Majandusajalugu, I seminar 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? 2) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? 3) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? 4) Vene merkantilismi omapära? 5) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes) ja negatiivne (A. Smith) kriitika? 6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust.
HUMANISM JA RENESSANSS Eeldused uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: · kaubandusele tuginev majanduslik tõus; · rikkuste kogunemine ja panganduse teke; · uute, varakapitalistlike suhete kujunemine. Rikkamate perekondade vahel toimus võitlus mõju ja võimu pärast, mille vahenditeks olid kaunid lossid, luksuslik kodusisustus, kallid rõivad. See toredus tekitas aga nõudluse arhitektide, maalikunstnike, juveliiride jms järele. Sellega tekkis lisaks kodanlusele seda teenindav intelligent. Poliitilises korralduses oli linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhislikuga, kus võim koondus ühe eriti rikka perekonna kätte(Medicite)
mõistest `rinascimento' ning võtsid kasutusele prantsusekeelse sõna `renaissance', ajaloolise järjepidevuse katkemisest. Samas on nende mõistete tähenduses väga oluline ühisosa: mõlemas sisaldub hinnanguline vastandus keskajale. Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil. Renessanss on keskaja lõpus enamikus Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang, mille sotsiaalne ja majanduslik alus oli varakapitalistlike suhete tekkimine linnades. Renessansskultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Perioodil õpiti taas põhjalikult tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt
muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tipp Konstanzi kirikukogu (1414-1418) taastas paavstivõimu ühtsuse Välise hilguse varjus peitusid tõsised probleemid: 1. Elati üpris ilmalikku elu, levisid mitmesugused pahed 2. Suured kulutused enam ei
Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele;
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja
Vana Maailm sai: Mais Maapähkel Kakao Kartul(näljahäda euroopas lõppeb Tomat Tubakas Uba Kalkun Süüfilis Renessanss ja humanism Renesanss(taassünd)- Vanakeeka iluideaalide uuestisünd? Eeldused: Uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt itaalia linnriikides kaubandusele tuginev majanduslik tõus Rikkuste kogunemine ja panganduse teke Uute , varakapitalistlike suhete kujunemine Renensanssi ajal oli oluline inimese ainulaadsus Humanism- Maailmavaade, mille keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene Niccolo Machiavelli- “Valitseja” Makjavellism- salakaval poliitika Rotterdami Erasmus- mõjukaim humanism, tegi uue parandatud tõlke kreekakeelsest uuest testamendist ladina keeles, kirjutas raamatu narruse kiituseks Tehnika areng: Laevaehituse areng Kellatööstus Sõjanduses kahurid
määras in. Ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu.
turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut. 5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal – iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? *Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva
Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma.Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük.
Rotterdami Erasmus-pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. ,,Narruse kiitus" autor. Machiavelli-jagab oma teostes õpetusi valitsejatele kuidas luua tugevat riiki. Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit. Pidas valitsejale lubatuks mõrvu, ja reetmist. Campanella-kirjutas reisikirjelduse riigist kus kõik on võrdsed. 30. Saksa reformatsiooni algus Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma. Paljud usuteenrid (piiskopid ja paavstid) elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük.
