pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" Tõlketööd TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti- alver-loeb-katariina-unt
Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. Lemmiktegevused ja külalised Sagedane külaline talus oli Mart Raud koos abikaasaga. Raanilt tegi J. Vares matku siinsesse ümbrusse – käis jahil, marjul või niisama põldudel ja metsas hulkumas, tulles tagasi lillekimbu või maasikatega. Mälestused Johannes Varesest Praegu Raanil elav J. Varese õetütar Salme Kõverjalg mäletab teda just sellisena – elurõõmsa ja nooruslikuna, soojasüdamelise loodusesõbrana. Aitäh tähelepanu eest!
1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83- aastane.Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tuntumad teosed Lugu valgest varesest (1931) Tolm ja tuli ( 1936) Mõrane peegel: kuus poeemi (1962) Tähetund (1966) Uued luuletused ja poeemid (1968) Eluhelbed (1971) Tuju (1976) Lendav linn (1979) Korallid Emajões (1986) Üle sõnade serva (2004) Tuulearmuke (1927) Invaliidid (1930)
Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november oli eesti luuletaja. Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik)
Töö Peale oma õpingute lõpetamist alustas ta tööd ta Esimeses maailmasõjas rindearst, aastatel 19201939. Jätkas arstina töötamist ka Vabadussõja ajal. Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks" Kirjanik ja poliitik Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. 21.juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile peaministri ametivande. 24.augustil paigutati Johannes Vares Eesti Nsv Ülemanõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris
abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alver-loeb-katariina-un "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega.
aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse teekonnale · Talvik suri Tjumeni Olastis 1937 · 1956 abiellus Mart Lepikuga · 1953 kurtis vennale, et tervis on üsna käest ära. · betti suri 1989. aastal Tartus olles 83. aastane. LOOMING · 1931. aastal ilmus "Noor-Eesti" kirjastusel poeem "Lugu valgest varesest" · 1966. aasta valikkogus "Tähetund" / Algsest 1561 värsist järele 897 · 1933. aastal avaldas Beti Alver "Loomingu 2", selles oli 25 kümnevärsilistest stroofidest koosnev poeem "Ulla". · 1935- aasta "Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis "Vahanukk" · Pirnipuu "stiil on endiselt vaimukas, kujutatud tüübid ja situatsioonid on rohkem vallatult najakad kui karmilt iroonilised. · 1937. aastal valminud ja 1938. aasta "Loomingu" maikuu numbris ilmunud poeem
Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina «Kodu keset linna» süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat ning sellepärast pidi realkooli poisi Henri Tamme hakkama mängima Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga"
kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran ja tunnen, ka surres pole võimalik surra. Kogust “Tolm ja tuli” (1936) Loomeperioodid "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stockholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 "Teosed", 1
14-realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid, kuigi saksakeelsed, ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro. See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare'i sonetis (4+4+4+2 värssi). Soneti vormiga võib mängida: jätta salme ja värsse ära (4+3+3, 4+3), kirjutada juurde (4+4+3+3+1), panna risti (4+3+4+3, 4+4+1+4+1), tõsta sülle (4+3+3+4) vmt. Kirjutada võib ka arhailisi kahesalmilisi sonette (8+6).Kuulus, ent keeruline trikk on vähemasti 15 sonetist koosnev SONETI- PÄRG , kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärsiks,...
venda. Nad elasid koos väga õnnelikult, kuid lõpuks tuli ka neil aeg minna oma teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda. Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme ja Tähe pulmad Pulmi peeti kaua ja toredalt
Betti Alver "Tähetund" Laura Rooseileht 11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal.
Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust.
