mängu sekkuma täiskasvanu. Lapsed hakkavad ise looma mängureegleid ning paika seadma rolle. Nad kasutavad mängus kogemusi ning igapäevaselt nähtud olukordi. Lastel hakkab tekkima seos mängu ja igapäevaelu vahel. Läbi mängu õpivad nad ka teiste lastega paremini suhtlema. Nad muutuvad avatumaks ning tolerantsemateks. Mänge on väga erinevat liiki. On rollimängud, lavastusmängud, reeglimängud ja ka ehitusmängud. Sama tüüpi mängud on erivanustes lastel erinevad. Ka see on vanuseti erine, kui palju peaks täiskasvanu nende mängu sekkuma. Isegi kui täiskasvanu jaoks tundub mõni lapse mäng absurdse ja naeruväärsena, siis ei tohiks ta seda välja näidata. Tuleb lasta lapsel enda loovust näidata. Kui ka poiss tahab proovida selga näiteks ema kleiti ja kingi ning siis nendega enda ema mängida, ei tohiks seda keelata. See on lapsepõlve eksperimenteerimine ja mängimine, ei tohiks karta, et see last kuidagi edaspidiste valikte tegemisel mõjutab. Kui
(v.a psüühiliste erivajadustega täiskasvanud) hooldamisteenust 120, psüühiliste erivajadustega täiskasvanute hoolekandeteenust 28 ja asenduskoduteenust 35 asutust. Eesti sotsiaalse kaitse kogukulutused 1999 2008 Sotsiaalkaitse kogukulutused elaniku kohta Euroopas 2008 aastal Tervena elada jäänud aastad Näitaja, mis ühitab suremuse ja haigestumuse andmed. Näitaja arvutamiseks on vaja andmeid terve ja haige elanikkonna osatähtsuse kohta ning suremuse andmeid vanuseti. Inimene on terve, kui tema organism funktsioneerib terviklikult ja tal ei ole puudeid. Näitajat arvutatakse meeste ja naiste kohta eraldi. Inglise keeles nimetatakse näitajat ka disability-free life expectancy (DFLE): Mehed 2006 2007 2008 2009 Eesti 49.4 49.5 52.7 54.8 Läti 50.5 50.9 51.5 52.6 Leedu 52.4 53.4 54.6 57.0 Naised 2006 2007 2008 2009 Eesti 53,68 54,6 57,2 59 Läti 52,15 53,7 54,1 55,8
õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused
korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Valisin uurimiseks Tallinna Asunduse Lasteaia (http://www.tallinn.ee/est/asunduselasteaed/Tallinna-
alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja
arvesse võttes püstitada koostöös lapse ja perekonnaga eesmärgid võimalike muutuste rakendamiseks. Laste puhul on iga dieeti mõjutava sekkumise puhul normaalse kasvu ja arengu seisukohalt oluline tagada adekvaatne toitainete tarbimine. Tõenduspõhised toitumissoovitused laste ülekaalu puhul on järgmised: piirata suhkruga magustatud karastusjookide tarbimist; süüa 9 portsjonit puu- ja juurvilju päevas (sealjuures portsjoni suurus erineb vanuseti); süüa igapäevaselt hommikusööki; vähendada väljaspool kodu söömist, eriti kiirtoidu restoranides; piirata portsjonite suurust; süüa rohkem söögikordi koos kogu perega; suurendada kaltsiumi tarbimist; süüa kiudainete- rikast toitu; jälgida makrotoitainete proportsiooni toidus; piirata energia-küllaste toitude söömist. Vanuses 4–18 aastat on soovituslikud makrotoitainete proportsioonid tarbitud energia hulgast järgmised:
a õppekava. Kohati raske lugeda ja aru saada, sest õppekava eesmärgid esitatud liiga pikalt. 2008.a tugevused on üldistus, konkreetsus (tulemused), ülesehitus. Õppekava on minu arvates väga hea, ehk sellepärast, kuna olen algusest peale 2008.a õppekavaga tööd teinud. Nõrkuseks võib välja tuua selle, et kui inimene väga loov pole, on tal selle õppekavaga raske tööd teha ning varasemad õppekavad on just meelepärasemad, kuna seal on vanuseti teemad välja toodud, mida laps teadma peaks. Minule sobib 2008.a õppekava, sest õpetajal on piisavalt vabadust loomingule. Mulle meeldib 2008 aasta õppekava sellepärast, sest eesmärgid on sõnastatud lapsest lähtuvalt ( nt ,,Laps oskab öelda kellaaega täistundides). Rõhutaksin ka seda, et 2008. õppekavas on mängule eriti tähelepanu pööratud ning võib öelda, et teistes õppekavades polnud mäng üldse oluline.
riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused
valusid, iiveldust, oksendamist, ist voodimrgamist, unehireid. Laps vajab juhtunu kohta selgitusi isalt-emalt. Lapse kigile ksimustele peab andma teseid vastuseid. Oluline on mista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Mida viksemad on lapsed, seda enam vljendavad nad oma leina mngides. Vanemaid vivad sellised mngud hirmutada, kuid neid tuleb aktsepteerida, sest lapsed teevad joonistades- mngides sama, mida tiskasvanud rkides. Oma surma tajub laps vanuseti erinevalt. Esimesel elupoolaastal reageerib laps haiguse valudele ja vaevadele geda nutu vi rahutusega. Valu korral on nutt vimsam ja krgetoonilisem, lapse ngugi on valulik. Haiguse korral on nutt viril, tusva ja seejrel vaibuva tooniga. Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele
2008 võeti vastu Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mis kehtib tänapäevani. 6. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, korraldus, eesmärk, põhimõtted, õpikäsitus). Struktuur : (lasteasutuse õppekava struktuur): · Lasteasutuse liik ja eripära · Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti · Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus · Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ja korraldus · Erivajadustega laste toetamise põhimõtted ja korraldus · Lapsevanematega koostöö põhimõtted ja korraldus · Õppekava uuendamise ja täiendamise kord Korraldus: · Õppe- ja kasvatustegevus toimub õppeaastati (1 sep 31 august) · Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale
lasteaia õppekavas. Laste koolivalmiduse saavutamiseks tehakse koostööd Rakvere Põhikooli õpetajatega. 6 3.4.Rühmad ja laste arv Rakvere Lasteaed Täpi on 6 rühma. 2010/2011 õppeaastal alustab tegevust lasteaias 2 sõimerühma ja 4 aiarühma. Lasteaias ei ole sobitus-, eri- ega liitrühmi. Rühmi komplekteeritakse vanuseti igal õppeaastal lähtuvalt rühmade täituvusest ja tegelikust vajadusest. Rühma nimetus Laste vanus Laste arv Poisid /tüdrukud rühmas Pokud 1,6-3 16 11/5 Pintselsabad 2-3 16 7/9 Tähetäpsid 3-4 22 12/10 Lepatriinud 4-5 22 8/14
lapsi kahetised emotsioonid. Osad arvasid, et lapse äraostmine tööga on taunitav, kuid teised arvasid,et on igati loomulik, et taskuraha tuleb välja teenida, sest nii õpib tundma raha väärtust. Seisukohta, et raha tuleb siiski välja teenida, oli siiski kaks korda enam. Kui suur on laste poolt kasutatav summa? Keskmine taskuraha kogusumma kuus oli 2010. aasta kooliaasta alguses oli ligikaugu 19 eurot. Laste esseedes torkas taskuraha summadest rääkimisel vanuseti silma alljärgnev: 15 · Noorem vanuserühm: räägitakse avameelselt, palju taskuraha saadakse ning ka sõprade eest summasid ei varjata. Nooremad lapsed ei mõista sageli hästi raha väärtust, mis peegeldub utoopilistes unistustes ja aktiivses kulutamises maiustustele. Samuti tunnistavad noorema vanuserühma esindajad, et tegelikult võiksid nad olla ilma
Agressiivsus · Käitumisakt, mille tagajärjel tehakse teisele indiviidile haiget. ülemäärane kaklemine, huligaanitsemine, julmus inimeste ja loomade vastu, äkilised vihapursked, püsiv sõnakuulmatu käitumine, suhetega manipuleerimine. püüeldakse oma eesmärkide saavutamisele (mistahes hinnaga) püüeldakse sotsiaalse domineerimise poole, et kontrollida teiste tegevust ja arvamusi kaitstakse ennast tajutud ohu eest · Vanuseti avaldub erinevalt Agressiivsuse tüübid · Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmärki. Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt ärritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed tõrjutud, halvasti koolis kohanenud. Agressiivsed strateegiad · Füüsiline · Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused
vastutab lasteasutuse direktor; • nimetatakse, et erivajadustega lapse arengu toetamine tuleb lahti kirjutada lasteasutuse ja rühma õppekavades, vajadusel rakendada individuaalset arenduskava. Lasteasutuse tasandil täpsustatakse: • lasteasutuse liik ja eripära; • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; • õppe- ja kasvatustegevuse korraldus; • lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; • erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; • lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus. Rühma tasandil: • õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve;
