Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3
18. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid, miks tekkis kristlik sümboolika. 19. Mida tead katakombikunsti kohta? Miks nad seal "kunsti tegid"? 20. Mida tead varakristlikust skulptuurist? (reljeefid, vabaskulptuur, teemad, tase) 21. Missugune rooma ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Miks? 22. Mis suunas asub alati kiriku pühim osa: altar? Mis on trantsept, apsiid, löövid, valgmik? 23. Mis on kampaniil, kas varakristlikul kirikul võib see olla kiriku küljes? 24. Milleks oli (lisaks ilule) vaja kirikuid kaunistada freskode ja mosaiikidega? 25. Millist uudset ehitustehnilist lahendust kasutati Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sopia kiriku ehitamisel? 26. Missugune oli enamasti büts. kiriku põhiplaan? 27. Mille poolest on eriti kuulsad Ravenna kirikud? Miks need kunstiteosed on just seal nii hästi säilinud? 28. Kuidas tunned ära büts. mosaiigi? Värv, materjal, kujutis, teemad? 29
1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks
See oli vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse)
kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. See näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Kirikutes olid kaunistusteks portreed ja ikoonid. *Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli varakristlikul kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati
Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. 3. Värvige romaani basiilika põhiplaanil need alad, mida varakristlikul ajal veel ei olnud. Kirjutage juurde nende nimetused. 4. Kõige tähtsamad romaani stiili ehitusmälestised. Täitke tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1. Maria Laachi kirik Monumentaalsel lääne fassaadil on läätsekoor koos võlviga, mida
empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari asukoht peamiselt varakristlikul ajal kooriümbriskäik - ruum, mis moodustub külglöövide pikendustest ümber koori krüpt - maa-alune kabel torn – kirikutel oli tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja
poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse saanud küll juba varakristlikul ajal. Ikoonid ei olnud ainult pühade nähtuste kujutamiseks, vaid olid ka ise pühad. Tehti ka käsikirja illustratsioone. Kõrge taseme ka saavutasid miniatuurmaal (Pariisi psalter, 10.saj.) ja kunstikäsitöö, eriti kullassepa ja tekstiilikunst. Tarbekunst- nõudmine luksuse ja suure joonelisuse järele. Kulla töötlemisel saavutasid bütsantslased suuremeisterlikkuse. Nad valmistasid kullast suuri vääriskividega kaetud
asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks. Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. See osa kirikust oli ka kõige rohkem kaunistatud, eriti altari kohal olev poolkaar. Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad ruumisolijale nähtavad. Tavaliselt varakristlikul kirikul torn puudus või oli see ehitatud eraldi kiriku kõrvale. Arhitektuur - kirik Maalikunst Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati
- Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte - Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alaal mitmesugused võistlused, Nero oli andekas kitarrivirtuoos - Elukutselised plaksutajad - klaköörid - Kujunes pantomiim - Pillid: Vana-Rooma vesiorel, tiibia Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj - Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel - Varakristlikul ajajärgul ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraldatud ja juhitud struktuuri - Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju) - Lauludest kasutati psalme(tekstid vanast testamendist) ja hümne(tekstid on uudislooming) - Kristlus legaliseeriti 313. aastal keiser Constantinuse käsul - Kirik lõhenes lääne- ja idakristluseks 395. aastal
· Apollon · Sile marmorpind · Marmorkujude pooside rikastamine Koturnid puukotad Skeene - näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum Vaasimaalid Küüliks taldrikutaoline lame vaas Amfora kahe sangaga vaas Leküütos kitsakaelaga sangadeta matusetseremooniateks mõeldud vaas Krateer - segamisnõu Mõisted Katakombid maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal Orant varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Kateeder religioosse või maise valitseja iste Kampaniil vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal peakirik, piiskopikirik Klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Konklaav suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst