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta
komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Luulenäited: "Ettevaatus klaas", "Sa hapramast hapram", "Lindprii", " Elu helbed". Betti Alveri üks loomemärksõnu on pehme, nurgatagune iroonia. Alver tuleb justkui
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse
katkestas õpingud, pühendus täielikult kirjandusele. 1930 aastal läks noor luuletaja Heiti Talvik Alverile üle andma kutset Veljesto õhtule, pakksu ennast ka saatjaks. Tutvus süvenes. Alver on tunnistanud, et maailma luuleväärtusteni jõudis ta suuresti tänu Talvikule. Sama võib öelda ka Alveri enda luulesse pöördumise kohta. 1931. kirjutas ta esimesed luuled, mis jõudsid ka trükki, ja avaldas raamtuna Puskini Jevgeni Onegini inspireeritud poeemi Lugu valgest varesest. 1936. ilmus luuleraamat Tolm ja Tuli. See tegi Alverist tunnustatud luuletaja. Teda intervjueeriti ja kutsuti kohtumistele. 1937. Heiti Talvik ja Alver abiellusid-vaikselt, kahe kaasveljestolasest tunnistaja, Orase ja Viidingu juuresolekul. See mõjus luulelem mis 1930-40. aastate vahetusel liikus küpsema süvenemise poole. Mõneks ajaks viis neid maale maailmasõda. Võrtsjärve lähedale oli isa ostnud maamaja. Kirjanikupaar lõi kaasa maatöödel
Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1937; poeem ,,Raudsed roopad" 1942 rahva saatusest; regilaulusarnane ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. ,,Leib"; album ,,Ammukaar" 1942 sisaldab 10 sõjaaegset tippluuletust; valikkogud ,,Tähetund" 1966, ,,Eluhelbed"1971, ,,Lendav linn"1979; viimase perioodi luule kogus
Tartus. Alates 1934 Eesti Kirjanike Liidu liige. Luulekogud ja raamatud Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" (1931) kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel" (1962). Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on ,,Tolm ja tuli", ,,Tähetund", ,,Eluhelbed" (1971) ja ,,Korallid Emajões" (1986), ,,Lendav
Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello Lattik Tragikomöödia – G. B. ''Andrese elukäik'', Mati '' Pastoraal Guarin ''Ustav Unt ''Võlg'' mummulisest kleidist'', karjane'', Shakespeare Kalju Saaber ''Eesti ''Mõõt mõõdu vastu'' pastoraal II'' Muinasjutt – ''Loomade Poeem – Betti Alver talvekorter'', ''Kolm ''Lugu valgest külma'' varesest'', Kersti Merilaas ''Poeem Pärnu silgust'' Valm – Martin Raud Haiku – Kärt Hellerma ''Kangastused'', Jakob ''Tartu'', Andres Ehin'' Tamm ''Punik'' Kirsipuu pungas'' Anekdoot – Eino Baskin ''Baskini kogutud anekdoodid I'', E. Baskin ''Baskini kogutud anekdoodid II'' Romantism. Realism Täida tabel Romantism Realism Millal ja kus tekkis
Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. 1. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", 2. gümnaasiumi lõpu klassis teos (1927) "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed 3. 1930 "Invaliidid", pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja sotsiaalsetele probleemidele. 4. Puškini „Jevgeni Onegini“ eeskujul 1931 „Lugu valgest varesest“ ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" 5. "Kõmpa"- toetub tema lapsepõlvemälestustele. • HILISEM LOOMING – Esikohal luule, mõjutatud tõlketööst, toeses läbivaks tegelaseks „must vari“ (tähistab nälga, murelikkust, surma) 1. 1936 luulekogu „Tolm ja tuli“, jõudis ka koguteosse „Arbujad“ 2. 1943 luulekogu käsikiri „Elupuu“ - väljaandmine venis sõjaolude tõttu. 3
kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. VIII SLAID Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966
Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) Betti Alver 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu oli eesti luuletaja. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjanuds.Valiku kirjanudse kasuks tegi gümnaasiumi lõpuklassis kui tema kirjutatud romaan ,,Tuulearmuke" sai II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel ,,Lugu valgest varesest" (1931), "Tasakaal"(1982) ,,Tähetund"(1966 ) Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis muhumaal, õppis lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Aastal 1941 mobiliseeriti Punaarmeese. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana. 1943 aastal tegi luuledebüüdi. "Tormi poeg" (poeem, 1947) Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem
· Loomingulist teed alustas ta prosaistina. · Esikromaan "Tuulearmuke"(1927) kujutab noore tütarlapse siseheitlusi. · Jutustuses "Invaliid" (1930) kujutatakse randlaste elu. · Avaldanud ka proosapoeemi "Viletsuse komöödia" (1935). · Värsiloomindut alustas ta 30-ndate algul. · Tema luulet mõjutasid Baudelaire'i, Heine ja Gautier'i teosed. · Tema luulet iseloomustab inimvaimu trotsiv hoiak kõige negatiivse ja madala vastu. · Veel tema teoseid: "Lugu valgest varesest" (1931) "Pirnipuu" (1936) "Pähklikoores" (1937) "Mõrane peegel" (1939) "Raudsed roopad" (1942) "Leib" (1942) · Kaks viimast käsitlevad mineviku olustikku. · Varasem luule on koondatud kogusse "Tolm ja tuli" (1936) · Alveri lüüriline luule hoogustus sõjapäevil. · Luuleloomingu enamik on ilmunud valikkogus "Tähetund" (1966). · Hilisem luule: "Eluhelbed" (1971) · Tõlked: poeemid "Poltaava" ja "Vaskratsanik" (1948) · Alveri hilisluule on rikkam ja
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T
Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata-Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks", järgnevatel aastatel veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Vahekorrad" (1922), "Geomeetriline inimene" (1924), "Multiplitseerit inimene" (1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. Poliitikas ta (erinevalt paljudest teistest vasakintellektuaalidest) otseselt ei osalenud, kuid kirjutas "kodanlikku riiki" kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje.
9) Betti Alver elu ja looming Betti Alver 1906-1989. Elisabeth Lepik. Sündis 23. novembril Jõgeval. Isa raudteetööline. Tahtis saada näitlejaks. 1924 lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi. Õppis TÜ-s 1924- 1927 filoloogiat. Esimene raamat ilmus ,,Tuule armuke" 1927, kuigi käsikiri oli juba varem valmis. Sai 2 koha loodusromaani võistlusel. 1935 värsspoeem ,,Viletsuse komöödia" (inimese tõkestamise küsimus), 1931 debüüt luuletajana, poeem ,,Lugu valgest varesest". 1 luule periood kuni 30 aastad. Esikluulekogu ,,Tolm ja tuli" 1936 (kunstiteema, ülistab kunsti ,,Kunsti sünd", ,,Lepitus", ,,Ilus õde", ,,Peegel",tunnetuslik külh ,,Ekstaas", ,,Pahed"). Hindab isiku-ja loomevabadust, tolerantsust, sallivust, kunstist arusaamise oskust. Armastusluule ,,Raugad", ,,Suvi". Poeemid ,,Lugu valgest varesest", ,,Ulla", 1937 ,,Pirinipuu", 1938 ,,Pähklikoor". 2 periood 1937-1959. Käsitluslaad realistlikum. Elu nähtuste analüüs. Meeleine maailm
Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971 Tuju, Tallinn 1976 Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 Üle sõnade serva, Tallinn 2004 Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan)
Nõukogude okupatsiooni ajal. Betti alver suri 19. juunil 1989.aastal Tartus. Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid samas rõhutab ka maise elu väärtusi. Alver on eesti luule meisterlikumaid sõna ja vormikasutajaid. 1930. aastate algul hakkas ta kirjutama luulet ning kujunes seejärel kiirelt silmapaistvaks luuletajaks. Raamatuna ilmus kõigepealt poeem ,,Lugu valgest varesest", mis kujutas irooniaga ühiskonnas valitsevat karjääri ja saamahimu. Kuid Alveri suureks tulekuks kirjandusse võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus ,,Tolm ja tuli" (1936). See kogu iseloomustab tema kõige arbujalikumat järku. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Traditsioonide koorem luuletajat siiski ei vaeva: ta kannab seda isikupäraselt, hoogsalt ja stiilselt.