3. Toetada poliitikaid, mis edendasid odava tooraine sissevedu, lisaväärtuse andmist kohalikus tööstuses ning lõpptoodangu väljavedu (eksporti); 4. Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine; 5. Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu; 6. Hoida palgad madalal. 2) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? *Vene merkantilism erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16
See tekitas aga pahameelt. 1412. astus Jan Hus indulgentside müügi vastu. 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu (kirikulõhe kaotamine, paavsti võimu kindlustamine, kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine). Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli. Õpetuse põhiseisukohad tsehhi keele kaitsmine, kahtles pühakirja eksimatuses. SAKSAMAA: oli keisririik Euroopa südames, majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. 16. sajand oli kirik oma hiilguse tipul, paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse taga olid tõsised probleemid: paljud vaimulikud elasid üpris ilmalikku elu, suured kulutused. Põhjused kiriku sisemised probleemid, indulgentside müük, humanistide ideede levik. Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther. Sündmused 31
katoliku kirik ühendasid jõud. Hussiitide liikumine toetas tsehhi rahva koondumist ja vähendas saksa mõju linnades. Liikumise ideed levisid paljudesse maadesse ja tõstsid katoliku kiriku reformimise päevakorda. Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj. Saksamaa oli keisririik, keda valitses Karl V aastail (1519-1556) ning kelle ajal toimus ka Saksa reformatsioon. Majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng ning majanduse tõus. Eriti oluline oli mäetööstus, arendati hõbeda tootmist ning hinnatud olid ka teised metallid. Kaubandus oli tõusuteel ja kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist ja arendamist. Katoliku kirik oli oma võimsuse tipul ning Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse ja paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Kirik oli oma hiilguse tipul, kuid 4
Saksa reformatsiooni algus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riigi territooriumi 15. sajandu lõpul kuni 16. sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519-1556. Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel. Suurimaks probleemiks oli tükrlaste pealetung, kardeti, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Kuurvürstiriigid. Varakapitalistlike suhete kiire areng, eriti mäetööstuses. Kaubanduse kiire areng. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. 1. Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed. 2. Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad.
Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut. 5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne- Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? *Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva
Tooge 3 näidet iga valdkonna kohta. Tehnikasaavutused: võeti kasutusele koge, suure mahutuvusega kaubalaev; leiutati püssirohi ja võeti kasutusele tulirelvad; hakati ehitama tuuleveske Teadusesaavutused: õpiti valmistama paberit; destilleerimise väljamõtlemine; viinapiirituse esmakordne valmistamine 12.sajandil; ülikoolide avamine; trükikunsti leiutamine Kultuurisaavutused: palgasõjaväe kujunemine; panganduse teke; uute, varakapitalistlike suhete kujunemine; murrang arhitektuuris(romaani, gooti stiil) ja arenenud maalikunst ja skulptuuritehnika; kuulsad raamatud; suurlinnade teke. 35) Esitage 2 näidet kummagi seisukoha kinnituseks a) keskaeg oli ,,pime" aeg, mil ühiskonna areng oli väga aeglane Keskaega nimetatakse sageli pimedaks ajaks, sest inimesed hakkasid elama tihedalt koos(linnades) ja suurtes linnades levisid mõistagi haiguspuhangud ja katkuepideemiad.
Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus – Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu.
Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529. aastal Viini alla. Pärast türklastele kaotatud Mohacsi lahingut (1526) langes suurem osa Ungarit Türgi kätte, ülejäänud Ungari alad ja Tsehhi läksid Habsburgidele. MAJANDUS Saksamaa majandust iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti märgatav oli Saksi-Tüüringi piirkonnas mäetööstus. Kaubatootmise töus ja maa soodne asend kaubateedel vöimaldasid kaubanduse jätkuvat edenemist. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. KIRIK JA VAIMUELU 16. saj oli katoliku kiriku hiilgeaeg: Konstanzi kirikukogu oli taastnud paavstivöim ühtsuse, ta pidas end körgemal keisritest ja kuningatest. See pöhjustas palju probleeme.