kunstiteostena ja töötleb ning täiendab neid. NT: maastikule loodud kujundid vms. 41. Minimalism 1960 2. poolel tekkinud kunstivool, taotleb kunstiteose vormi taandamist miinimumini, isel. Isikupäratu, äärmiselt napp geomeetriline vorm./ kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua. 42. Molbert maalimispukk, maalitava pildi tugiraam 43. Mosaiik erivärvilistest klaasi, kivi, puu jms. tükikestest koostatud pilt v. ornament. (kõrgtaseme saavutas varakristlikul ja bütsantsi ajajärgul) 44. Mulaaz vahast, kipsist jm. valmistatud ning loomutruudes värvides värvitud täpne jäljend mingist esemest. 45. Naivism asjaarmastajate loodud kunst, mis jäljendab nähtava looduse vorme, kuid ei kasuta uusaegse Euroopa realismi võtteid, näiteks tsentraalperspektiivi, õhuperspektiivi või anatoomia reegleid. 46. Koloriit värving, värvitoonistik, värvikäsitlus 47. Kubism 20. saj alguses Pariisis kujunenud kunstivool, kõrgaeg kuni 1915
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega
(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde. Seega on tahtevabaduse probleem spetsiifiliselt kesk- ja uusaegne küsimus. Juba hilisantiigis leiti, et vaba on see, kes elab oma mõtete ja veendumuste järgi välisest sunnist hoolimata. Vabadusest saab mõtteprotsess, mille abil ennast maailmast välja arutleda. Kristluses see võimendub: filosoofia ei nõua vabaduselt enamat, kui tahte rakendamist tulemustest sõltumata.
4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust monumentaalsust ei peeta enam oluliseks kasutatakse tingmärke 5.Diptühhon kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel sisekülg kaetud vahakihiga puust, elevandiluust või mingist väärismetallist kasutati varakristlikul perioodil omamoodi meelespeadena kaunistatud kristlike motiividega (diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega) hiljem diptühhon=kaheosaline altaripilt, triptühhon=kolmeosaline altaripilt on öeldud, et kui Rooma vallutas Kreeka, alistas kreeka kultuur Rooma Koostanud Kertu Leesmaa
Milline seos oli neil kunstiga? Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid.Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamisel seina-ja laemaalid. 20. Kuidas tekkisid meile tuttava kujuga raamatud? Mida neisse alguses kirjutati, kuidas neid kaunistati? Pühakirja tähtsus tõi kasa kristliku raamatukunsti sünni.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 21. Millises olukorras oli varakristlikul ajal skulptuur? Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud
Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan 8 BÜTSANTS Ehitati peamiselt basiilikaid ja kodakirikuid, kabeleid ristimiskodasid ja riskuppelkirikuid. Kasutati kivi ja tellkivi ning esile kerkis marmori kasutus. Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue
Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Tegelikult on põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda terviklikku muusikalutuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. Gregoriuse koraal Paavst Gregorius I Suur Varakristlikul ajajärgul (6. sajandini pKr) ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraladatud ja juhitud struktuuri, paikkonniti erinesid liturgia, jumamateenistuste tekstid ja laulud. Alates 6. sajandi lõpust püüti läänekirikuit kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne- Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I- st ehk Gregorius Suurest (540- 604, paavstiks valiti 590). Tema juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat
valitsenud kunstistiil, mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine. basiilika (ld. basilica > kr. basilike stoa kuningakoda) keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Antiik-Kreekas olid basiilikad ametniku või kõrgema tegelase eluruumideks, Vanas Roomas turu- või kohtuhooned, varakristlikul ajal kujunesid kirikuhooneteks. bellevue (pr.) /hääldus: belvü:/ kaunis vaade, kerge tornikujuline ehitus või paviljon pargi kaunil ja avaravaatelisel kohal; lõbu- ja puhkeloss. belt (ingl.) maastikuparki ääristav puistu teega. belvedere (it., 'ilus vaade'; pr. bellevue), arhitektuuriliselt eriti valitud väljaaade köitvale maastikule, 2 Koostanud: Kadi Karro
