedehäirete puhul mõjub jook toniseerivalt. Väidetavalt võib tee aidata isegi pohmelli leevendada ja öiseid luupainajaid eemal hoida.
Punase veini kaste 1. Kuumutada potis vesi keemiseni. 2. Lisada pruun veisefond. 3. Kontrollida maitsestust, et poleks liiga soolane. 4. Teises potis valmistada pruun roux. 5. Selleks lisada potti tükk võid ja sama koguse nisujahu ning kuumutada keskmisel tulel. 6. Aeg ajalt segades, kuumutada roux hele pruuni värvuse tekkimiseni. 7. Koorida sibul ja lõigata viiludeks. 8. Pesta ja koorida porgand ning lõigata mirepoix kuubikuteks. 9. Puhastada sampinjonid pintsliga, eemaldada mullane varreosa. 10. Hakkida seened viiludeks. 11. Koorida küüslauk ja lõigata viilud. 12. Asetada kõik toorained potti ja segada. 13. Lisada tomatipasta, purustatud tomatid ning segada. 14. Valada peale kuum pruun veisepuljong. 15. Lõigata sidrunist üks viil. 16. Lisada punane vein, sidruniviil ja paar tüümiani oksa. 17. Keeta madalal tulel ~1h poole mahuni alla, aeg-ajalt segades. 18. Kontrollida maitsestust, vajadusel lisada soola, musta purustatud pipart, suhkrut. 19
majoneesikastmetesse ning seeneroogadesse. Populaarne on estragon ka salatite, salatikastmete ja maitseäädikate koostises. Estragon on sauce béarnaise’is kohustuslik maitseandja. essents – vürtsi või maitseaine kontsentreeritud lahus. extra virgin – tähis, millega märgistatakse esimese külmpressi oliiviõli. farfalle – kikilipsu või liblikat meenutav pastasort, sobib hästi pastasalatitesse. fenkol – tuntud ka kui apteegitill. Taime rohelist varreosa kasutatakse köögiviljasegudes, suppides, pajaroogades, pearoa lisandina ning salatites. Kuivatatud seemneid kasutatakse idamaistes vürtsisegudes, kuivatatud seemnete parimad maitseomadused avanevad, kui seemneid uhmris peenestada. feta – Kreekast pärit toorjuust, mida valmistatakse nii kitse- kui ka lambapiimast, odavamatele mujal Euroopas müüdavatele sortidele lisatakse ka lehmapiima. Väga erilise valge värvi ning
nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu alustab 1)idulehtede alune varreosa e hüpokotüül 2)idulehtede pealne varreosa e epikotüül.Sõltuvalt nendest tõstetakse idulehed kas mullapinnale või sisse. Sulgjate lehtede puhul jäävad idulehed mulda ja kolmeliste ja sõrmjate lehtede puhul tõusevad idulehed mulla pinnale. Tähtsus on see, et seda peab kasvataja arves-tama, kui ta külvab.Kolmeliste ja sõrmjate puhul ei tohi seemet külvata liiga sügavale, sulgjate puhul oluline pole.Sammasjuur tungib väga sügavale mulda
mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu alustab 1)idulehtede alune varreosa e hüpokotüül 2)idulehtede pealne varreosa e epikotüül.Sõltuvalt nendest tõstetakse idulehed kas mullapinnale või sisse. Sulgjate lehtede puhul jäävad idulehed mulda ja kolmeliste ja sõrmjate lehtede puhul tõusevad idulehed mulla pinnale. Tähtsus on see, et seda peab kasvataja arves- tama, kui ta külvab.Kolmeliste ja sõrmjate puhul ei tohi seemet külvata liiga sügavale, sulgjate puhul oluline pole.Sammasjuur tungib väga sügavale mulda. Kaunviljade
Viljaliha on õrn, mahlane, lõhnav, magus, oranzikas või kreemikaskollane, harvemini valge või rohekas. Melon sisaldab sordist olenevalt 4-18%, keskmiselt 7-12% suhkruid. Orgaanilisi aineid on vähe. Melon on soojanõudlikum ja vajab rohkem päikest ning kuivemat õhku kui kurk, seda tuleb arvestada, kui teda lavades kasvatatakse. Ka Eestis on kohati melonit lavas kasvatatud, sobivaim temperatuur on seejuures 25 kraadi ja õhu niiskus kuni 60%. Juurekael ja selle lähedal olev varreosa ei tohiks märjaks saada, sest need on väga õrnad mädaniku suhtes. Söögiks tarvitatakse meloneid valminult, mitte enne valmimist nagu kurke. Suurem osa süüakse värskelt, kuid kasutatakse ka kuivemalt, keedisena ja kompotina, kusjuures kompotile lisatakse haput puuviljamahla. Ka tehakse sukaadi, siirupit ja odavat meeasendajat. Maitsev on toorsalat majoneesiga. Värskelt dessertköögiviljana süües võib maitsestada suhkru, mee või ingveriga.