Kirikulõhes (1378-1417) - Kirikukogude liikumises (1409-1447) (oluliseim Kontantzi kirikukogu, kus valiti paavst Martinus 5) 22. HUMANISM JA RENESSANSS Renssanss oli vaimne murrang, antiikkultuuri taassünd. Itaalias tekkis 14. saj, mujal maailmas levis 15-16 sajand. Eeldused kujunesid välja Itaalias (eriti majanduses): - majanduslik tõus, mis tugines kaubandusel (veneetsia, genova) - rikkuse kogunemine, panganduse teke (Firenze, Medicite perekond) - varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid. Iseloomulikud jooned: - ilmalikkus - humanism - antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja Maailmavaate keskmses oli inimese peamine ülesanne oli inimene kõigi oma vajaduste ja Jumala teenimine. huvidega. Oli oluline asketism (maistest Oli oluline maise elu kui ka
dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS · Saksamaa majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti mäetööstuses. · Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt. KIRIK JA VAIMUELU · 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu 1414-1418 paavstivõimu ühtsuse taastamine. PROBLEEMID · Usuteenrite paheline elu, elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist. Lõbujanulised paavstid, nt
Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu
kahtlema. Kohalikud vaimulikud toetasid kuningat, sest nende luksuslik elu sõltus valitsejast. 22. Humanism ja renessanss Renessanss on antiigi taassünd. Renessanssi võib ajaliselt piiritleda 14-16. sajand. Renessanss sai alguse Itaaliast. Sel perioodil toimus vaimne ja kultuuriline murrang. Renessanssi tekke eeldused olid majanduslik tõus (Vahemere kaubandusest saadi suurt tulu), rikkuste kogumine, panganduse teke (pangadusperekond Medici'd, panganduslinn Firenze) ja uute varakapitalistlike suhete teke (käsitööliste töökodade asemel tekkisid manufaktuurid). Tekkisid manufaktuurid, mis olid tavalistest töökodadest suuremad. Seal töötasid palgatöölised ja töö toimus käsitsi. Tööjaotus oli olemas. Kunsti ja teaduse soosimist peeti võimu sümboliks. Valitsejad või rikkad perekonnad (Medici'd) rahastasid erinevaid projekte ja palkasid arhitekte. Oluliseks muutus algupärandite lugemine ehk tekstide (eelkõige ajaloo ja kirjanduse) lugemine kreeka või ladina keeles
tagandamine ja tal ei saanud olla suurt võimu mujal kui ainult tema oma pärusvaldustes. 22. HUMANISM JA RENESSANSS Renessanss antiigi taassünd. Kujunes Itaalias 14. sajandil, mujal Euroopas 15.-16. sajandil. Eeldused uue maailmavaate tekkeks: 1. Majanduslik tõus, mis tugines kaubandusele. (Veneetsia ja Genova) 2. Rikkuse kogunemine, panganduse teke. (Firenze panganduse keskus) 3. Uute varakapitalistlike suhete kujunemine uutlaadi ettevõttete (manufaktuuride) teke Iseloomulikud jooned: 1. Ilmalikkus 2. Humanism 3. Antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja inimese Maailmavaate keskmses oli inimene kõigi oma peamine ülesanne oli Jumala teenimine. vajaduste ja huvidega.
Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid e eskätt altarite jaoks. Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal. Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsus maal. Põhitöö oli piiblite illustreeri mine. Tohutult töö mahukas ühes köites tuhandeid pilte. RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,, renessanss" tähendab itaalia ke eles ,,taassündi". Renessanss on 15.16. sajandil ena mikus LääneEuroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujune mine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: a) suurem ilmalikkus b) humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks c) avastused, leiutised d) rahvusriikide kujunemine f) rahvustunde ärkamine g) suured usulised liikumised h) antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.15. sajand, k õrgrenessanss 16. sajand).
38 · Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. Renssanss ja humanism Renessanss tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias juba 14. sajandil, enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides 15. ja 16. sajandil. Tekke eeldused: · Kaubandusele tuginev majanduslik tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute, varakapitalistlike suhete kujunemine Iseloomulikud jooned: ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri taassünd · Olulisel kohal oli inimese ainulaadsus, tema teadmine iseendast ja oma võimetest · Üksikinimese väärtustamise tulemusel kujunes ideaaliks universaalinimene, kes oli võrdselt pädev nii kõigi kunstide kui ka kõigi teaduste alal (näiteks Leonardo da Vinci kunstnik, uurija, leiutaja)
annaabi.ee 