Tavaliselt kujutasid need piiblisündmusi. Inimesed olid kujutatud pikkade riiete ja väga üldiste näojoontega. Põhjuseks endiselt ebajumala kummardamise keeld. Maalid tehti tellimustööna kunstniku poolt, kellele anti ette ka reeglid, mida ta pidi jälgima teost luues. Tollel ajal kujutati tähtsamaid tegelasi suuremalt ja vähetähtsamaid väiksemalt ning pühakute pea ümber joonistati alati aupaiste. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") Varakristlikul ajal ei hoolitud kunstist ja selle pärast hävines suur osa antiikaja kunstist. Karl Suure valitsusaja tulekuga hakati rohkem tähtsustama kunsti ja nii sai areneda miniatuur ehk raamatumaal. Miniatuurid olid usuga seotud raamatutesse joonistatud väikesed pildid, mis olid sinna maalitud munkade poolt. Kaunistati ka initsiaale. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.2. Bütsantsi kunst 395. aastal jagunes Rooma keisririik kaheks: Lääne-ja Ida-Roomaks
· Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium · Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe · Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul · Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu)
Seepärast on meil ka raske aduda. kuivõrd võis gregooriuse laul oma algaegadel olla seotud rahvalauluga. Keskaegsete helilaadide hulgas pole niisiis loomulikku mazoori ja minoori, need kujunesid rahvalikus muusikasja vararenessansi mitme-häälsuses ning võeti muusikateoorias omaks alles 16. sajandil. Kesk-aegsed laadid ei tunne ka helide kõrgendusi ega madaldusi. Gregooriuse laul on sajandeid kujunenud ja levinud suulise traditsioonina, vajamata noodikirja. Varakristlikul ajastul oli kristlastel võimalik üle võtta kreeklaste piisavalt täpne ja käepärane noodikiri, seda aga ei tehtud. Põhjuseks võis olla kristliku laulu täiesti teistsugune rütmiline olemus ja vahetu seotus tekstiga, samuti improvisatsiooni osatähtsus laulmisel. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis alles 8. sajandil. Siin mängis tähtsatrolli Frangi suurriigi kujunemine: Karl Suure ajal (768-814) hõlmas see suurema osa Lääne-Eurooplasi ning oli seotud ka paavstivõimuga
[10] Roomlaste leiutatud on ka betoon, mis koosnes lubjast, kivipurust, veest ja Puzzudi vulkaanilisest pinnasest. Sellest betoonist on ehitatud ka tänaseni säilinud Pantheoni templi kuppel (joonis 9). See tempel on tsentraalehitis ja antiigiaja esimene religioosne kuppelehitis, kus põhirõhk suunati siseruumidele. Hoone kõrgus on 43 meetrit. [4] Joonis 9. Pantheon jumalatele pühendatud tempel. [12] 2.4. Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur Varakristlikul perioodil ehitatud hooned pärinevad umbes 200 m.a.j. Nendeks olid katakombid, martüüriumid (reeglina ümmargused ehitised, mis rajati pühadele paikadele) ning katusehooned. Sellel perioodil pääses religioon võimule. Kui vanadesse templitesse pääsesid vaid preestrid, siis rahvas pidi palvetama jumalate poole väljaspool templit. See ei meeldinud kristlastele ja nad vajasid uusi suuremaid hooneid/kirikuid koguduste kogunemiskohtadeks. Reeglina olid vanad kirikuhooned
Avignoni vangipõlv (1309 – 1378 olid Rooma paavstid prantsuse päritolu, resideerusid Avignoni paavstilossis Prantsusmaal ja olid sealsetest kuningatest sõltuvuses) ning segadused paavstide valimisel 14.saj lõpul. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 10 3.3. Kloostrid ja vaimulikud mungaordud: Varakristlikul perioodil kujunes paljude tõsiusklike hulgas arvamus, et kindlustamaks pääsemist taevariiki tuleb loobuda ilmalikest elumõnudest ja eemalduda üksildastesse kohtadesse palvetama ja Jumalat teenima. Sellist arvamust jagavad mungad (mehed) ja nunnad (naised) elasid kas üksiklastena ehk eremiitidena või suuremate vennaskondadena kloostrites (lad k claustrum – suletud paik). Kloostreid asutati kõikjal
Katakombides on esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootika ja kõik mis seostub paganlike jumalatega. Kasutasid ka tingmärke, mille tähendust teadsin ainult nemad. Varakristlikud maalid on kohmakad, aga arengulooliselt on nende tähtus suus nendest sai alguse uue ajastu kunst, milles väljendub uus ellusuhtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristlikul ajal peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neilde omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega.