See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver debüteeris novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teoseid "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões. Samuti on ta tegelnud kirjanduse tõlkimisega. Tema suurim saavutus selles vallas on
,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20.sajandi teos, oma sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest. 1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille õpetuslikuks ivaks on kutse loomulikult rõõmsale toimimisele elus. 1930.aastal ilmunud pikemas jutustuses ,,Invaliid" vahetab ,,Tuulearmukese" subjek- tiivse pihtimuslikkuse välja objektiveeriv esitus. Betti kirjutas ka poeeme. Poeem ,,Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) annab iroonilise kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid: ,,Vahanukk" (Lng 1934), ,,Pirnipuu" (Lng 1936) ja ,,Mõrane peegel" (Lng 1939). Välismaal on avaldatud kog-d ,,Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956, A.Orase eess.) ,,Uued luuletused ja poeemid" (Toronto, 1968, koost. H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971) koosneb a-il 1932-40 ja 1966-70 kirjutatud luuletustest, mis
Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up
Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu veetlev leedi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 vanem Snawly – Charles Dickens Nicholas Nickleby elu ja seiklused 1998 Kohtunik – M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Hea Põhjanõid – A. Bradley Võlur Oz 1998 Jakob või Hanna Erik – T. Lindgren Mao tee kalju peal
jalad pandi kett briti praamil, randmed raudu Jaaval, juuksed põlesid Jamaikal, parem silm sai paugu, juhtus mõnda muudki Okinawal. Ilma eluloota kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded. Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander. Tema kaaslane on marumöll Kap Hoornil, kodu igas urkas-kolkas, igas ilmakaares, igal mandril, saarel. Algvariant ei paku just palju ja on pärast suurt poeemi (või värssluhiromaani) «Lugu valgest varesest» järsk kunstiline tagasilangus. Kuid Oleander kui tüüp oli Alverile nii kiusavalt põnev, et seda ei saanud niisama kõrvale jätta, ja 1988. aasta alguses võttis kirjanik ta uuesti kasile. Tulemus? Monotoonsete pikkvärsside hulga asemel on nüüd lugeja ees energilised, täpsed, hoolikalt liigendatud, mitmele tasandile paigutatud lühivärsid. Romantiline põhitoon on säilinud, aga tasandatud on mõõ- dutundetut hüperboolsust ja otsustavalt kärbitud räiget sõnaliigsust
lülideks on esialgu vaid Tartu linn ning Betti Alveri debüütauhind. Essees analüüsitakse Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" kuuluvust eesti luulekaanonisse Tiit Hennoste artikli ,,Kaanon. Kaanan'' (1997) põhjal. Betti Alver sündis 1906 ning suri aastal 1989, tuntust kogus peamiselt luulega. Naine tegi oma esimese kirjaniku debüüdi 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", luuletaja hakkas tuntust koguma 1981.aastalpoeemiga ,,Lugu valgest varesest". Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik, tema luulest kumab läbi nii kurbust kui armastust. Oma luulega kuulub ta ühes Suitsu, Underi, Rummo ja mitmete teistega Eesti luulekaanoni keskmesse. Analüüsitav Alveri luuletus on kirjutatud 1980. aastal ning on ilmunud raamatus ,,Korallid Emajões" (1986) ja ka paaris teises kogumikus. Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletamise tegev ka muudes valdkondades olles kirjanik, tõlkija ja publitsist
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema
okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...". Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind. Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub. Käib teiste lindude pesades mune
Palju on Masingu luules ka looduskujundeid kujutanud.Arbujate loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autoris ja Noor-Eesti traditsioon.Nad tegutsed tartus ja enamik neist õppis või oli õppinud ülikoolis. 7.Betti Alver-ta luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega,kannab kõrgeid ideaale,kuid rühutab ka maise igapäevaseelu väärtusi.Ta on eesti luule meisterlikud sõna-ja vormikasutajaid.Esialgu hakkas kirjutama lüroeepikat.Esimene poeem ilmus 1931-Lugu valgest varesest.1936 ilmus luulekogu Tolm ja tuli.Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele.Luuletuste puhul võib rääkida suletud vormist.Tuntuim kunstiteemalisi luuletusi on Maalija lõvipuuris.Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu,viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele
kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartus asub ka tema mälestusmärk. Teosed Luuleraamatud · Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 · Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 · Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 · Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 · Tähetund, Tallinn 1966 · Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 · Eluhelbed, Tallinn 1971 · Tuju, Tallinn 1976 · Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) · Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 · Teosed, 1
Aastal 1934 oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige Suri Tartus Äkki ilm läks sulale Looming Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: Esimene proosateos milleks, milleks minna? ,,Tuulearmuke" (1927) Heitsin nurka kübara, Esimene poeem ,,Lugu valgest mantli tuvihalli, varesest" (1931) mähkisin end üleni Luulekogu ,,Tolm ja tuli" punasesse salli. (1936) Vanaema oli noor, Romaan ,,Invaliidid" (1930) kui neid lõngu keris. Nüüd ta kondid kõdunend, rätik ent kui veri. Narmad nagu helmeread minu randmel kõhnal. Tunnen, ihust kahvatust
Betti Alver (1906-1989) • Kodanikunimega Elisabet Lepik • Õppis Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis • Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga, hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga. • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. • Kuulus rühmitusse Arbujad • Omanimeline muuseum Jõgeval … • Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“ • Luuleraamatud: „Lugu valgest varesest: poeem“, „Tolm ja tuli“,“Luuletused ja poeemid“ • Proosad: „Tuulearmuke“, „Invaliidid“, „Viletsuse komöödia“ Uku Masing (1909-1985) • Sünninimi Hugo Albert Masing • Eesti teoloog, luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog • Õppis Tallinna II reaalkoolis • Kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi … • Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd
kujutusviis. Nimelt on romaanis leidlikkusega ühendatud erinevaid reaalsustasndeid -- kõigepealt Krossi üldtuntud detailitäpne memuaristlik realism, siis esseislik-ajaloolised arutlused ja lõpuks puhtas fiktsioon nagu Artur Valdese ilmumine ja tema kiri Tuglasele palvega hakata vastupanuliikumise maskotiks. Et Krossi kirjeldus on plastiline, on esseism nauditavate kujutluspiltidega hästi tasakaalustatud. Näiteks suurepärane kirjeldus doktor Varesest Aadria merelt peegelduvate tähtede valgel, kus juhuslikult kohatud nõukogulased teevad talle saatanliku ettepaneku, see tähendab, et selline ettepanek võidi teha -- pilt on ju puhas meelekujutus. 4. Kes on Ullo Paerand? Iseloomusta teda erinevatel eluetappidel. Ullo Paerand on iseäralik, erandlike võimetega noormees, kes satub suurte ajaloosündmuste osaliseks. Ta on riigiametnikuna iseseisvuse hävingu tunnistaja ning haaratakse siis vabariigi
Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal teine sulestik, mida nimetatakse puhkesulestikuks. Need sulestikud võivad olla täiesti erinevad (näiteks tutka isaslind) Sinikaelpart Sinikael-parti on kindlast kõik näinud. Ta on varesest veidi suurem lind. Sinikael-pardi häälitsus on kodupardilt tuntud prääksumine. Sinikael on mitmesuguste koduparditõugude esivanem. isaslinnu sulestik on värvuselt eredam kui emaslinnu oma. Isasel on pea ja ülakael hundsulestikus sinakasrohelised. Emane sinikael-part on pruunikat värvi. emaslind on isasest natuke väiksem. Sinikael-part on laialt levinud lind. Eestis elutseb ta igasugustel veekogudel. Ta eelistab taimestikurikkaid kohti. Isegi