puu põletikuga. Objektifikatsioon tundmatu või abstraktne muudetakse reaalseks. Metafoorid aitavas mõista. Protsess, mille abil omistatakse füüsilised omadused mingile kontseptsioonile või ideele. Immateriaalne muudetakse materiaalseks. Ankurdamist ja objektifikatsiooni kasutatakse- näiteks HIV'i puhul. Ma ei süsti narkootikume, ei ole kaitsmata vahekordi. Seda sorti uskumuse don kõik objektifitseeritud. ( Alber, Munafo 2008) Haigestumine vanuseti, kuidas kogemist edasi anda. Lapsed- objektifikatsioon- tuua mängu ja pilte ja metafoore. Lapsed ei saa aru, mida tähendab. Tähenduste homogeensus. Nooruk- ükskõiksus, keha domineerib. Kõikvõimsuse tunne. Sõbrad, eakaaslased, sotsiaalne tunnustus. Süütunde kogemine. Arvab, et mis juhtub pereliikmega, juhtub ka nendega. Stigmatiseerituse teema. Täiskasvanu sotsiaalse vastutuse mudel. Verbalisatsioon kõrge. Kohustus sotsiaalset rolli kanda. Sotsiaalse rolli vabastus
27 KOKKUVÕTE Uurimistöös kasutatud küsitluse saab lugeda õnnestunuks, kuna see andis selge ning korrektse ülevaate Rapla Ühisgümnaasiumi noorte muusika kuulamise harjumustest sportimise ajal. Küsitluse vastused olid mitmekülgsed ning neid sai põhjalikult analüüsida. Küsitluse põhjal selgus, et vastanud, 7. – 12. klassi õpilased, jagunesid küll klassiti ja vanuseti suhteliselt võrdselt, kuid naissoost vastanuid oli rohkem kui meessoost. Samuti selgus küsitluse põhjal, et Rapla Ühisgümnaasiumi noored teevad sporti tihti, 82% vastanutest tegeles spordiga vähemalt kaks koda nädalas, ning pikalt - 81% vastanute trennid kestavad vähemalt ühe tunni. Viimasel kaks aspekti andsid uurimistööle alla tugeva põhja, kuna kui vastanutel oli rohkem teadlikkust ja kogemust antud teema kohta, siis olid ka saadud vastused usaldusväärsemad.
Valetamise tüübid · Antisotsiaalne · Kaitsevaletamine · Prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevadKP-d Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: · Nende kahe häire vahel puudub otsene seos · Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia · Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid · Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad · Erinevused vanuseti, T >P · Aluseks sündmus, hinnang · Individuaalsed erinevused · Mõjutused ühiskonnast · Väljendumine erinev · Enamus hiljem kaovad või asenduvad · Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile foobiad (diagnostiline)- pikem, probleemid. 2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine · koolist keeldumine/vältimine/foobia jne. · Seletused erinevad · 1,7 5%, P>T · Hilisemaid patoloogiaid enam
Algus enne 10 eluaastat Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus- ja ärevushäired, isiksusehäired Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: o Nende kahe häire vahel puudub otsene seos o Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia o Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid o Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad Erinevused vanuseti, T >P Aluseks sündmus, hinnang Individuaalsed erinevused Mõjutused ühiskonnast Enamus hiljem kaovad või asenduvad Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile o foobiad (diagnostiline) jt probleemid 2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine Koolist keeldumine/vältimine/-foobia jne. Seletused erinevad 1,7 – 5%, P>T Hilisemaid patoloogiaid enam
Eestis on kõige sagedasem surmapõhjus vereringeelundite, sh südame- haigused. 2011. aastal oli 46% meeste ja 62% naiste surmadest põhjustatud vereringeelundite haigustest. Järgnevad kasvajaist põhjustatud surmad (24%). Kolmandal kohal on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mis põhjustasid 2011. aastal 12% meeste ja 3% naiste surmadest. MÕISTED Oodatav eluiga teatud vanuses – sellesse vanusesse jõudnud isiku keskmiselt elada jääv aastate arv, kui suremus vanuseti jääks samaks nagu vaadeldaval aastal. Oodatav eluiga sünnimomendil on käsitletav keskmise elueana. Standarditud suremuskordaja – rahvastiku suremuse võrdlemiseks kasutatav suhtarv, mis on arvutatud elanikkonna standardse vanusjaotuse jaoks, et kõrvaldada rahvastiku tegeliku soo-vanuskoosseisu mõju 12 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Haiglad Euroopa Liidus, 2010a Küpros
=> eesmärgiks on näidata, et laps, kellel esineb raskusi sõnalise materjali õppimisel, võib olla edukas mõnda teist liiki info töötlemisel ja valdamisel. Testipatarei aastast 1983 Vanusele 2½-12½ Testimise aeg 45-75 min. Individuaaltest IQ ja saavutuste mõõtmiseks Eristab probleemilahendamise ja infotöötlusestiil (kui IQ) ja saavutusi (faktiteadmised) Verbaalse osakaal testis suhteliselt väike 3 skaalat ja 16 alltesti (vanuseti erinev) Wonderlici testid - David Wonderlic (1939) # 50 küsimust # 12 minutit # personalivalik Intelligentsuse muutumine: ühiskondlik olulisus Üks olulisi vanadusega seotud terviseriske on vaimsete ehk kognitiivsete võimete vähenemine, mida peetakse kõige hirmutavamaks (Martin, 2004) # Kõigi vaimsed võimed kipuvad vanaduses vähikäiku tegema: mõnel vähem, teisel enam # Eakate inimeste osakaalu suurenemine # Pensioniea tõstmine?