Mineraalainetest sisaldab enim. - kaaliumi, - kaltsiumi, - fosforit, - magneesiumi, - rauda. 150 g nuikapsast katab täiskasvanu C- ja A-vitamiini päevavajaduse, B2-vitamiini vajadusest 70%. 100 g nuikapsast annab 24 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse ümaralt paksenenud varreosa, nn varsvilja. Sellest valmistatakse: - toorsalateid, - suppe, - vormiroogi. Vatsvilja: - hautatakse, - paneeritakse Maitsvad on nuikapsa noored lehed, - sisaldavad mineraalsooli ja vitamiine 23 korda, - karotiini kuni 100 korda,
(Narkomaania 2004). Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna (Koldits 2001). Tänapäeval on uimasti valmistamiseks võimalik kasutada kõiki taime maapealseid osi. Millised taime osad aga tegelikult ära kasutatakse, sõltub tooraine kättesaadavusest ning kvaliteedinõuetest. Üldiselt peetakse õisikute ja peenemate okste kvaliteeti paremaks kui varreosa ja jämedamate okste oma (Narkootikumid 2004). Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivatamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks (Narkootikumid 2004). Peenestatuse aste võib olla erinev, võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits 2001). Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad (Narkootikumid 2004)
Aromaatne elamus on kindlustatud! Et nõmm-liivatee üksikud õied on suhteliselt väikesed, kasutab taim enda näitamiseks õite kokkukoondamist. Padjandis kasvamine lubab väikesele kasvukohale majutada ka ohtralt õisikuid, nii et eemalt vaadates jääb mulje lausa erksast helelillast õitemerest. Praktilistest kaalutlustest lähtuvalt kogutaksegi taime õitsemise ajal. Kääridega eemaldatakse nii õisik kui ka roheliste lehtedega varreosa. Muide, nõmm-liivatee on sellegi poolest huvitav taim, et meil Eestis venib tema õitseaeg sõltuvalt kasvukohast ja ilmastikust küllaltki pikaks alates juuni lõpust kuni augusti alguseni. Nõmm-liivatee plussiks on selle taime kerge äratundmine, kusjuures tuvastamisel on abi nii nägemis- kui ka lõhnameelest. Firmatunnus: erinevad eeterlikud õlid Just eeterlike õlide kogum annabki nõmm-liivateele erilise lõhna, vaatamata sellele, et neid on oluliselt vähem kui
köögiviljavaagnale. Brokkoli e spargelkapsas Brokkoli sarnaneb lillkapsale, õisikuid on rohkem, kuid nad on väiksemad, värvuselt tumerohelised. Kuumutamisel muutub värv veel tugevamaks. Hea on see, et äralõigatud õisikute asemele kasvavad uued, seega pikeneb saagiaeg ja suureneb kogusaak. On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa. Värvuselt valge rohekas lilla, maitselt meenutab kapsajuurikat. Saak koristatakse kui läbimõõt on 10 cm, sest vananedes muutub kiiresti puiseks. On mahlakam ja suhkrurikkam, kui valge peakapsas. Kasutatakse toorelt salatitesse, keedetult suppides, hautistes ja ühepajaroogades. 45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit. On u 30 cm pikk, üsna tihe pea, lehed õrnad ja mahlased, pole kibedat "kapsamaitset"
Elundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Generatiivsed elundid - Õis • Muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megspooride ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. • Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi • Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakad • Tsüklilised õied: õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi • Atsüklilised õied: õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale • Hemitsüklilised õied: mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt Õis • Mõlemasugulised – õies on nii tolmukad kui emakad • Ühesugulised – õies on kas tolmukad või
Samblarinne vähe arenenud, puude (eriti kuuskede) varjus on samblarinne pidev, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas. 11 LAANIK kollakas-, oliivroheline või pruunikas jäikade kaheli- kuni kolmelisulgjalt harunenud vartega läikiv sammal. Varred kuni 20 cm pikad, tõusvad. Varte pikkus sõltub lagunemise kiirusest kasvukohas (alumine varreosa kõduneb, pealt kasvab juurde). Igal aastal moodustab varre keskosast üleskasvav võsu uue järgu, justkui uue korruse. Seega saame korruseid lugedes määrata laaniku taime vanuse. Laanikust moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Väga sage liik kuiva-des, niisketes ning rabastunud metsades, talub hästi varju. Sageli näeme laanikut koos kasvamas mustikate ja palusamblaga, kuid laanik eelistab palusamblast veidi niiskemaid kasvukohti.
annaabi.ee 