_ Mille poolest on eriline ,,Jevgeni Onegin"?sündmused ei laheni nii, anagu lugeja ootab, _ Millest kõneleb poeem ,,Mustlased"? Mehe põhenemisest rahaväärtustavast ühiskonnas metsa Mustlaste juurde _ Kus leiab aset Puskini poeemide tegevus? Ida maades _ Millised ajaloolised isikud ja sündmused Puskinit huvitavad? ? Isamaasõda, Dekabristide ülestõus, napoleon, Boris Godunov _ Mis on sarnast ,,Jevgeni Oneginil" ja B. Alveri poeemil ,,Lugu valgest varesest"? 10. Kirjandusteose vaatepunkt _ Mis on kirjanudsteose vaatepunkt? _ Missugune on N. Friedmani vaatepunktide liigitus? 11. M. Lermontov _ Nimeta Lermontovi kodumaad.Venemaa, Kaukaasia, Millist maad nimetab Lermontov oma vaimseks kodumaaks? Kaukaasia ja sotimaa _ Mis on tema poeemide süzeede aluseks? Ajaloolised isikud, legendid, kaukaasia rahvapärimused _ Millised on tema poeemide kangelased? Ei positiivsed ega negatiivsed,
Inglise ehk Shakespeare'I sonett : 4+4+4+2 Prantsuse e. Ronsand'I sonett Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult tihti sünge. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline. Sisus on tihti legendid, rahva pärimused ja ajaloosündmused (F.Schiller "Kinnas", M.Under "Kolmteist ("ballaadi Poeem pikem mitmeosaline luuletus, mida iseloomustab jutustav süzee. (A.Puskin (""Mustlased", B.Alver "Lugu valgest varesest Haiku väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Sünniajaks peetakse 16.sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe (vastavalt 5+7+5. Olulised on intuitsioon ja fantaasia. (M.Bash, J.Kaplinski Dramaatika Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud
ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadimeistreid: Goethe, Schiller, Puskin, Eestist Jakob Tamm ,,Orjakivi" ja Marie Under ,,Merilehmad". POEEM on pikem luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Tegelased on erakordsed ning tavaliselt on esitatud arengus. Tegevusaega ja kohta pikemalt ei kirjeldata. Väljendusviis on lüüriline, sündmustik on minimaalne. Kuulsamaid autoreid Byron, Shelley, Puskin, Betti Alver ,,Lugu valgest varesest". HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka
nii järvede kui ka mere ääres. Merikotkas · Suurim röövlind · põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. · toitub veekogudel elavaist loomadest · Merikotkas on loodusmälestusmärk. Tema häirimine ja kahjustamine on seadusandlusega rangelt keelatud. Jääkoskel 4 · varesest suurem sihvaka kere ja peene nokaga partlane · Emaslinnul on kuklas tutt ja see on puhkeperioodil parim eristamistunnus isalinnust · Jääkoskel kaalub keskmiselt 1,8 kilogrammi. · Jääkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse. · Pesas on mai alguses 10...15 kreemikasvalget piklikku muna · Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest
Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Geomeetriline inimene" (1924), "Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970) • Eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses • 1917. aastal liitus 1
Öeldakse ka: kured lähvad, kurjad ilmad. Nii see ongi, sest meilt lahkuvad nad septembris-oktoobris, et kevadel taas oma tuttavasse pesapaika tagasi pöörduda. Kõik nähtavad kureparved ei ole aga siinpesitsejad, sest Eestis on neist suvel vaid umbes 350 paari, aga läbirändajaid 30 tuhat. Kuna sookurg on meil nii vähearvukas ja teda söödava liha pärast ka rohke küttimise oht hirmutab, siis on ta looduskaitse all. RABAPISTRIK Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ("püksid") ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume,
Hilisemas loomingus protesteerib ta kõige vastu, mis paistab lameduse, mõtte- ja vaimuloidusega. Ta suhtub üleolevalt keskpärasusse ja argipäeva. Tuntumad luulekogud: ,,Tolm ja Tuli" 1936; ,,Tähe Tund" 1966; ,,Luuletused ja poeemid"; ,,Lendav linn"; ,,Korallid Emajões"; ,,Teosed I" ja ,,Teosed II". Tuntumad luuletused: Korallid Emajões, Helde andja, Räägi tasa minuga, Tulipunane vihmavari, Lugu valgest varesest. 3. Heiti Talvik- 1904-1947, tegu oli väga omalaadse mõtteviisi ja boheemlasliku mehega. Ka tema õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat, kuid jättis õpingud pooleli, abiellus 1937.a Betti Alveriga. Tema elu lõppes sellega, et ta arreteeriti süüdistatuna spionaazis ja saadeti viieks aastaks Simerisse, kus ta 1947.a suri. Looming: Ta kirjutas inimese võitlusest iseendaga, rahulolematust iseenses ja ümbritseva maailmaga, võitlus välise maailmaga. Maailm on autori
annaabi.ee 