Vanus 5-7eluaastat. Selles vanuses lapse mängu stiimul ei tule enam üksnes väljast, konkreetsete objektide maailmast, nagu on nooremas eas, vaid tõuseb rohkem ja rohkem lapse seest. Mäng on ikka orienteeritud ümbritsevate täiskasvanute tegevuste matkimisele, aga nüüd alustab laps mängu "pildist" mis tärkab tema sees. See on vaimne pilt sellest, mida ta tahab teha. 2.5.2 Olulisemad mänguasjad Nukk. Nuku vähene, vanuseti erinev viimistlemine annab lapse kehale tuge kasvamiseks ning kujutlusvõimele vaba ruumi areneda ja tegutseda. Lapse ja nuku sarnasus toimib kui homöopaatiline ravim: 1. eluaastal villatäidisega pea ja sõlmedest jäsemetega nn. hällinukk ehk rätinukk. Nuku keha on täidiseta. 37 2.-3. eluaasta beebinukk. Peale lisaks on ka käed ja jalad villatäidisega. Keha võib olla pehmelt villaga täidetud
Kalmistud asulakohtade lähedal ent mitte päris juures. Ühte kalmistusse maeti 20200 inimest ning need olid kalmistul rühmitatud ilmselt sugulaste rühmadena. Kalmistustesse maeti igaealisi mehi ja naisi. Kasutati nii laiba- kui põletusmatust, viimast siiski oluliselt vähem. Surnud maeti maahaudadesse peamiselt kägardatult. Hauad olid seest vooderdatud kivide või 6 savikihiga. Panused erinesid nii sooti kui vanuseti. Hilisel Dnestri-Bugi kultuuril oli oma matmisviis. Nimelt kaevati ühine kraav, kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks. Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid, pudelikujulised ja potikujulised savinõud. Kõige iseloomulikumad ümmarguse põhjaga savinõud; kaunistatud joontega,
Valetamise tüübid: ·antisotsiaalne ·kaitsevaletamine ·prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid ja kaasnevad käitumisprobleemid Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: nende kahe häire vahel puudub otsene seos. Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia. Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad. Erinevused vanuseti, T >P ·Aluseks sündmus, hinnang ·Individuaalsed erinevused ·Mõjutused ühiskonnast ·Väljendumine erinev ·Enamus hiljem kaovad või asenduvad ·Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile foobiad (diagnostiline) jt porbleemid ·2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine Koolist keeldumine/vältimine/-foobia jne. Seletused erinevad. ·1,7 5%, P>T ·Hilisemaid patoloogiaid enam
vaibal veerlemisest ja laua alla peitu pugemisest (loodetavasti vaid eelkoolieas – kuigi üks mu Kehtestamisfaasis on iga uue klassi puhul kasu lühikesest arutelust sisenemise ja oma tööpaika 7. klassi noormeestest peitis end kunagi madalasse kappi), ärritavate jutuklubideni sellal kui või pinki asumise üle. Selline „kohale asumine“ varieerub loomulikult vanuseti ja ainevaldkon- õpetaja üritab klassi kaasata ja õpetada. niti. Teatriõppe tunnis võib see tähendada kingade äravõtmist ja seina äärde asetamist ning Kõige tavalisemateks segamisteks selles tunni faasis kipuvad olema: jutustamine, kui õpetaja poolringis istumist; arvutiklassis võib see tähendada koha leidmist, tooli pööramist nii, et see
annaabi.ee 