mille kolm erisugusel tasemel asetsevat portikust annavad Erechteionile pidevalt muutuva välimuse. Eriti kuulus on templi lõunaküljel asuv karüatiidide koda, kus kuus kergelt nõtkuvat koret kannavad tiibrõdu katust. Kui akropol oli ja jäi ikkagi jumalate elupaigaks, kuhu elavad alati suure pieteeditundega läksid, siis linna avaliku elu keskuseks oli turuplats, agoraa, mida ümbritsesid templid ja ühiskondlikud hooned. Ateena agoraa hoonetest on enam-vähem tervena säilinud varakristlikul perioodil kirikuna kasutusele võetud sepp-jumal Hephaistosele pühendatud klassikaline dooria peripteer (450.-420.a. eKr.). Enamik tähtsaimad ehitisi Ateenas rajati Periklese võimuloleku ajal (461.-499.a.eKr.), nii ka Pireuse sadam, mis nn. Pikkade müüride abil Ateena linnaga ühendati. 24 Kuigi suurem jagu klassika perioodi tippteoseid pärineb Ateenast, püstitati neid ka mujal.
· Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium · Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe · Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul · Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu)
Leedus oma metropoliidi loomine, omaette, Moskva alt ära. Gregoriuse suhted keerulised Leedus. Ei saa nim uniooni metropoliidiks. Argielus Leedus kat ja õigeusu vahe terav mõnikord, aga võis väljenduda ka teravas pol. Näitas, et tegelikus elus tehti. Tuleb lääne/lad vastane poleemika, mis sündis kohapeal. Kus? Reaalpol vahekorrad. Väitlus 2 munga vahel Nil Sorskiy (P-V munk; üks suuremaid kloostreid, hiljem lahkus kloostrist ja rajas enda erakla [skit]- eesmärgiks elada nii nagu varakristlikul ajal mungad kõrbes. ja Jossif Volokolanski vahel. Allikaliselt mitte väga hästi kaetud, kus asja tegeliku sisu 21 kohta pole. Uusaegses poleemikas olulisel kohal (ajal pole oluline). Disskussioon kloostrite ja kiriku maavalduste üle. (E keeles kõrb algselt metsa tähendanud). Nil S teinud palverännaku Kreekast. Ta vaated tugevalt mõjutatud esühasmist (müstilisest Kr õigeusu voolust)
Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. 20 Varakristlus MÕISTED, TERMINID katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessansis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, ristimise element
(Kõiv, 1994, 25)
Küüditamine – alistatud rahvaste vägivalde ümberasustamine.
Kapitoolium- küngas Roomas, kus asusid kindlus ja tähtsamate jumalate templid.
Katakomb- maa-alune matmispaik.
Kirik- kõigi kristlaste ühendus. (sks Kirche
mõjutusi ka antiigi hauakultuurist. Üpris samasugune arhitektooniline seos antiigiga oli kloostritel. Antiigi gümnaasium, filosoofiakoolid ja kogunemiskohad kordusid kloostriarhitektuuris. Esimesed kloostrid olid basiilikad ja baptisteeriumid - basiilika on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega, mis on samuti samba moodi elemendid, lööviline ehitis. Rooma ajal oli basiilika kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, varakristlikul ajal kujunes see aga kirikuhooneks. Kuulsaim basiilika on Pisa kellatorn Itaalias. Baptisteerium on hoone, kus viiakse läbi ristimistalitusi, see oli algselt suplusbassein. Klooster oli aga isemajandav asutus, mille peahooneks oli siis kirik ja nagu öeldud, oli see tollal siis basiilikalaadne ehitis. Nende antiikehitistega orgaaniliselt liitunud aiast sai kloostrikompleksi tähtis ja orgaaniline osa. Barbaritel - nagu roomlased neid kutsusid - puudus aga arusaam aiakunsti esteetilistest
annaabi.ee 
